Infarkti õppetund: vahel peab ka molutama

Liis Ilves, 15. aprill 2020

Infarkt paneb eluväärtuseid ümber hindama ja tervisele mõtlema. Pensionär Maie kogemus näitab, et hoides end aktiivses liikumises, võid pärast infarkti veel ka kõrges eas terve ja tegusana elu nautida.

Helistan Maiele (84) ühel kevadisel hommikupoolikul ja uurin, kuidas läheb. Tegus pensionär teatab uhkelt: «Mul on juba kümme ruumi puid ära veetud ja riita pandud. Tänagi lähen kohe välja ja kuskil kella neljani toimetan õues – aiatööd vajavad tegemist. Toimetamist on parasjagu, aga ega ma üle pinguta.»
17 aastat tagasi tabas teda infarkt. Pärast seda otsustas naine kardinaalselt elustiili muuta ja sellest on palju abi olnud – senini püsib süda terve ning meel rõõmus.

Kiire reageerimine

2003. aastal tundis Elvas elav Maie rinnus valu, millesarnast varem kogenud ei olnud. «Tundsin keset rinda nõrka valu, mitte paremal ega vasakul, vaid just rindkere keskosas. Vahel ikka südamenärvid paremal pool natuke pitsitavad, puhkad ja see läheb üle, aga see oli teistmoodi,» ei unusta ta seda tunnet.
Kõrge vererõhuga kimpus olev naine kontrollis esmalt vererõhku, kuid see oli normist pigem madalam. Kohe perearsti poole pöördudes tehti talle EKG ehk südamefilm. Seejärel kutsuti kiirabi ja toona 67aastane patsient sõidutati Tartusse.

Arst kiitis, et Maie nii ruttu probleemile jaole sai ja haiglasse jõudis, sest infarkti sümptomite korral on määrava tähtsusega just kiire tegutsemine. Patsient jäeti umbes kümneks päevaks haiglaravile ja saadeti seejärel koju taastuma. Arst andis kaasa nõuanded tervislikuks toitumiseks-liikumiseks ja soovitas tasapisi taastada tavapärase elurütmi.

«Nii ma hakkasingi vaikselt uuesti toimetama ja toimetan siiamaani välja.»

Elu tuleb võtta rahulikumalt

Tagantjärele infarkti põhjustele mõeldes mõistis Maie, et toona oli tema elutempo väga stressirohke. Pingelisel eluperioodil töötas naine pensioni kõrvalt lasteaias kasvatajana ja hoolitses kodus voodihaige ema eest. Nii ei pööranudki ta enda tervisele toona piisavalt tähelepanu. Võttis vererõhutableti sisse, see oli kõik.

Pärast infarkti otsustas Maie elu rahulikumalt võtta. «Eks see ikka ehmatas ja pani järele mõtlema, et niimoodi rabada ei saa. Tuleb ikka molutada ka vahel!»
Peale molutamise õppis pensionär iseenda tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Esialgu käis pärast infarkti Tartus taastusravis, kuid sinna sõitmine oli tema jaoks ebamugav. Seega otsis naine alternatiivi Elvas ja jõudis pensionäride võimlemisgrupini, mida juhendab füsioterapeut. See võimlemine meeldib Maiele nii väga, et käib seal siiani.

Peale rühmavõimlemise püüab tragi proua igal hommikul iseseisvalt kergelt võimelda ning käib sõbrannadega pikkadel jalutusringidel. Tõsi, praeguses eriolukorras on võimlemine pausil ja jalutusringidki tuleb üksi ette võtta.
Maie harrastab ka hommikust karastavat dušši. «Vahel mõtled küll, et ei taha hommikul külma vee alla minna, aga pärast on väga hea olla,» soovitab ta. Kuidas aga külma dušiga sina peale saada? «Lihtsalt võtad ette ja lähed!»

Kas teadsid?

Aprillis tähistatakse Eestis südamekuud, et pöörata tähelepanu südamehaiguste riskiteguritele ja nende vältimisele. Parim viis südame eest hoolitsemiseks on liikumine!

