Rolf Roosalu ravis koroonat paastumisega: „Aga kõigile ei pruugi see sobida.“

Verni Leivak, 10. märts 2021

Laulja Rolf Roosalu käis hiljuti sisekaemuslikul eesmärgil ühe päevaga maha 62 kilomeetrit. «Tore oli kõndides mõtteid mõlgutada. Mõtlesin, mida oma elus edasi teha, kuhupoole suunduda.»

Rolf (39) on tegelikult kogu elu liikuvat eluviisi harrastanud. Jalutuskäigud hakkasid tema elus suurt rolli mängima aga möödunud aastast alates, kuigi võrreldes paljude teiste ametikaaslastega jagus tal esinemisi piisavalt ka keerulisel koroonaajal.

«Paljud siunavad seda 2020. aastat, aga mina küll nautisin seda. Oli tööd ja puhkuse aega ning palju sai enese jaoks selgeks mõeldud. Detsembris, kui enamik muusikuid kodus istus, jäi mul küll kakskümmend esinemist ära, aga kaksteist toimus,» avaldab ta.

Siis hakkasid ühel hetkel need jalutuskäigud aina pikemaks venima.

«See on aeg iseendale,» põhjendab Rolf. «Miks ma aga hiljuti selle 62kilomeetrise treti ette võtsin? Põhjus peitub selles, et Rõuge kandis asub mu maakodu. Kohalikud rääkisid mulle, et vanasti käidi sealt Võrru jalgsi internaatkooli. Nädala algul 31 kilomeetrit sinna ja nädala lõpul tagasi. Tahtsin ammu selle maa maha kõndida,» avaldab Rolf kõnnimaratoni tagamaid.

HEA ENDAMISI PLAANE PIDADA: Matkamine on Rolfil juba lapsest saati veres. (Stanislav Moshkov)

Maanteede kumerad servad

Kuna ajaloolist teed enam ei ole, pidi muusik leppima maantee veerel astumisega. Õnneks taipas ta jalga panna mugavad matkasaapad ja igaks juhuks topeltpüksid, et külm naha vahele ei tikuks. Tollel pikal retkel õnneks päevasel ajal väga külm polnud, kuid Rolf on varem lühemaid vahemaid ette võtnud ka käreda veebruaripakasega.

«Mis selle Võru retke suurim miinus oli – see, et väikeste maanteede servad on kumerad ja vasak jalg sai pidevalt seda kaldenurka tunda. Seetõttu hakkas vasak põlv pikapeale tunda andma,» tunnistab mees. Hea, et hommikutundidele vähe liiklejaid sattus, sai vähemasti võrdsel tasapinnal astuda. Ja kui varahommikul kattis teed nii värske lumekiht, et näha polnud ühtki autojälge, pidi Võrust tagasi tulles kogema jalgu ümbritsevat lumesoppa.

«Tore oli kõndides mõtteid mõlgutada ja enamik neist olid sellised, mida endale hoian. Mõtlesin, mida oma elus edasi teha, kuhupoole suunduda. Unistasin natuke,» tõdeb laulja. «Vahepeal rääkisin ka mõne sõbraga, keda pole sugugi palju. Mul ongi väga vähe sõpru. Olen aru saanud, et inimesed kipuvad oma sõprade rohkusega kiitlema, aga tõelisi sõpru, kellega rääkida, on neil arvatavasti väga vähe. Häid kolleege ja tuttavaid on mul tõesti palju, sõprade hulga saab vaid ühel käel kokku lugeda.»

HÄRMAS, AGA ÕNNELIK: «Arvan, et nii pikka matka ma enam korraga ette ei võta. Matkaja seisukohast oleks ehk paras 30 kuni 35 kilomeetrit pikk teekond – siis on mahti ka ümbrust nautida, loodust märgata,» võtab Rolf oma kõnnimaratoni kokku.

