AJALOOTUND | Võimukas Ivan Julm elas õnnetut elu

Tõlkinud Verni Leivak, 8. aprill 2020

Kui arvukalt oleme näinud filme või lugenud põnevuslugusid sotsiopaatidest, kelle empaatiavabale käitumisele pani aluse õnnetu lapsepõlv. Ka Vene tsaar Ivan Julm kuulub nende hulka.

Ivan sündis 25. augustil 1530 suurvürst Vassili III ja vürstinna Jelena Glinskaja vanima pojana. Nii saigi esmasündinu õigust kasutades Ivanist täiskasvanuks saades troonipärija, kes hiljem end esimeseks Vene tsaariks lasi kroonida. Ent õnnelikult alanud lapsepõlve rikkus saatus – isa suri, kui poiss oli kolmene, ema läks manalateele viis aastat hiljem.

Poissi ümbritsenud õukonda täitsid võikad intriigid, vägivald ja võimuiha ning hooldajad ei pööranud väikesele Ivanile vähimatki tähelepanu. Veelgi enam – pisike Ivan Vassiljevitš suruti nimme ülimasse vaesusesse. Tihti ei antud lapsele isegi süüa või riideid. See omakorda tekitas Ivanis viha kogu maailma vastu, mis esialgu väljendus loomade piinamises. Näinud pealt, kuidas vahepeal riiki juhtinud Belski ja Šuiski bojaariperekonnad, õukondlane Mihhail Vorontsov ja emapoolsed sugulased riigivaraga ümber käisid, andis 13aastane Ivan käsu vürst Andrei Šuiski tapmiseks.

Tulevane tsaar oli teadmishimuline, haris end ise ja teda peeti oma aja kõige suurema lugemusega valitsejaks. Samal ajal sai Ivan IV kinnisideeks saavutada kõigi alamate üle piiramatu võim, seda kasvõi moraalinormidele sülitades. Saanud 1545. aastal täisealiseks, asus ta põhimõtteid innukalt ellu viima ja koondas enda kätte kogu võimu.

Tegi seadusi ümber

Esmalt reformis Ivan seadusandlust valitsejate kasuks, süvendas pärisorjust ja keelas muu hulgas juudi kaupmeestel Venemaale pääsu. Välispoliitikas hakkas mees aga panustama mitmele sõjale – võttis ise osa sõjakäikudest Kaasanisse ja Astrahani ning ühendas Venemaaga mitmed Siberi alad. Sõda Leedu suurvürstiriigiga lõppes aga suure kaotusega ja mitmest Vene alast ilmajäämisega. Süüdlaste otsimine päädis muidugi repressioonide ja hukkamistega. Riiki ei suudetud kaitsta isegi Krimmi khaani sissetungi eest, samuti saadi suurelt lüüa Liivi sõjas.

Järjekordses raevuhoos tappis Ivan IV ka lihase poja Ivan Ivanovitši. Ajaloolased peavad üheks põhjuseks asjaolu, et poeg süüdistas isa arguses. Teised arvavad aga, et tsaar kutsus poja rasedat abikaasat lüües esile nurisünnituse. Kuuldes enda aadressil ränki süüdistusi, lõigi isa raevuhoos poja maha. Veel oletatakse, et isa lõi pojale pistodaga pähe, kui viimane üritas võimu haarata.

Samuti on ürikutes kirjeldatud seiku, kuidas tsaar oma reetmises süüdistatud ihuarsti elusalt puitvarda otsa aetuna põletada lasi ning torkas silmad peast Püha Vassili katedraali arhitektidel, et nad midagi nii kaunist enam iial luua ei suudaks.

Seitse abielu

Ajaloolaste hinnangul oli Ivan IV ehk Ivan Julm abielus seitse korda, ehkki kirikuseadus seda üle kolme korra ei lubanud.

Esimese kaasa Anastassia Zahharina-Jurjevaga heitis tsaar ühte 1547. aastal. Kümne abieluaastaga nägi ilmavalgust kuus last, kellest jäid ellu vaid Ivan ja Fjodor.

Esimese naise surma järel naitus tsaar kabardiini vürsti tütre Maria Tšerkasskajaga. Naine sünnitas poja, kuid too suri ühekuuselt. Seejärel kadus mehe huvi kaasa vastu ja õnnetu hing suri kaheksa aastat hiljem.

Kolmas abielu Kolomna õukondlase tütre Maria Sobakinaga kestis vaid viisteist päeva, sest naine heitis teadmata põhjusel hinge. Juba kuus kuud hiljem sai valitseja abikaasaks Anna Koltovskaja. Kuna lapsi sellest liidust ei sündinud, pagendas tsaar naise kloostrisse. Viienda abikaasa Maria Dolgorukaja uputas Ivan IV tiiki, sest pulmaööl selgus, et naine polnudki enam neitsi. Kuues naine Anna Vassiltšikova leidis end samuti üsna pea kloostrist, sest ei suutnud valitsejale truu olla.

Seitsmes abikaasa Maria Nagaja sünnitas kaks aastat pärast abiellumist poeg Dmitri, kuid ühine järeltulija suri üheksa-aastaselt.

Segased surmapõhjused

Ivan Julmast sai vanemas eas kuivetunud ja sünge näoga mees, kes vahetpidamata omaette naeru kihistas. 1584. aasta alguses haigestus türannist valitseja tõsiselt ja kamandas oma sängi veerele 60 astroloogi, et nood tema surmapäeva teatavaks teeksid. Eksimise korral ähvardas neid tuleriit.
Isevalitseja suri ühe versiooni kohaselt pärast vanniskäiku, teise variandi järgi aga nõuniku Boriss Belskiga malet mängides. Mõnedel andmetel söödeti tsaarile sisse arseeni või elavhõbedat ja mürgitamises kahtlustati eeskätt nõunikke Bogdan Belskit ning Boriss Godunovi. Nimelt üritas 53aastane vanamehenäss kolm päeva enne surma vägistada oma vaimselt alaarenenud poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde.

Puhkab pühas Kremlis

Tänapäeva kirjandusest leiab viiteid, et 1963. aastal korraldatud säilmete analüüsimisel Ivan Julma kehast mürkaineid ei leitud ja mõrvaversiooni võib seega kõrvale lükata. Nullindate esimesel poolel avaldatud ekspertide hinnangu järgi avastati aga siiski tema kehast tubli annus elavhõbedat.
Ivan Julm maeti poja Ivani kõrvale Moskvas Kremlis asuvasse Peaingel Miikaeli katedraali.

Putini-Venemaal tõsteti Ivan IV taas ausse – 2016. aasta oktoobris avati türannist valitseja kaheksameetrine ausammas Orjoli linnas, 2017. aastal Moskva kesklinnas Kitai-Gorodis, 2019. aastal transporditi see Vladimiri oblastisse Aleksandrovisse, kuid järjekordne uus monument avati samal aastal Tšeboksarõs.

AJALOO KÄTTEMAKS

Mõni aasta tagasi langes vandalismi ohvriks üks Moskva Tretjakovi galerii kuulsamaid teoseid. Joobnud muuseumikülastaja haaras metallist piirdeposti ja ründas Ilja Repini 1885. aastast pärinevat maali, millel tsaar-mõrvar surnud poega enda vastu surub. Maali keskmine osa sai tõsiselt kannatada ja rebenes kolmest kohast, purunenud klaas purustas pildiraami.

Sama kunstitöö on varemgi vihaobjektiks saanud. 1913. aastal torgati maali kolm korda noaga ja toona juhtis restaureerimist Repin isiklikult.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?