VISKA PILK PEALE! Valge Maja jõulukaunistused on alati olnud esileedide pärusmaa

Tõlkinud Allan Espenberg, 18. detsember 2019

USA esileedide soovile Valge Maja jõulukaunistustele pühenduda pandi algus 1929. aastal. Eriline tähelepanu kuulub Sinisele toale, sest just sinna püstitatakse igal aastal ametlik jõulukuusk.

Esimese jõulupeo pidasid Valges Majas Ameerika Ühendriikide teine president John Adams (ametis 1797–1801) ja tema abikaasa Abigail 1800. aastal. Perekondlik pidu oli eelkõige mõeldud presidendipaari nelja-aastasele lapselapsele Susannale.

Esimese jõulukuuse tõid siseruumidesse president Benjamin Harrison (ametis 1889–1893) ja tema abikaasa Caroline. Vahaküünalde ja ehetega kaunistatud puu püstitati 1889. aastal Valge Maja ovaalkabinetti, mida toona kasutati raamatukoguna. President ise pani endale selga Santa Clausi kostüümi ja mängis lastele jõuluvana.

USA 22. ja 24. president Grover Cleveland (ametis 1885–1889 ja 1893–1897) tõi Valgesse Majja jõulukuuse alles teisel ametiaastal kolme tütre rõõmuks. Esileedi Francese kaunistatud elektriküünaldega kaunistatud kuusest sai 1894. aastal üleriigiline sündmus, sest veel kolm aastat tagasi polnud presidendi residentsis elektrit.

President William McKinley (ametis 1897–1901) ajal sai Valge Maja sadu kirju pahastelt ameeriklastelt, kes soovitasid tungivalt riigipeal loobuda oma residentsis jõulupeo pidamisest «võõramaise kuusega», sest tegu on ameerikavaenuliku ehk täpsemalt saksaliku traditsiooniga.

26. president Theodore Roosevelt (ametis 1901–1909) oli ülikonservatiivse mehena kategooriliselt selle vastu, et pidutsemise nimel raiutaks maha elavaid puid. Ka Valge Maja kaunistamist ei pidanud president vajalikuks. Ajaloolaste väitel õnnestus suurmehe pojal Archibaldil kord salaja majja tuua siiski väike kuusk, see kaunistada ja ülakorruse riideruumi peita.

Uus jõulutraditsioon sündis 1923. aastal, kui 30. president Calvin Coolidge (ametis 1923–1929) andis korralduse püstitada jõulupuu Valge Maja ette. Kuusepuud kaunistanud 2500 lampi süüdati pidulikult ja see tava püsib tänini. Coolidge’i on tunnustatud ka selle eest, et ta muutis 25. detsembri töövabaks päevaks kõigile riigiametnikele.

31. presidendi Herbert Clark Hooveri (ametis 1929–1933) abikaasa Lou pani 1929. aastal aluse uuele traditsioonile. Sellest ajast saati hakkasid kõigi järgmiste presidentide abikaasad iga aasta lõpus tegelema Valge Maja saalide-koridoride kujundamise ja kaunistamisega. Esijoones vastutavad esileedid Sinise toa (Blue Room) eest, sest just sellesse püstitatakse igal aastal ametlik jõulukuusk. Sageli kajastatakse presidendijõuludes kindlaid sündmusi, mis lõppenud aastal juhtusid. Tavaliselt tuuakse jõulukuusk Valgesse Majja novembri viimasel reedel.

USA 32. president Franklin Delano Roosevelt (ametis 1933–1945) võttis riigivalitsemises kasutusele raadio ja tema häält võis kuulda ka ameeriklastele jõululäkitusi edastades. Presidendi perekonnas valitses traditsioon, et Roosevelt luges kodus ette Charles Dickensi jutustust «Jõululaul» («A Christmas Carol»).

AASTA 1962: Jacqueline Kennedy tõi Valgesse Majja traditsiooni hakata pidama temaatilisi jõule. Need pühad jäid abielupaari viimasteks ühisteks, sest vähem kui aasta pärast John F. Kennedy tapeti. (Vida Press)

Idee kaunistada Valge Maja jõulude ajal kindla temaatika järgi tuli esimesena pähe USA 35. presidendi John Fitzgerald Kennedy (ametis 1961–1963) abikaasale Jacqueline’ile. Esileedi algatusel püstitati 1961. aastal residentsi suur kuusk kuulsa balleti «Pähklipureja» ainetel ning eheteks olid linde ja ingleid kujutavad kaunistused.

