Vikerraadio saatejuht Meelis Süld: „Usklik võib olla ka nii, et ei käi kirikus.“

Helle Rudi, 18. detsember 2019

«Jõulude sõnumit muuta ei saa ega peagi. See on Kristuse sünnipäev ja seda tähistamegi,» ütleb Meelis Süld, kes on alati pühade ajal Vikerraadios tööl.

Vikerraadio kuulajatele ei vaja Meelis (40) pikemat tutvustamist. Tema hääl on tuttav saadetest «Huvitaja», «Kirikuelu» ja «Vikerhommik». Lisaks hoolitseb mees hommikupalvuse eest ja pühade ajal veab jumalateenistuse ülekannet. «Praegu on Vikerraadios usuteemat väga tasakaalukalt,» ütleb saatejuht, kes on sellega tegelenud alates 2001. aastast. Iganädalases programmis on nii «Kirikuelu» kui ka hommikupalvus maagilise prime time’i piiri peal.

Pika ajalooga teema
Eesti raadioajaloost on Meelisel hästi selge peatükk, mis räägib usust. Tartu ülikoolis ajakirjandust õppides kirjutas ta sellest oma bakalaureusetöö. «Enne okupatsiooni olid hommikupalvused otse, sest keerulisem oli kohale ajada salvestustehnika, kui keegi kohe mikrofoni ette saada,» teab ta rääkida. Nõukogude ajal muidugi usuteemalisi saateid ei tehtud. Hommikupalvused taastati 30 aastat tagasi ja esimese vaimuliku mõtiskluse pidas toonane peapiiskop Kuno Pajula.
Praegu on palvus iga päev eetris Vikerraadios ja Klassikaraadios. «Kui kunagi Soome kolleegidega sellest rääkisin, siis nad imestasid, et palvused on eetris nii kuulatavas raadios. Soomes on mõtisklus eetris n-ö nende Klassikaraadios,» toob Meelis näite.
Kõnelejate nimekirja aitab kokku panna Eesti kirikute nõukogu. Kui mõte on vaba, siis ajaraam raudkindel – esmaspäevast laupäevani on mõtiskluse pikkus kuni viis minutit, pühapäeval kümme. Kui kunagi lühendas Meelis mõttekäike ise, siis praegu ei tee ta ühtegi lõiget. «Käärid» ulatab autorile, sest ei taha võtta riski, et lõikab jutust välja just selle, mis on oluline. «Usuinimesed on natuke nagu arstid. Mis puudutab nende mõtteid – iga sõna loeb,» võrdleb raadiohääl.

Vajalik turvatunne
«Detsembris võiks «Kirikuelu» saade mul iga päev eetris olla,» ütleb Meelis. On ju praegu teemasid varnast võtta. Muidugi on ka selle võrra rohkem nuputamist, kuna kirik ja usk on aasta viimasel kuul rohkem meediapildis. Ta on nõus ühe kolleegi naljaga, et tegelikult saaks detsembri saated valmis teha juba jaanipäeval, ega arva, et kordamist peaks pelgama. «Võib-olla ongi see ilus, et on teatav rütm ja teemad, mis korduvad. Võib-olla annab see turvatunde,» mõtiskleb saatejuht.
Küll meenub Meelisele valus hetk, mil «Kirikuelu» liikus pühapäevases kavas tunni võrra hilisemaks. Sümboolselt lõi usu troonilt teadus, kuna asemele tuli teadussaade «Labor». Toonane peatoimetaja Riina Rõõmus serveeris uudist nii, et saatejuhil jääb võimalus oma kuulajaskond säilitada. «Eks tal õigus oli, sest tegelikult pole oluline, millal saade eetris on. Need, kes kuulavad, kuulavad niikuinii,» on Meelis tagantjärele nõus.

