Maailma vanima elaniku haud on leitud? Juhuslik avastus tõotab rahvusvahelist sensatsiooni

Tõlkinud Allan Espenberg, 15. mai 2019

Juhuslik avastus kunagiselt Ukraina külakalmistult tõotab rahvusvahelist sensatsiooni, sest omaksed on püstitanud hauasamba 130aastaseks elanud naise mälestuseks.

Tänavu märtsis sattus Žõtomõri (Žitomiri) linna kohalik koduloouurija Igor Aleksandrov uskumatu leiu otsa, kui avastas endiselt Smoljanka külakalmistult ajahambast puretud hauasamba.

«See on ainulaadne kääbas. Sambale graveeritud kirjade põhjal sündis Maria Ksenofontovna Ovetškina 22. jaanuaril 1810 ja suri 22. juulil 1940. Seega elas ta maa peal 130 aastat. Avastuseni jõudes sain ikka suure šoki,» rääkis mees ajakirjanikule.

Igor lisas, et hauakultuuri huvilisena uurib ta juba aastaid Žõtomõri kalmistuid, kuid sellisest avastusest ei osanud ta undki näha. Seda enam, et praegu on Smoljanka üks Žõtomõri mikrorajoonidest, kus suurte korterelamute vahele jääval kalmistul on vandaalidel lihtne tegutseda. «Maria sünniaastal seda surnuaeda veel polnud – see rajati hiljem mõni kilomeeter linnapiirist eemale,» selgitas Igor. Ajaloohuviline mees püüdis jälile saada kasvõi mõnele dokumendile, aga 1940ndate arhiivid kadunukeste andmetega hävisid teises maailmasõjas. Naise sünnikohta on samuti võimatu välja uurida.

Pealegi olevat Ovetškina perekonnanimi Žõtomõri piirkonna jaoks üsna ebaharilik ja -traditsiooniline. Nii võiski naine pärineda sealsetelt aladelt, kuid sai perekonnanime abikaasalt.

Igasugused oletused

Elevusse sattunud Igor uuris põhjalikult läbi 1930ndatel ilmunud ajalehed. Eriti need aastakäigud, mil toimusid valimised. Toonased sulesepad kirjutasid meelsasti registreeritud valijatest, kes olid saja-aastased või vanemad, kuid Mariat ei mainitud kusagil. Vähemalt ei leidnud Igor tema kohta ridagi. «On ka võimalik, et naine elas suurema osa elust mujal ja saabus Žõtomõri piirkonda alles väga kõrges eas,» pakkus koduloouurija veel ühe versiooni.

Miks ainulaadne ja eakas memm ajakirjanduse ning ühiskonna tähelepanu ei pälvinud, jääb samasuguseks mõistatuseks nagu tema pikaealisuse saladus. Sellel võib Igori sõnul olla järgmine seletus. Tollased ajalehed pasundasid peamiselt Jossif Stalinist, industrialiseerimisest ja Nõukogude kodanike suurtest töövõitudest. Väga eakas memm, kel polnud ette näidata tööalaseid saavutusi ja kellel arvatavasti polnud ka parteipiletit, ei paigutunud just kõige paremini sellesse propagandasse.

Ent täieliku teadmatuse kõrval saab siiski üht-teist teada või pigem oletada.

Kallis ja silmapaistev

Nõukogude tööinimeste haudadele oli kombeks panna lihtne hauaplaat või mälestustahvel. Maapiirkondades olid selleks enamasti lihtsad ristid. Ka Maria haual seisev mälestusmärk on iseloomulik 1940ndatele, kuid mitmes mõttes siiski ebaharilik ja paistab teiste kõrval rohkem silma. Hauamonument meenutab maha raiutud okstega puutüve. Taolisi kompositsioone püstitati selliste kadunukeste hauale, kelle tõttu katkes aadlisuguvõsa, kuid Igori hinnangul on antud juhul arvatavasti tegu siiski pigem kunstilise mõjuvuse ja esteetilisuse taotlemisega. Samas viitab Maria kõrgemale seisusele hauasamba valmistusviis.

«Mälestussammas on tahutud ühest suurest kivitükist ja seetõttu see niivõrd hästi ajahambale vastu on pidanudki. Ilmselgelt on tegemist kiviraiduri käsitööga, kuid toona ei kuulunud selline tellimus sugugi odavate kilda. Sellise hauasamba tellijad suhtusid lahkunusse ilmselgelt väga suure austusega.» Lisaks viitab Maria kõrgemale staatusele haua asukoht. Naine puhkab peaaegu kiriku kõrval ja seegi näitab, et tõsiusklik memm maeti Jumalale võimalikult lähedale.

Eksimuse võimalusse ei usu

Maria hauasambale raiutud venekeelne kiri on küll mõnevõrra tuhmunud, kuid sellele vaatamata koos daatumitega selgelt loetav. Kas hauakivile tehti kunagi kirjaviga? «Minu arvates mitte, sest arvud on väga selgelt loetavad.» Ausambale kirjutatud tekst «Rahu sinu põrmule, armas vanaema» tähendab Igori sõnul aga seda, et Maria elas lihastest lastest kauem ja lahkus teispoolsusesse ümbritsetuna lastelaste hoolest-armastusest. Raske on ette kujutada, et lapselapsed ei hoidnud raha kokku kalli, suure ja mõjusa hauasamba pealt, kuid eksisid ja kirjutasid vale aastaarvu. Ja kui kiviraidur daatumites vea tegigi, siis miks omaksed vale aastaarvu märgates seda ära parandada ei lasknud?

«Nii ongi teoreetiliselt võimalik, et naine elaski nii vanaks nagu hauasambal kirjas, kuigi dokumentaalselt ja teaduslikult kinnitatud pikaealiste eluiga jääb 117 ja 122 aasta vahele,» kommenteeris seika Ukraina meditsiiniakadeemia juures asuva gerontoloogiainstituudi direktori asetäitja teadustöö alal, meditsiinidoktor, professor Valeri Šatilo. «Abhaasia põhjaosas ekspeditsioonil olles, kus elab palju pikaealisi, veendusime aga alatasa, et uskuda tuleb eelkõige dokumente. Sugulaste sõnad ei pruugi tegelikkusega alati kokku minna,» ütles Šatilo.

Praegu on Maria hauakoht muutunud ühetasaseks maapinnaga ja seda pole aastakümneid keegi külastanud-korrastanud. Varsti pärast naise surma jõudis Venemaale teine maailmasõda, millele omakorda järgnes stalinlike repressioonide uus laine. Keegi ei tea, mis Maria otseste järeltulijatega karmidel aastatel juhtus.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?