Pärast John F. Kennedy mõrva 1963. aasta novembris kuulutati riigis välja 30päevane lein. Mõni päev enne 1963. aasta jõule kaunistas uue presidendi Lyndon B. Johnsoni (ametis 1963–1969) abikaasa Lady Bird Johnson Valge Maja tagasihoidlikult. Sinisesse tuppa püstitati väiksemat sorti kuusk. Peamised ehted olid pähklid ja küpsised, kuuse tippu paigaldati papjeemašeest tehtud ingel.

1965. aastal valitud jõulukaunistuste teema «Varajane Ameerika» juures kasutati traditsioonilisi puidust ja paberist kaunistusi.

USA 37. presidendi Richard Nixoni (ametis 1969–1974) abikaasa Patricia kaunistas 1973. aastal jõulupuu siniste, roheliste ja kuldsete sametist ning atlassist pallidega, mis kujutasid osariike.

Nixoni ajal tuli ette ka üks poliitiline hetk, kui Valge Maja kuuse tippu ei pandud traditsiooniliselt tähte, vaid hoopis kapslit meenutav ese. See kujutas NSV Liidu tuumaplahvatust ja meedia arvates tahtis president sel moel külalisi «pidulikult» hirmutada.

Gerald Ford (ametis 1974–1977) tõi esimesteks jõuludeks Valgesse Majja jõulupuu Columbia ringkonnast. Esileedi Betty (Elizabeth) läks ajalukku sellega, et naine valis kuusekaunistusteks eeskätt käsitööesemeid. Neid valmistasid eri aegadel vabatahtlikud üle Ameerika.

USA 39. presidendi Jimmy Carteri (ametis 1977–1981) võimuaeg sattus keerulisele ajale: majanduse allakäik, kõrge inflatsioon, suur tööpuudus. Esimesel jõuluajal (1977) tegi esileedi Rosalynn ettepaneku, et kuuseehete loomisega tegeleksid puudega kodanikud. Järgmisel aastal oli kaunistuste teemaks viktoriaanlus, aga 1979. aastal tõsteti esijoones esile Ameerika rahvakunsti. Esileedi kasutas ehetena ka mänguasjamuuseumist toodud eksponaate.

AASTA 1983: Esileedi Nancy Reagan armastas väga jõule. Kuusepuud kaunistas naine enamasti vanamoodsas ameerikalikus stiilis ja hästi palju plinkis eredaid erivärvilisi jõulutulesid. Sel fotol aitab jõulupuud kaunistada abikaasa, president Ronald Reagan. (Vida Press)

Ronald Reagani (ametis 1981–1989) abikaasat Nancyt peetakse üheks mõjukamaks Valge Maja perenaiseks terve USA ajaloo vältel. Vaatamata võimukale ja käskivale iseloomule, armastas Nancy väga jõule ja püüdis alati sel päeval naasta laste imelisse võlumaailma. Seevastu kuusepuud kaunistas ta enamasti vanamoodsas ameerikalikus stiilis ja hästi palju plinkis eredaid erivärvilisi jõulutulesid.

41. presidendi George Herbert Walker Bushi (ametis 1989–1993) abikaasa jaoks möödusid jõulud traditsiooniliselt. 1990. aastal valis esileedi teemaks «Pähklipureja» ja kaunistas jõulupuu portselanist nukkudega. Tegelikult oli Barbara jõulude suhtes üsna ükskõikne ja pühendus rohkem heategevusele ning oma koerte eest hoolitsemisele.

