HETKEHITT | Jüri Pootsmann kiidab Anett Kulbinit: ei ole lihtne alustada soolokarjääri, kui oled enne edukalt bändis muusikat loonud

Naisteleht, 15. mai 2019

APLAUS

Natuke poppi ja natuke džässi

Jüri Pootsmann, laulja


«Ei ole lihtne alustada soolokarjääri, kui oled enne edukalt bändis muusikat loonud. Üks asi on esineda koos oma bändiga, hoopis teine aga esineda lauljana, keda laval saadab bänd. Seda enam olen rõõmus, et Anett selle sammu astus. Ta on vapustav vokalist, kes, kui uljalt unistada, võiks vabalt esineda isegi Royal Albert Hallis. Teda kuulates saab aru, et ta ei ole lihtsalt hea laulja, vaid n-ö paberitega ehk seda õppinud. Kuid ennekõike särab tema talent. Kuigi tema värske lühialbumi ehk EP juures oli abiks mitmekesine seltskond, on see ikkagi tema nägu – veidi popikas, aga seal on alles ka temale omane džässijoon. Mina soovitan laulu «All Over Again» kuulata nii, et on aega, võimalust süveneda sõnumisse. Ise arvan, et see on ideaalne jalutamismuusika, aga nii olukordi kui ka inimesi on erinevaid. Nii sõbra kui ka kuulajana ootan huviga, mida Anett järgmiseks teeb.»

LINALUGU

«Äärmiselt nurjatu, uskumatult õel ja jõle»

Sarimõrvar Ted Bundy elule keskenduvat filmi võib vaadata ainult omal vastutusel, sest see lugu on tõesti jõle. Samas sarja «Kurjuse kannul» vaatajate jaoks ei ole selles filmis midagi jubedat. Tõsielul põhineva põnevusdraama peategelane on hoopis üksikema Elizabeth Kloepfer, kes Bundyga pikalt kurameeris. Naine ei kahtlustanud aastaid midagi, kuni lehes ilmusid esimesed joonistused otsitava sarimõrvari näost. Hirmuäratavat Bundyt mängib kunagine «Keskkoolimuusikali» täht Zac Efron, kellele mõrvariroll üllatavalt hästi sobib.

TEATER

«Kiskja»

VAT teatri uuslavastuses seisab vaataja silmitsi ööklubides varitsevate ohtudega. Mis saab siis, kui pealtnäha mõnusale õhtupoolikule hea seltskonna ja veini saatel järgneb tegelikkuses hommik täis mälulünki ning ahastust? Helen Rekkori kirjutatud ja lavastatud tükk keskendub korgijoogiohvritele, kuid ka neile inimestele, kes sääraseid alatuid võtteid teiste peal kasutavad. Lavastaja on kindel, et üha enam tuleb valjuhäälselt rääkida varastest, kes röövivad teistelt nende vaba tahte. Rääkida tuleb ka kiskjast, mis kõige halvemal hetkel inimeses pead tõstab.

NÄITUS

«Ükskord Tartus»

Kunstnik Marko Mäetamm võttis kätte ja viibis kaks kuud Tartu Kunstimajas residentuuris. Selle aja jooksul avastas-kaardistas ta enda jaoks Tartut ja meenutas selle linnaga seotud sageli tormilisi ning tihti lausa ebameeldivaid mälestusi. Ja visandas tartulikke ja mittetartulikke kohti. «Ma lähtusin joonistuste juures sellest tundest, mis mul Tartuga seoses on siiamaani olnud ja mis valitses hetkel, kui siia tulin. See aeg nihutas minu jaoks asjad täiesti paigast. Linn läks kuidagi teist nägu ja hakkas iga päevaga üha enam meeldima.»

Näitus on Tartu Kunstimajas avatud 9. juunini.

TELEMAGNET

«Pahupidi»

Ega keegi täpselt tea, mis teise inimese peas toimub. Südamlik animafilm «Pahupidi» avab ukse maailma, mis on peidus kahe kõrva vahel. Muidu rõõmsameelne Riley on pärast uude linna kolimist hoopis mornim. Tuleb välja, et kui muidu toimetab tema peas Rõõm, siis nüüd on puldis Kurbus. Rõõm aga ei lepi sellega ja teeb endast kõik, et tüdruk jälle naerataks. Pärast emadepäeva on film täiskasvanute jaoks muidugi paras pisarakiskuja, nii et olge hoiatatud. Tegelastele annavad hääle Helena Lotman, Lauri Saatpalu, Piret Krumm jpt. Filmi näeb laupäeval kell 19.30 TV3s.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?