Miks on harjumustele nii raske ei öelda? Psühholoog jagab häid nippe!

Silja Paavle, 28. oktoober 2020

Kui soovid ellu uusi pöördeid, alusta harjumuste muutmisest. Psühholoog ja olevikuterapeut Helena Väljaste annab mõne nipi, et see hõlpsamini läheks.

Harjumuseks võib pidada korrapärast rutiini või tegevust: hommikune hambapesu, tuttava tervitamine tänaval või lüliti vajutamine pimedasse tuppa sisenedes. Ka pikalt selgeks õpitud asjad on harjumus.

Käitumismallid võimaldavad elu lihtsustada ja tegevusse vähem tähelepanu suunata. Nende väljakujunemisel aju aktiivsus väheneb ja tegevusele kulub vähem energiat.

Et harjumustel on tugev jõud, on neid mõnikord üsna keeruline ümber pöörata.

Millal muuta?

Sissekujunenud mustrite harutamisele peaks mõtlema, kui need häirivad enda või teiste elu ega toeta enam inimest ennast. Näiteks kui igal õhtul koju tulles võtad külmkapist mõne näksi ja need teleka ees istudes viimseni ära sööd, tunned lõpuks, kuidas energiat pole ja midagi teha ei jaksa. Samas kilod kogunevad ja toonus kaob. See on märk, kuidas tegevus ei toeta füüsilist ega vaimset heaolu.

Teinekord annavad tagasisidet ka ümbritsevad. Alkoholi kuritarvitamine pole näiteks sageli probleemiks neile, kes seda teevad, nende lähedastele küll.
Mõnikord võib harjumuste muutmise vajadusele viidata ebakõla tõekspidamiste ja käitumise vahel. Näiteks inimene hakkab tegema joogat, liikuma suurema teadlikkuse poole ja soovib rohkem kaastunnet üles näidata. Samas on ta nii enda kui ka ümbritseva suhtes väga kriitiline ja see kriitikameel ei toeta ei tema olemist ega suunda, kuhu ta liikuda soovib.

Tähelepanu vajavad nii head kui ka halvad harjumused. Vaata lihtsalt, millised neist on olulised ja millised takistavad heaolu ning arengut.

Vaata end kõrvalt

Igasugune käitumise muutumise protsess algab teadlikkusest. Tuleb teadvustada seda, mis on. Kasulik harjutus on vaadelda end kõrvalt nii, nagu vaatleks kedagi teist, ning panna kirja, mida enda puhul märgatakse. Sedaviisi võib enda kohta koguda päris palju olulist infot.

Mõnda täiesti tavalisse tegevusse on võimalik suhtuda, nagu teeks seda esimest korda. Hambaid pestes tunda lõhnu ja maitseid ning jälgida, mida käsi teeb. Sedasi võid avastada, et kogu tegevus on nii automaatne, et paremalt poolelt jäävad hambad siseküljelt harjamata.

Tagasisidet annavad ka erinevad inimesed, suhted, suhete kvaliteet ja tervis. See, mida me praeguses hetkes kogeme, on meie tegevuste tagajärg. Tasub mõelda, milline on elu siis, kui mitte midagi ette ei võta. Näiteks, kui jätkad samade toitumisharjumustega. Seejärel on kasulik mõtiskleda, kas see on see, kuhu soovid liikuda, või oleks tarvis elus korrektiive teha.

Teadlikkus endast

Inimesed lähtuvad üldjuhul lühiaja perspektiivist, kuid teist, pikemaajalist perspektiivi luua on väga värskendav ja olulinegi.

Samuti on oluline teadlikkus endast praeguses hetkes ehk mindfullness. See aitab jälgida, mis meiega praegu toimub, ning valida, kuidas liikuda edasi. Näiteks võib inimesel olla pidev hirm, et elu läheb ainult hullemaks. Kui hirmu olemasolu teadvustada, on olemas teadlikkus, ja siis saab valida, kas selle hirmu tundmist jätkata või sellest lahti lasta. Kui suudame lahti lasta automaatselt tekkinud harjumustest, mis kasu ei too – selle näite puhul hirmumõtteist –, on see tohutult suur vabadus ja kergendus.

Tähtsus ja enesekindlus loevad

Käitumismalle saad muuta, kui vaid ise soovid. Algatuseks mõtle välja, kui oluline see on. Kui tahad hakata näiteks taimetoitlaseks, paiguta oma soov skaalale ühest kümneni, kus üks tähistab väheolulist ja kümme väga olulist. Kui soov on number nelja peal, on võimalik mõista, et see on lihtsalt üks idee.

Tähtsuse kõrval on oluline enesekindlus – kas usud endasse, et saad muutmisega hakkama. Motivatsiooniteadlased on leidnud, et kui eneseusk ja asja muutmise tähtsus on ühest kümneni skaalal seitsme peal, oleme piisavalt hästi edasi toimetamiseks varustatud. Kui sead mõlemad madalamale, võib see olla keeruline. Seda teadvustades saad end järele aidata.

Sageli murtakse pead, kas jätkata õnnetut abielu või mitte. Kui aga uurida, kui enesekindel ollakse selles küsimuses, kas pärast lahkuminekut saadakse hakkama, võib ilmneda, et enesekindlus on madal. Ja nii takerdutaksegi sellesse punkti. Siis saab end aidata suurema eneseusu leidmisel.

Pea meeles!

Üks asi korraga

Kõiki harjumusi korraga muuta ei saa. Võta töösse korraga üks ja pühendu sellele. Pane kavatsus kirja, sõnasta, miks ja mida teed. Ole kõige selle juures enda vastu sõbralik ja hooli oma kehast.

Tee asi nähtavaks

Mõtle välja väike samm, millest alustad. Olgu see või jooksukingade ostmine ja nende ukse kõrvale seadmine. Jooksukingad ukse kõrval tuletavad sulle kavatsust meelde.

Selle kõrval paku kehale täisväärtuslikku kütust ja sea tervislikud näksid kodus nähtavale. Kui asi on silme all, on sellega lihtsam harjuda.

Premeeri end

Muuda endale muudetav harjumus rahuldust pakkuvaks. Alguses võid seda teha kasvõi trikitades. Näiteks: kui teen hommikuse trenni ära, luban endale mõnusa sooja duši ja suure tassi lemmikteed. Kui tegevusele jätkub kiire tasustamine, on emotsioon hea ning jagub indu edasi tegutsemiseks.

Tasu võid vabalt valida, see võib olla ka paar tunnustavat ja head sõna iseendale või ennast kiitva kleepsu kleepimine märkmikusse. Kõik, mida teed uue harjumuse loomisel, on oluline ära märkida.

NB! Ära kritiseeri end!

Unusta enda piitsutamine ja kritiseerimine. Karmi kriitiku asemel suhtu endasse positiivselt. Lahked sõnad on palju motiveerivamad kui kaitsereaktsiooni tekitav kriitika. Kui usud endasse, võid oma harjumuste muutmisel saada tiivad. Enesesõbralikkus annab väge juurde, kriitika surub aga näoli maha.

Kuula! Kuula vestlussaadet «Miks on harjumusi nii raske muuta?» Naistelehe taskuhäälingust «Mõttekoht». Leiad selle veebiaadressilt Naisteleht.ohtuleht.ee.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?