Miks Jõulusaari nimetatakse just nõnda?

Tõlkinud Allan Espenberg, 18. detsember 2019

Maailma Jõulusaarte seas viis on teistest tuntumad. Tegemist pole siiski Jõuluvanade koduga – mitmed neist avastasid meresõitjad kristlastele tähtsate pühade ajal. Peale imelise looduse meelitab turiste ka omapärane nimi.

Austraalia Jõulusaar
Fosforiidimaardla ja krabide kuningriik

Kõige tuntum on India ookeanis asuv Jõulusaar (Christmas Island), mille avastas 1643. aasta 25. detsembril Inglise kapten William Mynors. Tema laev küll vaid möödus saarest ja esimesena astus seal maale hoopis 1688. aastal Inglise meresõitja William Dampier. Teistel andmetel olevat saart esimese eurooplasena märganud meremees Richard Rowe juba 1615. aastal.

JUSTKUI PARADIIS: Kõige palavam on siin kevadel, mil sooja 29 °C, kõige külmem augustis, kui keskmine temperatuur 23 °C. Suurem osa Jõulusaare elanikest on hiina-austraalia või malai-hiina päritolu. (Vida Press)

Vulkaaniline Jõulusaar oli suurema osa oma ajaloost Suurbritannia valdus, ent kuulub alates 1958. aastast Austraalia koosseisu. Selle pindala on 135 km².
20. sajandi esimesel poolel avati siin hiiglaslik fosforiidikaevandus. Kuna saarel polnud tollal põliselanikke, toodi odava tööjõuna sisse hiinlasi ja malailasi, kompaniisid hakkasid juhtima aga eurooplased ja politseinikuametit pidasid sikhid.

Sõja ajal okupeerisid saare jaapanlased. Fosforiiditulu jäi neil aastail tulemata sabotaažiaktide ja allveelaevade rünnakute tõttu. Jaapanlased saatsid poole saare rahvastikust Indoneesiasse koonduslaagritesse.

Saarest kaks kolmandikku hõlmab rahvuspark. Kaitse all on vihmametsad, ookeanirannik, rifid. Siin on selliseid taime- ja loomaliike, mida mujal ei leidu. Kõige erilisemaks peetakse alusmetsas elavat sadat miljonit punakrabi. Nende arvukuse ja liigirohkuse pärast on Jõulusaart nimetatud isegi krabide kuningriigiks.

PUNASED MAAKRABID: Igal aastal novembris suunduvad miljonid krabid rannikule, et muneda oma munad ookeani. (Unsplash)

Siin kasvab 16 taime, mida mujalt ei leia, metsades õitsevad kaunid orhideed. Arvuka linnuriigi esindajatest on kõige haruldasemad Jõulusaare fregattlind. Musttuhat troopilist kala ujub otse nina all, ka delfiinid ja vaalad on tavalised.
1993. aastal avati saarel kasiino, kuid oodatud rikkust see ei toonud. Mõnes arendusprojektis on välja pakutud, et saarele võiks rajada kosmodroomi.

Kiribati Jõulusaar
Tuumakatsetuste polügoon

Vaikses ookeanis asuva Kiribati Vabariigi koosseisu kuuluv Jõulusaar (Christmas Island) ehk tänapäevase nimega ka Kiritimati (kohalikus kiribati keeles «jõulud») on Vaikse ookeani suurim koralliatoll. Ekvaatorist 80 kilomeetri kaugusel asuva saare avastas eurooplaste jaoks jõululaupäeval, 24. detsembril 1777 inglane James Cook.

MAAILMA SUURIM KORALLATOLL: Kõige varem saabub iga uus päev siin maamunal just kiribatilastele. Nii saavad nad alati ka uut aastat esimestena tervitada. Saarel on 6500 elanikku. (Vida Press)

Kiritimatil katsetasid inglased viie aasta kestel merel ja atmosfääris tuumarelva. 15. mail 1957 paraku ka esimest Suurbritannia vesinikupommi. 1962. aastal korraldas USA operatsiooni «Dominic», mille käigus tehti Vaikses ookeanis 31 tuumakatsetust, neist 22 Jõulusaare läheduses.

Alguses evakueeriti saarelt katsetuste ajaks suurem osa elanikest, sealhulgas kõik naised ja lapsed. Hiljem sellest loobuti, mistõttu surid tuumakatsetuste tagajärjel paljud inimesed enneaegselt, teised haigestusid vähki, sündis palju puudega lapsi. Miljonid linnud surid. Praeguseks pole saarele jäänud ühtki märki radioaktiivsest reostusest.

FREGATTLIND: Lind, kes on kujutatud ka Kiribati lipul. (Pixabay)

Siinseist maailma kullafondi kuuluvaist sulelistest jutustas omal ajal juba James Cook. Looduskaitse all oleval saarel uurivad teadlased ookeani, atmosfääri, floorat ja faunat. Siin asub kuulus turismikompleks. Saarelt võib leida külad nimedega Paris, London ja Poland – pärandusena siin töötanud eurooplastelt. Paris on küll nüüdseks inimtühi.

Mehhiko Jõulusaar
Golfimängijate paradiis

Mehhikos Colima osariigis Vaikse ookeani ja Jõululahe (Bahía de Navidad) vaheline Jõulusaar (Isla Navidad) ei olegi tegelikult päris saar, vaid hoopis väike liivavalliline maasäär. Selle La Culebra poolsaarel asuva «saare» avastas Mehhiko asekuningas Antonio de Mendoza, kui saabus siia 25. detsembril 1541.