Ennetamiseks saad palju ise ära teha

Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Tiina Uuetoa:

Südamehaiguste riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, stress, vanus, suitsetamine, diabeet, pärilikkus ning kõhu- ehk «õunatüüpi» rasvumine. Naistel on vöö ümbermõõdu normi ülempiiriks seatud 88, meestel 102 cm.
Väga jõuline riskitegur on vanus. Iga elatud aastaga kasvab risk haigestuda mõnda südame-veresoonkonna haigusesse. Samas elustiili ja ravimitega mõjutatavad riskitegurid moodustavad infarktiriskist selge enamuse – 90%. Palju on enda kätes.

Südame, veresoonte ja aju kaitsmiseks tuleb kindlasti loobuda suitsetamisest. Eesti infarktiregistri alusel suitsetab umbes kolmandik infarktihaigetest.
Kusjuures suitsetamise kõrval suurendavad riski ka igasugused piibutamised, põsktubakad ja e-sigaretid. Naistele on suitsetamine jõulisem riskitegur kui meestele. Kui mees lõpetab suitsetamise, siis tema risk võrdsustub mittesuitsetajatega suhteliselt kiiresti. Naistel kulub sinna aastaid.

Südame tervise hoidmiseks on oluline püsida normkaalus, toituda tervislikult, pidada piiri alkoholiga ja hoida soolatarbimine madalal. Samuti tuleb teada ja vajadusel ohjes hoida vererõhu ja -suhkru väärtuseid. Väga oluline on regulaarne füüsiline mõõdukas koormus – 30–60 minutit enamikul päevadest. Kasulik on ka ebaregulaarne füüsiline aktiivsus.

Kindlasti ei peaks ainult kaebusi ootama, vaid juba tervena tuleks käia tervisekontrollis. Südamehaiguste riskifaktorite skriinimist peetakse otstarbekaks meestel alates 40. ja naistel alates 50. eluaastast või menopausi tekkimisest.»

Südameinfarkti kirju pilt

Eestis põeb aastas südameinfarkti umbes 2600 inimest. Ägeda südameinfarktiga meespatsientide keskmine vanus on 67 ja naispatsientidel 77. Seejuures ligi 61% infarkti põdevatest naistest on üle 75aastased.

Südameinfarkti klassikaline kaebus on valu rinnus. Valu on enamasti intensiivne ja selle iseloom võib olla erinev: pigistav, rõhuv, põletav, suruv, terav, ängistav, tuim. Peale selle võib valu kiirguda – kas ühte või mõlemasse kätte, selga abaluudevahelisse piirkonda, lõualuudesse, kaela, õlgadesse.

Südame allseina verevarustuse häire ja infarkti korral võivad juhtivaks olla hoopiski kaebused seedetrakti poolt, nagu ülakõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Infarktiga võib kaasneda nii vererõhu langus kui ka tõus. Harv pole rütmihäirete kaasumine, sel juhul võib patsient kurta südamekloppimist või ebaregulaarset südametööd. Intensiivse valusündroomiga patsient on tavaliselt jõuetu, nahk on kaetud külma higiga. Mõnikord võib patsient kaotada teadvuse.
Ent südameinfarkti pilt võib olla palju kirjum – kuni 10% infarktidest kulgevad valuta. Ebatüüpilisemad kaebused esinevad sagedamini eakatel, naistel ja diabeetikutel. Nõnda on Eestis naistel meestest sagedamini infarkti tunnuseks hingeldus ja õhupuudus.

Ebatüüpilised kaebused viivad aga viivitusteni arstiabis. Esmalt ootab naine kodus vaevuste möödumist, seejärel võib ebatüüpilisema pildiga infarkti puhul arstilgi aega kuluda, et aru saada, millega tegemist. Ilma põhjusliku ravita, milleks on südame verevarustuse taastamine, südamelihas sureb. Ilmselt on pehmem ja «segasem» haiguspilt põhjus, miks Eesti infarktiregistri alusel jõuavad naised haiglasse pisut sagedamini raskemas seisundis ja neil on enam südamepuudulikkuse tunnuseid.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?