Kes või mis on kaasula?
«Hiljuti oli saates peapiiskop, kellega rääkisin kirikukogul toimunust. Kujutan ette, et pool sellest jutust jäi tavakuulajale kaugeks – mis puudutab kiriku seadusandluse muutmist piiskopkondade moodustamisel või vaimulike rõivastamisel,» räägib Meelis. Pooletunnises saates ei jõua iga terminit alati lahti rääkida. Mis on kaasula, seda peab vajadusel kuulaja ise välja uurima. «Üritan alati küsida juurde midagi, mis toob kuulaja tagasi või ei lase tal kanalit vahetada,» lausub ta. Samas on kindlasti hulk kirikurahvast, kes tahab teada, mida kogul otsustati ja mille üle arutleti.
Võrreldes mõne teise saatega on erinevus ehk seegi, et kõige kõnekamat tsitaati ei pruugi Meelis «Kirikuelu» reklaamis kasutada. Levinud reklaamitrikk tundub kuidagi kohatu, eriti teades, et seda mängitakse pärast hommikupalvust. «Kui mina hommikuid teen, ei mängi ma reklaami kohe pärast palvust. Tean, et need ei pruugi üldse kokku minna. Üks on vaimulik mõtisklus ja teine mõnikord tõsine saade kirikupoliitikast, mis ei lähe palve vaimsusega kokku.»

Kõige olulisem – kajamasin
Pühade ajal leiab kirikusse tee tavapärasest rohkem eestlasi. «Usklik võib olla ka nii, et ei käida kirikus. Üleüldse on institutsionaalne kirik Euroopas langustrendis ja suund on isiklikule usule, ehk inimene usub omaette,» ei näe Meelis põhjust, miks peaks kirikus mittekäimist kellelegi ette heitma. Ta ei näe midagi halba selleski, et jõuluteenistuste ajal on kuulajaskond kordades suurem. «Ma ei pea seda silmakirjalikuks, kui kirikusse tullakse üksnes jõulude ajal. See on ilus traditsioon, mis viib meid vähemalt kord aastas tagasi kristlike juurte juurde,» leiab mees.
Siiski ei tähenda see seda, et kõik teenistused oleks alati puupüsti täis. Võrreldes jõuluõhtuga ei pruugi esimese püha hommikul väga palju inimesi kirikus olla. Seda teab Meelis omast käest. Kuid raadioga petab hästi ära. «Paneme kaja juurde ja tundub, nagu oleks katedraal rahvast täis,» naerab ta. Masin on abiks ka siis, kui koor noodikirjast veidi erinevat viisi laulab.
Meelisele meenub ülekanne Stockholmist, mis oleks ära jäänud, sest kajamasin põles läbi. «Helirežissöör keeldus ülekannet tegemast, sest kui kajamasinat ei ole, kõlab ülekanne nagu stuudio,» selgitab ta. Õnneks oli koguduse ülistusbändil pult, kus oli kajafunktsioon sees, ja nii sai helirežissööri au päästetud.

Palju pole vaja
Kuid miks on tarvis jõuluülekandeid teha üle Eesti? Palju lihtsam oleks ju asi mõnes Tallinna kirikus korda ajada?
«Mina näen seda nii, et läheme ühele kogudusele külla ja vaatame, kuidas nad elavad,» selgitab Meelis. Eks ole ju raadioülekanne koguduse jaoks mugavam kui tele oma, sest kuna pilti ei näe, siis ei pea ka ettevalmistusi tehes oma naba paigast liigutama. Piisab sellest, kui on orel ja väike koor. Kuid on nähtud ka uhkeid näitemänge. «Kuulaja sellest aru ei saa, aga mina küll,» muigab saatejuht.
Varsti saab Meelisel 20 aastat esimest jõuluaegsest ülekandest, ta ei kujuta pühasid teisiti enam ettegi. «Ühel aastal puhkasin teadlikult ja salvestasin tekstid ette. Siis tundus, et saates ei ole seda õiget jõulutunnet ikka sees,» lausub raadiohääl.


Jumalateenistuse ülekanded Vikerraadios ja Klassikaraadios

  • 24. detsember kell 16.00 kantakse üle teenistus EELK Tallinna Jaani kirikust, kus jutlustab Toomas Paul.
  • 25. detsembril kell 10.00 kantakse üle teenistus EAÕK Tallinna Issanda Muutmise peakirikust, kus osaleb metropoliit Stefanus.
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?