AASTA 1995: Esileedi Hillary Clinton kaunistas residentsi Sinises toas kuusepuu Clement Clarke Moore’i luuletuse «Püha Nikolause külaskäik» stiilis. (Vida Press)

President Bill Clintoni (ametis 1993–2001) abikaasa Hillary jumaldas jõule. Esileedi mõtles igaks aastaks välja uusi ja huvitavaid teemasid. Näiteks 1993. aastal ehiti kuusk ja residents inglitega, 1994. aastal ammutas Hillary ainest jõululaulust «The Twelve Days of Christmas» ja 1995. aastal kaunistati residents Clement Clarke Moore’i luuletuse «Püha Nikolause külaskäik» stiilis. Clintonite viimased jõulud meenutasid kõiki eelmisi jõule, sest tubades riputati üles varasematel aastatel kasutatud ehted ja kaunistused. Colorado rahvuspargist toodi kuusepuu ja peonaelaks oli martsipanist, šokolaadist ja ingverist valmistatud Valge Maja makett.

AASTA 2007: Esileedi Laura Bush valis kaunistuste peateemaks rahvuspargid, et pöörata märksa suuremat tähelepanu keskkonnaprobleemidele. (Vida Press)

President George Walker Bushi (ametis 2001–2009) abikaasa ja esileedi Laura ajal töötasid Valge Maja kaunistamisega parimad floristid, kunstnikud ja dekoreerijad. 2005. aasta teemaks valis esileedi lastelaulu «All Things Bright and Beautiful». 2007. aastal oli kaunistuste peateemaks rahvuspargid, et pöörata suuremat tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Laura armastas kuuski rikastada ka võltslume ja võltsjääpurikatega.

AASTA 2009: Oma esimesteks jõuludeks lasi esileedi Michelle Obama kuused kaunistada lastel ja täiskasvanutel üle kogu riigi. Kaunistamisteemaks oli «Mõtted, rõõm ja uuendus». (Vida Press)

President Barack Obama (ametis 2009–2017) tõi oma esimesteks jõuludeks Valgesse Majja viiemeetrise kuuse Lääne-Virginiast, mille kaunistasid lapsed ja täiskasvanud kogu riigist. Juba alguses algatas esileedi Michelle uue traditsiooni, kui umbes 800 ehet eelmistest jõulupühadest saadeti kogu riigi heategevusorganisatsioonidele. Ehetele kanti kohalike vaatamisväärsuste kujutised ja seejärel saadeti need Valgesse Majja tagasi. Esimesel korral oli kaunistamisteemaks «Mõtted, rõõm ja uuendus» ja Sinises toas asunud kuusel vilkusid säästupirnid.

2010. aastal oli teemaks «Ameerika vaimsus» ja jõulukuusk kaunistati kogu riigis toimunud laatade ja messide auhinnalintidega. 2013. aastal tunnustati jõulude ajal sõjaväelasi ja nende peresid ning kuusele riputati sõjaväeosadest pärit medalid-märgid.

AASTA 2018: Esileedi Melania Trumpi veripunased kuused pälvisid ajakirjanduses väga suurt tähelepanu ja kriitikat. «Me elame 21. sajandil ja igaühel on õigus oma seisukohale,» põrutas naine vastuseks. (Vida Press)

USA praeguse presidendi Donald Trumpi (ametis alates 2017) abikaasa Melania töötas oma esimesteks jõuludeks välja erilise disaini. Esileedi valis isiklikult välja ehted ja tegeles kõigi kaunistamisküsimustega. 2017. aastal anti au traditsioonidele ja igast ruumist leidis minevikumeenutusi. Valgesse Majja toodi 53 kuuske ja 71 jõulupärga ning väidetavalt põles 18 000 elektriküünalt. Paljud võrdlesid kaunistusi dekoratsioonidega õudusfilmidest, sest need pigem hirmutasid kui kaunistasid.

Möödunud aastal ammutas esileedi inspiratsiooni teemast «Ameerika aarded» ja tema valik pälvis tohutut tähelepanu ja sama palju kriitikat. Eriti pandi tähele 14 000 punase ornamendiga 29 kuusepuud, mida hakati nimetama «veristeks», «surmametsaks» ja «jõulumõrvade saaliks». Taas loodi võrdlus õudus- ja ulmefilmidega.

Sel aastal valis esileedi teemaks «Ameerika vaimus». Ametlik jõulupuu on üle viie meetri kõrge ja saabus Pennsylvania osariigist. Kuuske kaunistavad käsitsi valmistatud paberlilled sümboliseerivad 50 osariiki.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?