Uudishimu paneb Peeter Volkonski tegutsema: „Vanematel oli minuga päris tüütu tänaval jalutada.“

Silja Paavle, 28. oktoober 2020

«Kui küsite, kuidas mul koroonakevad möödus, saan kindlalt öelda: targalt. Tegin sel ajal «Onu Volgi tarkuseraamatu»,» pugistab Peeter Volkonski naerda. Ülejäänud aja on ta sõitnud ringi mööda Eestimaad.

Õigupoolest peituvad hiljaaegu ilmunud lasteluulekogu juured hoopis teatrilaval. Peeter (66) teeb kaasa Vanemuise teatri etenduses «Elamise reeglid» ja seal on tal täita sõnadeta roll. Mees istub kogu etenduse ratastoolis ja vaatab ühte punkti.

«Et aeg raisku ei läheks, lasen samal ajal luulevaimul enda peale laskuda,» sõnab mees, et suurem osa tema sünnipäeval esitletud luulekogust sündiski sel moel. Kui koroonakevad peale tuli, luuletas Peeter mõne juurde ja 2004. aastal ilmunud ning samuti lasteluuletusi sisaldanud menukas «Onu Volgi värsiaabits» sai endale kaaslase. «Onu Volgi tarkuseraamat» on tema neljas lasteraamat.

Sünnipaigad kaardile

Mõlemad lustliku ja väikese vimkaga lühiluuletusi sisaldavad raamatud on paslikud lastele lugema õppimise kõrval teadmiste omandamiseks. Peeter on nimme sinna värssidesse peitnud hulga elulisi asju, mille üle lapsed juurdlevad. Näiteks, miks on lehmal saba, miks kaovad asjad, miks ei pea kartma pimedat tuba ning mida võiks teha igavuse korral.

Sedaviisi õppimine võiks olla ju motiveeriv. Peeter ise õppis lugema omal ajal vanaisa ajalehelt tähti kokku veerides, kuni viimaks saigi kokku pealkirja Noorte Hääl. Ja edaspidi tänavasilte kokku veerides omandas kakskeelsetelt siltidelt eesti tähestiku kõrval ka kirillitsa. «Vanematel oli minuga päris tüütu tänaval jalutada,» naerab ta.

Uudishimu on Peetrile loomuomane tänase päevani. Just uudishimust sai alguse ka tema praegune suurim, Eesti kultuuritegelaste sünnipaikade kaardistamise projekt. See võtab Vanemuise kahes lavastuses osalemise ning Paide ja Musta Kasti teatri koostöös kohe-kohe lavale jõudva etenduse «Carmen» lavastamise kõrval suurema osa ajast.

Nimelt on mees üle 20 aasta sõitnud Tartu-Viljandi vahet – Peeter on ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud. Ühel hetkel taipas aga, et on kogu selle aja sõitnud mööda pruunist sildist, mis juhatab kunagise riigimehe Jaan Tõnissoni sünnikoduni. «See jääb maanteest kolme kilomeetri kaugusele, kuid mul polnud kunagi aega sinna sisse keerata,» nendib ta.

Uued tahvlid

Tänu sellele teeviidale hakkas mees tähele panema teisigi, ja nii tekkis idee luua kõigi Eesti kultuuritegelaste sünnipaikade virtuaalkaart. Ideega haakusid Kultuurkapital ja Eesti Rahva Muuseum ning nüüd ongi Peeter juba paar aastat koos fotograafi ja filmimehe Andres Keiliga mööda Eestit sünnipaiku taga ajanud.

Maarjamaal on kivi või tahvliga tähistatud üle 300 kultuuritegelase sünnipaiga ja kõik need loodab Volk üles leida.

Mõnikord tundub see keeruline, sest GPSi järgi sõites ei jõua kuidagi kohale ja teed tuleb küsida ka kohapealsetelt elanikelt. Ja mõnikord pole viidatud paigas siiski midagi ees, näiteks Johannes Vares Barbaruse sünnipaika jõuti üksnes tänu koordinaatidele, ees ootas vaid lage põld.

