Tuhkatriinulugu Hollandist: lihtsast pangaametnikust sirgus kuninganna

Tõlkinud Verni Leivak, 15. aprill 2020

Hollandi kuninganna Máxima eluloo täidab uskumatu vedamine, tõeline armastus ja vastutusrikas töö. Emaliku ilu, võluva naeratuse ja haruldase stiilitunnetusega on ta ideaalnaise kehastus.

Màxima Zorreguieta Cerruti (48) sündis Buenos Aireses paljulapselises peres. Kuna pereisa Jorge töötas verise diktaatori Jorge Raphael Videla valitsuses põllumajandusministrina, ei pidanud tüdruk lapsepõlves näguripäevi nägema. Saanud majandushariduse Argentina katoliiklikus ülikoolis, töötas ta juba õpingute ajal mainekas firmas finantsturgude valitsemise alal, hiljem tegeles müügitööga ning andis lastele ja täiskasvanutele inglise keele ning matemaatika eratunde. Tööelu viis neiu muu hulgas New Yorki ja nullindate algul Brüsselisse, kus ta tegutses lühikest aega Deutsche Banki esinduses – just nii kaua, kuni tulevane kuninglikust soost abikaasa abieluettepaneku tegi.

MOODNE PEREKOND: Vasakult noorim printsess Ariane, kuningas Willem-Alexander, printsess Alexia, kuninganna Màxima ja Oranje printsess Catharina-Amalia.

Armunooled erapeol
Màximast neli aastat vanem Hollandi kroonprints Willem-Alexander tutvus väljavalituga 1999. aastal Hispaanias, mil Sevilla kevadmessi raames üht erapidu peeti. Tutvustanud naisele end lihtsalt Alexanderina, polnud Màximal õrna aimugi, et selle ruugete juustega mehe puhul on tegemist Hollandi troonipärijaga. Samal peol hakkasidki armunooled hoogsalt sähvima ja noored otsustasid, et juba kahe nädala pärast kohtutakse New Yorgis.
Just nende teist kohtumist peabki paar omavahelise romantilise suhte alguseks. Pulmapidu peeti 2002. aasta veebruaris ja alles hiljem rääkis naine avalikult, et pidas mehe juttu kroonprintsi staatusest pikka aega üksnes lahedaks naljaks. Kui pulmakellad aga kõlama hakkasid, ei olnud Màxima lihane isa taunimisväärse mineviku tõttu pulma oodatud ja tulevane kuninganna teatas, et austab igati riiklikku otsust.
Aastast 2013, mil Alexander kuningaks krooniti, on ta esimene kuninganna Hollandi ajaloos, kes sündis väljaspool Euroopat. Peale kuninglike tiitlite kannab naine kodumaal ka naerukajaka tiitlit, sest tema suult kaob naeratus haruharva.

Vägev pidu
Pulmapeost mäletatakse siiani kahuripaukude kõmina saatel mööda Amsterdami peatänavaid liikunud spetsiaalset pulmadeks soetatud Volvot. Pärast abielu registreerimist vahetas auto välja kuldne kaarik, millega noorpaar kümnete tuhandete linlaste ees defileeris.
Suursugusele peole, millest võttis osa 2000 külalist, olid teiste seas kutsutud Walesi prints Charles, ÜRO peasekretär Kofi Annan ja Lõuna-Aafrika president Nelson Mandela. Venemaad esindas Ermitaaži direktor Mihhail Piotrovski abikaasaga.
2003. aastal nägi ilmavalgust Oranje printsess Catharina-Amalia Beatrix Carmen Victoria. Praegu kasvab kuningaperes kolm kaunitari, peale kroonprintsessi ka printsessid Alexia Juliana Marcela Laurentin ja Ariane Wilhelmina Ines.
Kuigi Máxima lihane isa ei tohtinud osa võtta tütre laulatusest ega väimehe kroonimispidustusest, sai ta siiski osaleda kolme pisiprintsessi ristimisel, sest seda sündmust peeti pere, mitte riigiasjaks.


