SADA NAIST! Kameruni moodsal kuningal on neid just nii palju!
Kui maailma praegused meesliidrid peaksid mõõtu võtma endale kuuluvate naiste arvu ehk haaremi suuruses, saavutaks kindla esikoha Kameruni esindaja Abumbi II.
Haaremi pidamine on kulukas lõbu ja pole kõikjal seadustega lubatud. Sel põhjusel saavad polügaamseid abielusid harrastada üksnes maailma kõige rikkamad ja võimukamad mehed esijoones idamaades, Aafrika ja Aasia riikides.
Ent Aafrikas Kamerunis asuva Bafuti linna ja seda ümbritsevate territooriumite kuningas Abumbi II on üks erakordselt omapärane nähtus – meest peetakse tänapäeval naisterikkaimaks valitsejaks. Ametlikult on Abumbil umbes sada naist.
Monarhi kohalik nimetus Kamerunis on fonn, mis tähendab tõlkes pealikku või kuningat. Traditsioonilise kuningriigi nimetus on aga fondom ja neid on Kamerunis praegu üle poolesaja. Üks tuntuim neist ongi Bafuti fondom, mida valitseb üheteistkümnenda kuningana Abumbi II. Riigikese esimene kuningas tuli võimule 1516. aastal ja kõige kauem ehk 80 aastat oli troonil Bafuti üheksas kuningas Abumbi I.
Isa naine on ka sinu naine
Polügaamia on Kamerunis ametlikult lubatud, kuid Bafuti väikese piirkonna valitseja on enda jaoks kehtestanud väga erilised seadused. Täpselt samamoodi nagu tema eelkäijad kuningatroonil. Nimelt on juba ammustest aegadest välja kujunenud tava, et Bafuti uus kuningas ei saa troonile tõustes eelkäijalt päranduseks üksnes riiki, trooni, krooni ja valitsussaua. Ta saab oma kraesse ka eelkäija abikaasad ja lapsed. Sel moel astub uus monarh sisuliselt abiellu oma võõrasemadega ja kõigist tema vendadest-õdedest saavad ühe hetkega tema pojad-tütred.
Ka 1968. aastal võimule tõusnud Abumbi II pidi pärast isa Achirimbi II surma hoolt kandma tema 72 naise eest, rääkimata isiklikest abikaasadest.
Vanu tavasid järgides ei saa isalt päritud abikaasad aga käed rüpes istuma jääda. Neile laieneb suur osa perekondlikest kohustustest ja viljakatele kaasadele ka sigitamiskohustus. Ent kõik nad on kuningannad ja armastavad oma ainumat meest. Kusjuures vanemad kuningannad peavad abistama kuningal ja tema noorematel abikaasadel ka riiki ja rahvast valitseda.
Abielulahutusi pole
Abumbi haaremisse kuuluvad eri vanustes ja suure vanusevahega naised, kuid mingeid tülisid ette ei tule. Vanem põlvkond austab iidseid kombeid ja noorem põlvkond püüab ajaga kaasas käia. «Iga eduka mehe selja taga peab olema tugev, edukas ja austav naine – ning mitte ainult üks. Meie traditsiooni kohaselt ei jaga vanemad naised üksnes kogemusi ja elutarkusi noorematele, vaid aitavad mehel ka saada tõeliseks kuningaks, sest kogu selle aja oli ta senini ainult prints,» jutustas kuningas Abumbi kolmas naine, kuninganna Maa Constance Manka’a 2015. aastal antud avameelses intervjuus. Ajakirjanduse andmetel on just Constance kuningriigi kõige tähtsam naine – esimene kuninganna ehk esileedi.
Bafuti valitseja ise on ainult rõõmus ja õnnelik, et teda ümbritsevad nii paljud naised. Tegelikult on naistele suur au olla kuninga abikaasaks, eriti veel siis, kui valitseja nendega viisakalt käitub. Ka abielude lahutamisi ei tule sealses kuningakojas ette.
Kõik on olulised
Abumbi II sõnul on kõik tema naised talle olulised ja neid koheldakse võrdselt. Kuningannadel pole piiranguid ka eneseharimisel ja õppimisel. Sageli saavadki nad hea hariduse: räägivad mitut võõrkeelt, õpivad majandust, turundust ning suhtlemisoskust.
Muide, Bafuti kuningal on kokku umbes 500 last, kellele peab samuti teadmisi edasi andma. Tegelikult ei tea täpset järeltulijate tegelikku arvu keegi. Viimase hetkeni ei teata sedagi, kellest saab Abumbi surma järel uus kuningas. Seetõttu pole printside emadel ka vajadust omavahel tulevase valitsusvõimu pärast võistelda. Kui Abumbi II sureb, valib talle järglase kuninga sugulastest koosnev salanõukogu. Nõukogu loeb läbi küll lahkunud valitseja testamendi, kuid valib printside hulgast uueks monarhiks selle, kes neile liidriomadustega enim silma jääb. Esimesena kuningaperre sündinud poisslaps ei saa troonile pretendeerida, sest teda peetakse nagu kuninga vennaks.
Ühesugused majad
Bafuti piirkonna elanikud saabusid siinsesse kanti umbes 400 aastat tagasi Tšaadi järve põhjapoolsetest piirkondadest. Esimese asjana ehitasid nad lossi oma kuningale, fonnile. Algselt tehti see bambusest ja pilliroost, kuid pärast sakslaste rünnakut ning kompleksi purustamist 19. sajandi lõpus ehitati uuesti üles tellistest.
Üksnes kuningriigi keskuseks peetav Achumi tempel, kus monarh suhtleb vaimudega, on endiselt puidust ja bambusest ning kaetud õlgedega. See sisaldab väärtuslikku eset, tseremoniaalset trummi. Sissepääs templisse on lubatud ainult fonnile ja tema kõige lähematele nõuandjatele – samuti kuningannadele. Paleekompleksi ees seisab mitu kivi, mis tähistavad kuninga teenistuses hukkunud aadlike matmispaiku.
Bafuti kuninglik kompleks koosneb umbes 50 majast, mis asuvad ümber templi. Neis hoonetes elavad kuninga arvukad naised. Seejuures on majad ühesugused, et kellelgi poleks ütlemist ja keegi ei solvuks.
Kõige moodsam monarh
Abumbi II on oma kuningriiki valitsenud juba 52 aastat. «Kolonialism tõi meile uusi väärtusi, mis erinevad väga palju traditsioonilistest. See tekitas konflikti traditsioonilise ja moodsa, lääneliku eluviisi vahel,» on kuningas Abumbi II öelnud. «Minu ülesanne on leida selline kesktee, et alamad naudiks arengu ja ajakohastamise vilju oma tegelikku kultuuri hävitamata. Lõppude lõpuks pole sa ilma kultuurita inimene, vaid loom. Meie kuninglik institutsioon on selle kultuuri tagatis.» Veel on iseennast väga moodsaks kuningaks nimetanud Abumbi II lisanud: «Minu ülesanne on säilitada iidseid traditsioone, kuid samal ajal tuua meie ellu ka midagi tänapäevast.»
Muide, Bafuti kuningal on viis tootemlooma: lõvi, leopard, püüton, pull ja elevant. Usutakse, et kuningas võib oma vaimu siirdada ükskõik millisesse neist.
Bafuti kuningriiki on põhjalikumalt oma raamatutes kirjeldanud briti looduskirjanik Gerald Durrell, kes külastas omapärast paika kahel korral – 1949. ja 1957. aastal.