Koroona andis tõuke ema ja tütre ühisele mööbliärile: aeg stardiks oli õige ja tööd jätkub

Liis Ilves, 28. oktoober 2020

Ene ja Eelika Sinisalu on ema ja tütar ning ühtlasi äripartnerid – sel kevadel otsustasid naised ammuse kire enda kasuks tööle panna ja lõid ühiselt mööbliäri.

Ene (55) on peaaegu kogu elu leiba teeninud floristina, ent lilleseadja ameti kõrvalt on talle alati meeldinud vanadele mööbliesemetele uut elu sisse puhuda. Tütar Eelika (28) on seega taaskasutuse sees üles kasvanud ja isetegemise pisiku endalegi külge saanud. Niisiis on ema ja tütar juba aastaid vaikselt nokitsenud koduste, kuid ka sõprade-sugulaste armsate mööblitükkide kallal. See innustas Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti õppinud ja Kaubamajas väljapanekujuhina leiba teeninud Eelikat minema edasi restaureerimist õppima. «Kui kool sai lõpetatud, mõtlesin, et oma asja teha oleks palju ägedam ja huvitavam,» viitab Eelika, kuidas unistus oma ärist kasvama hakkas.

Ema-tütre kodune mööbliäri: Stuudio-töötuba on rajatud praegu Raasikule oma majja. See, et ruum oli omast käest võtta, andis muidugi ettevõtmisega alustamiseks lisajulgust – ei pea ju kohe alguses kellelegi renti maksma. Tulevikus on plaan laieneda ka Tallinna. (Tiina Kõrtsini)

Edukas start
Ettevõtte rajamiseni koos emaga jõutigi kuidagi orgaaniliselt – üheskoos pandi plaan paika ja hakati selle nimel samme astuma. Möödunud aasta augustis käidi koos ettevõtluskoolitusel, sel aastal pandi paika äriplaan ja taotleti töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust. Esimese korraga ei õnnestunud seda siiski saada ja ühtlasi jõudis kätte koroonakriis.
Isepäised naised ei andnud alla, vaid kirjutasid äriplaani täiesti ringi ja proovisid kohe uuesti. Pingutus tasus end ära – taotlus sai rohelise tule ja maikuus sündiski ema-tütre mööbliäri Sihvakas Sohva. Toetuse eest soetati ettevõttele õmblusmasin, täiendati tööriistaarsenali ja osteti kaubik.
Ehkki esialgu tundus hullumeelne plaan hakata kriisi ajal ettevõtet üles ehitama, näitas tegelikult ema-tütre kogemus, et ajastus oli täpselt õige. Sel kevadel veedeti ju tavapärasest rohkem aega koduseinte vahel ja paljudes kasvas kihk oma majapidamises uuendusi ellu viia. Nii polegi alles mõni kuu tegutsenud ettevõte tänaseks veel tööpuudust tunnetanud.
«Eks laias laastus ole tulevikus näha, kuidas meil minema hakkab. Praegu me küll igavust tundnud ei ole. Sellist aega pole olnudki, mil midagi käsil ei oleks,» rõõmustab Ene.

Unikaalsus ennekõike
Sihvaka Sohva nime all pakuvad ema ja tütar nii mööbli uuendamist vastavalt kliendi soovile, antiikesemete restaureerimise teenust kui ka omanäolisi redisainitud mööbliesemeid. Just redisain on naistele eriliselt südamelähedane mängumaa – vanadele asjadele antakse uus elu oma väikese kiiksuga ja iga ese tuleb ainulaadne.
«Minu jaoks ongi kõige põnevam just see, kui saame ise valida kanga ja loominguliselt esemetele läheneda,» märgib Ene. Tellimustöid tehes on ju soovid tavaliselt tagasihoidlikud – tuuakse mööbliese ja soliidne riidetükk. Kui aga ema-tütar enda fantaasia valla päästavad, võetakse ühe tooli juures kasutusele mitmeid kangaid, lisatakse hulgaliselt paelakesi ja tutikesi ning tulemusena sünnib eriilmeline meistriteos.
Naised tõdevad seejuures, et nende teada Eesti turul teist sellist pehme mööbli redisainiga tegelevat ettevõtet ei olegi. Leidub küll üksiktegijaid, kelle jaoks on see vaid hobi. Samas on võrdlemisi palju neid kliente, kes tahavad endale ainukordset toakraami.
«Oleme praegu ettevõttega veel nii alguses ja peame oma kliendibaasi üles leidma. Siiani on meie disainitud mööbliesemeid küll juba liikunud, aga pigem vaikselt,» tõdeb Eelika. Sestap tehakse hetkel veidi rohkem tellimustöid, kuniks ka redisaini pool kenasti käima läheb.

Unikaalsed esemed: Iga mööbliese valmib hoolsate käte all käsitööna. Tulemuseks on ainulaadsed meistriteosed. (Tiina Kõrtsini)

Heategu ühiskonnale
Ühtlasi on ema-tütre ettevõtmine suur kingitus keskkonnale – sel moel päästetakse nii mõnigi päevinäinud ese prügimäele sattumast. Särtsakad naised tõdevad, et nende missioon ongi teadvustada, et vanast esemest saab palju ägedama, erilisema ja vastupidavama asja.
Naised tunnistavad, et kvaliteetse toote hind näib nii mõnegi jaoks täna veel küllaltki krõbe – redisainitud tugitoolide eest tuleb keskeltläbi välja käia 280–680 eurot. Seejuures tasub siiski mõelda, et lisaks suurele materjalikulule võtab toodete valmistamine ka hulgaliselt töötunde, alustades toote seisukorra hindamisest ja lõpetades põhjaliku käsitööga. «Püüame hinnad hoida mõistlikud, aga enam odavamalt väga ei saa, sest siis kaob asjal lihtsalt mõte,» märgivad ettevõtjad.

Ihaldatud boho-stiilis tool: See valge lai tugitool on stuudio pärl, mida kümned kliendid imetlevad. Seni iludus veel omanikku leidnud ei ole, kuid tasub nobedasti rahakotiraudu paotada ja luksuslik tugitool 680 euro eest endale soetada! (Tiina Kõrtsini)

Sõbralik tööjaotus
Ene ja Eelika on alati mõistnud teineteist poolelt sõnalt ning ka stiilitunnetus on naistel väga sarnane. Seega pole põlvkondade erinevus mingi takistus ja ema-tütre koostoimimine sujub väga hästi.
«Me pole kunagi omavahel kakelnud, vitsa pole ka Eelika saanud,» naerab ema ja kinnitab, et ühe katuse all tegutsemine pole suutnud neid seni veel tülli ajada.
Küllap on eduka ühistegevuse võtmeks asjaolu, et kummalegi meeldivad tööprotsessi erinevad osad: Eelika naudib restaureerimist ja puitmööbliga tegelemist, Ene suurim rõõm on pehme mööbliga toimetamine ja õmblusmasina taga vuramine. Niisiis on kõik sujuvalt paika loksunud. Tänaseks ongi mööblidisain mõlema naise põhiamet. Justkui ühest suust tuleb kinnitus, et tehtud valikuga on nad enam kui rahul.
Uurides, kuidas julgustada teisigi palgatööst loobuma, et südamelähedane hobi endale leiva lauale tooks, ütleb Ene kindlameelselt: «Meil on ju ainult üks elu, mis siin ikka oodata!»
«Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab – see on saanud meie motoks,» muigab Eelika. Ja seda põhimõtet on ema ja tütar järginud nii äri käima tõmbamisel kui ka esemete taastamisel.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?