Ent tänu sellele projektile on mitu sünnipaika lisaks märgistatud. Näiteks Kanepi kandis 1922. aastal tõstmise maailmameistriks tulnud ja 1924. aastal suveolümpiamängudel osalenud Saul Hallapi ning koolipapa Hugo Treffneri sünnipaigad.

Viljandimaal enim

Peetri sõnul minnakse üldiselt tema plaanist kuuldes põlema ja pea kõikjal kuuleb ta lisaks juba tähistatud paikadele veel paljude meie kultuuri jaoks väga palju andnud inimeste sünnikohtadest. Ja näeb, kui väärtuslikke kodu-uurimistöid on kohaliku kultuuriloo talletamiseks tehtud.

Toredaid juhtumisi on samuti ette tulnud. Näiteks Viljandi lähedal kindral Gustav Jonsoni sünnipaika üle vaatama minnes tuli tegemisi uudistama ka sealne pererahvas. Kiirelt saadi jutule ja äkitselt küsis pererahvas: «Kas seda ka tead, et oled kindral Johnsoni mõõgaga laval olnud?» «Ei tea!» hämmeldus Peeter.
Pererahvas ei mäletanud tükki, kuid mäletas, et neilt laenati selle tarbeks mõõk. Hiljem raalis Volk välja, et küllap oli tegu Madis Kõivu näidendiga «Castrozza», kus tal oli täita väejuhi roll.

Muide, Viljandimaal on sünnipaiku tähistatud ka enim. «Seal elasid kõige rikkamad, neil jagus raha oma laste koolitamiseks,» on mehel asjale seletus olemas. Ent väga palju kohti on tähistamata. Näiteks Tartus pole mälestustahvlit ega -kivi ühegi kuulsa tegelase sünnikohal. «See näitab, et omal ajal ei sündinud inimesed linnas, vaid elasidki karuperses,» kostab Volk. Ent samas on Taaralinnastki sirgunud meile nii palju andnud loomeinimesi, kelle mälestus vääriks tähistamist. Näitena toob ta luuletaja Artur Alliksaare ja kunstnik Ilmar Malini.

Üks aasta veel

Sadu ja tuhandeid kilomeetreid mööda Eestit ringi vuranud Peeter ei taha üht sünnipaika teisele eelistada – kõik on põnevad. Küll on talle aga eriti hinge läinud kooliõpilased, kes kõikides paikades seal sündinud inimese loomingut loevad. «Noored imestuvad sageli, sest avastavad tänu sellele projektile ka ise, kui huvitavad inimesed nende kandist pärit on. Igapäevaselt sellele ei mõelda.»

Veel meenutab Peeter seika, kuidas Sillamäe kandis projekti haaratud õpilased oskasid rääkida eesti keeles, kuid omavahel suhtlesid vene keeles. Kui mees sellele viitas, kostis poiss: «Jaa, me õpime eesti koolis, kuid karantiini tõttu ei saanud mitu kuud kooli ning eesti keel kipub ununema.» Kuigi tunnid toimuvad eesti keeles, suhtlevad noored vahetunnis omavahel vene keeles. See pani Peetri imestama, sest Sillamäe Vene linnaks olemisest on kuulnud kõik, kuid selle peale ei oska tullagi, et see kestab seal tänaseni.

Kõigi koolilaste esinemised filmitakse üles ja kui kunagi Eesti Rahva Muuseumi kodulehel virtuaalkaart valmib, saab neid näha seal alla minuti kestvates videoklippides. Kõik sünnipaigad saavad ka infotahvli QR-koodiga, mida skannides on võimalik samu videoklippe näha ja seal sündinud kultuuritegelase tutvustavat teksti lugeda. «Kuigi see projekt ei saa vist kunagi valmis,» tõdeb Peeter, et palju tööd on veel ees. Ehk saab aasta pärast sügisel kaardi olemasolevate andmetega avada.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?