Teenis ära jäägitu armastuse
Hollandlased ei vaimustunud argentiinlannast päeva pealt, sest muidu mitut keelt valdav Màxima purssis alul kohalikku keelt vaid mõne sõna. Ometi murdus vaikne vastuseis üsna kohe, sest vaid loetud kuud pärast pulmi suri Willem-Alexanderi isa prints Claus. Südamlik võõramaalanna leevendas iga päev armastuse toel abikaasa leina ja pakkus tröösti.
Nii pälviski Ladina-Ameerikale omane temperament, avatus ja rahvalik hoiak ajapikku hollandlaste siira sümpaatia.
Ka riigikeele sai tulevane kuninganna selgeks juba pärast paari kuud intensiivseid õpinguid. Lisaks asus ta kohe vedama mitmeid olulisi heategevuslikke ettevõtmisi ega peljanud neile tähelepanu pööramiseks isegi jääkülmades Amsterdami kanalites ujumist.
Màxima on ka üks väheseid kuningannasid maailmas, kes avalikult homode õiguste eest seisab ja on seoses sellega külastanud isegi LGBT konverentsi.

Tõeline stiiliikoon
Kui paljud riigitüüri juurde sattunud naised minetavad oma loomupärasuse kiiresti ja hakkavad kandma justkui etiketiõpikust pärit kostüüme, paistab Màxima alati silma naiseliku elegantsi ja maitsekusega. Selle tabas kohe ära ka Madalmaade Vogue, kes 2011. aastal imekauni daami oma kaanele püüdis. Praegu võib isegi öelda, et kuninganna leidis oma stiili ja kõrvuti maailmanimedega kannab ta meelsasti ka Hollandi algajate disainerite rõivakunsti. Isegi pükskostüümis näeb ta ülinaiselik välja.
Moehuviliste tähelepanu püüab kuninganna erksate rõivaste ja erikujuliste kübaratega, sajandivanuste, suuremõõtmeliste ehete või sootuks lihtsate hõbesõrmuste kandmise ja isegi eklektikaga, mistõttu jääb üle vaid tema suurepärast maitset asjade sobitamisel kadestada.

Kõik pole alati pilvitu
Aegade jooksul on Màxima pidanud taluma ka pahameeletorme. Üks neist puhkes 2007. aastal, kui naine riikliku poliitika nõukojas «hollandi identiteedi» teemal sõna võttis. Algusaastatel kehva keeleoskuse, kohaliku kultuuri ja tavade nigelas tundmise eest etteheiteid saanud Màxima tunnistas, et seitsme Hollandis elatud aastaga pole ta kusagil palju kõneldud «hollandi identiteeti» märganud.
«Holland on pigem nagu suur kardinateta aken, millesse igaüks võib sisse vaadata,» rääkis ta toona. Lisaks võrdles Màxima oma uut kodumaad küpsisega, mida serveeritakse tee kõrvale, ja et «tõelist» hollandlast ei eksisteerigi, nagu pole olemas ka «tõelist» argentiinlast.
Teine kriitikalaviin tabas muidu alati elegantset naist 2016. aastal, kui kuningapaar viibis Baieri liidumaal Lõuna-Saksamaal. Sotsiaalmeedias põhjustas suure vihatormi kuninganna hall mantel, mille autor oli Hollandi disainer Claes Iversen. Nimelt sarnanes üks mantlit kaunistav ornament haakristiga.
Kuna sakslastele on natsiminevik hell teema, leidsid paljud, et sinivereline oleks pidanud stilistidele rohkem panustama.


Haapsalu sall Màxima kirjaga
2018. aasta juunis külastas Eestit Madalmaade kuningas Willem-Alexander üksi, sest kuninganna Màxima leinas samal ajal vabasurma läinud nooremat õde. Kuningas viis Eestist kingitusena kaasa Haapsalu salli, mille mustri nimi on «Hollandi kuninganna Màxima kiri».
Mustri koostas ja salli kudus Haapsalu pitsikuduja Helin Põldve.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?