LUKSUSLIK IDÜLL: Pärast siin 2012. aastal möllanud orkaan Jovat on kahjustustest küll toibutud, kuid turiste on siiski vähemaks jäänud. (Vida Press)

Isla Navidad on turismikompleks, kus käivad puhkamas ja lõbutsemas jõukad mehhiklased ning ka välismaalased. Siin asub privaatse ranna ja sadamaga 199toaline Grand Bay luksushotell. Lisaks hulgaliselt villasid ja teisi hotelle, purjespordiklubi, meelelahutus- ja puhkekeskus uhkete restoranide, kaupluste, jahisadama ja mineraalveeallikatega. Golfimängijate suurimaks magnetiks on kohe mere ääres asuv 27 auguga väljak, mis on kuulus kogu Mehhikos. Seda golfiväljakut peetakse maailma üheks ilusamaks ja Grand Bay hotelli on Travel Channel nimetanud Mehhiko esihotelliks.

Lähikonnas, Jõulusaare turismikompleksi vastas asuva umbes 7000 elanikuga Barra de Navidadi (tõlkes «jõulude liivavall») ehk Puerto de la Navidadi («jõulusadam») väikelinna ainsat tänavat ääristavad majad on reeglina heledates ja lõbusates toonides. Looduse ja keskkonna säästmise huvides on kõik ehitised rajatud ökoloogide ettekirjutusi järgides. Oleks ju kahju, kui saarelt kaoksid hõbehaigrud, pelikanid, kalakured, suured merikilpkonnad, häviksid ühed paremad ujumis- ja supluskohad. Linnaelanike peamine tegevusala turismi kõrval on kalandus: püütakse kalmaare, rannakarpe, kaheksajalgu, homaare, krevette ja muid mereelukaid.

Tšiili Jõulusaared
Hiiglaslik rahvuspark

Tšiilile kuuluvad Jõulusaared (Islas Christmas) kujutavad endast saarerühma, mis asuvad riigi lõunatipus Cooki lahes Tulemaa provintsis. Kolm peamist saart on Whitterbury, Hammond ja Waterman. Mingil teadmata põhjusel on kõigi nende saarte nimed ingliskeelsed, kuigi Tšiili riigikeel on hispaania keel.

KONTRASTID: Alberto De Agostini rahvuspargi labürintlikku rannajoont, sulavaid liustikke ja põliseid vihmametsi peetakse Patagoonia üheks puutumatumaks osaks. (Vida Press)

Selles regioonis asub seitse rahvusparki ja Jõulusaared kuuluvad ühte neist – 1965. aastal asutatud Lõuna-Patagoonias paikneva Alberto De Agostini nimelise rahvuspargi koosseisu. 1 460 000 hektaril kõrgub mägesid, mida liigestavad sügavad jõeorud, samuti on siin hulgaliselt liustikujärvi, fjorde, abajaid, väinu. Rahvuspark on rikas linnu- ja loomaliikide poolest.

MAGELLANI PINGVIIN: Rahvusparki peavad oma koduks paljud linnu- ja loomaliigid. (Pixabay)

Oma nime sai looduspark Itaalia preestri ja Tšiili rahvuskangelase Alberto Maria De Agostini (1883–1960) järgi, kes korraldas aastakümneid Patagooniasse ekspeditsioone. Misjonitöö kõrval uuris ta Tulemaa orge, järvi, mäetippe, mida varem polnud ühegi eurooplase jalg puudutanud.

Kanada Jõulusaar
Ihaldatud postmarkide maa

Üks Jõulusaar (Christmas Island) kuulub Kanada idaosas Nova Scotia provintsis Cape Bretoni saare koosseisu, asudes riigi pealinnast Ottawast umbes 1200 kilomeetrit ida pool. Rannalt on ligipääs Bras d'Ori järvele. Jõulusaar sai väidetavalt oma nime seal elanud põliselaniku – mikmaki indiaanlase järgi, kelle perekonnanimi olevat olnud Christmas. Mikmaki indiaanlased kutsusid seda piirkonda Abadakwichéch, mis tähendab «väikest reservaati».

HÕREDALT ASUSTATUD: Siinsel saarel kasvab peamiselt segamets ja aasta keskmine temperatuur on 5 °C. (Vida Press)

Saar on üsna hõredalt asustatud, igal ruutkilomeetril elab 34 inimest. Siin kasvab peamiselt segamets ja aasta keskmine temperatuur on 5 °C. Kõige soojem kuu on august, kui keskmine temperatuur on 18 °C, ja kõige külmem jaanuar temperatuuriga –10 °C.

Saarel asub postkontor, mis saab jõulupühade ajal kogu maailmast tuhandeid postkaarte ja pakke päevas – kõige tihedamatel päevadel kuni kaks tuhat. Need kirjad pärinevad enamasti kollektsionääridelt, kes ihkavad vastuseks saada unikaalset postmarki. Varem oli sel kujutatud kolme okaspuud, aga praegusel margil on pärg ja lehvik.

Igal suvel toimub Jõulusaare tuletõrjesaalis gaeli festival Féis An Eilein – gaeli keele, muusika, laulu, tantsu ja muu kultuuri pidu. Nüüdsel ajal räägivad gaeli keelt vaid mõned eakamad elanikud.

Siinsed Jõulusaared pole ainsad maailmas, sest veel leidub Jõulusaari Kanadas Ontario provintsis, Myanmaris, Ameerika Ühendriikides Florida osariigis ja Alaskal, Jamaical, Hiina Rahvavabariigis, Zimbabwes ning mujal.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?