Preemiaks saun ja pudel õlut

Rolf tegi teel ka kaks rämpstoidupeatust ja kuulas sammudes pisut kõrvaklappidega Spotifyst oma lemmikmuusikat. Tagantjärele hinnates kostab mees, et viitkümmet kilomeetrit läbida polnud kuigi raske.

«Ent viimased kaksteist kilomeetrit oli ikka pingutus,» nendib ta. «Kogu selle aja unistasin saunast ja sellest, et saaks juba jalad seinale visata.» Just nii ta kümme tundi ja nelikümmend seitse minutit kestnud kõnnimaratonilt koju jõudes talitaski. Üks lõõgastav õlu saigi lõõgastava leili vahele manustatud.
Järgmisel päeval selginesid mõtted tublisti.

«Arvan, et kõik, mida elus teed, peab olema tasakaalus. Kui kusagilt hakkab midagi liiga palju tulema või kipud mõnda äärmusesse kalduma, tuleks mõelda, kuidas asjad taas balanssi viia. Arvan ka, et inimene ei peagi otsast lõpuni õnnelik olema. Vahel on ka väga tore kurb olla ja siis teada saada, mis on õnn,» mõtiskleb Rolf. «Muutused käivitavad loovuse, loovus ei saa aga olla kindel ja turvaline. Vahel on vaja saada tagasilööke. Vaid nii on võimalik n-ö koorikust välja pugeda.»

KAMINA EES: Siingi on hea mõtteid mõlgutada.

Maaelu ei pelga

Rõuge kandis asuva maakodu soetas Rolf endale viie aasta eest just selleks, et rahus omaette olla. Ja et oleks ka paik, mis perekonna kokku tooks. Tegu oli täiesti lagunenud talukohaga, mädanenud kuurikatus puudutas lausa maad.
Maaelu ja ehitustöid Rolf ei karda – lapsepõlves möödus oluline osa ajast õe juures maal. Kooli minnes tuli igal hommikul astuda kolm kilomeetrit bussile ja õhtul sama palju tagasi.

«Omaette ei saa mõistagi lõputult olla, ehkki saan iseendaga suurepäraselt hakkama. See koht on mulle kui aku laadimise paik. Mul on mõni sõber, kelle eesmärk on külla tulles end lihtsalt külalistetoas välja magada, sest kusagil mujal ei tulevat nii head und. Lahkudes on nad otsekui uuestisündinud,» tõdeb peremees.

«Ega ma teab mis meistrimees igal alal siiski ole. Elektriasju ma ei jaga, ehkki usun, et õpiksin selle ka ära,» arutleb ta. «Vanade asjade ülestöötamine ja taastamine on seevastu aga nii äge. Püüan siduda olnut tänapäevaga. Suurematel ehitustöödel kutsun appi tänuväärt abilised Võrust.»

ROLF JA TEMA LEMMIKKANA: Läinud kevadel võttis Rolf endale munevad kanad ja kuke. Eks näe, kas tegu läheb tänavu kordamisele. Lagunenud talukoha on ta peaasjalikult taastanud ise.

Et elurõõm ei kaoks

Läinud suvel pidas Rolf ka kanu. Võttis kevadel juba munevad kanad ja kui need sügisel suureks kasvasid, sai naabrinaine Pilvi kodulinnud endale. Tõsi, üks kana leidis koos kukega õnne ning et õnnelikku paarikest mitte lahutada, rändas ta teise majapidamisse koos oma unistuste kukega.
«Tean, et nad on siiamaani koos,» lisab ta. Millal ja kas ta ise pere loob, pole veel teada.

«Pigem pühendan praegu aja endale. Loon oma kodu ja kui seal kõik valmis saab, küll siis vaatab, kuhu kõik välja jõuab. Praegu pole siin maailmas ju midagi kindlat,» kostab Rolf. «Peaasi, et elurõõm ei kaoks. Elust ja hetkedest rõõmu tundmine on minu meelest elus kõige olulisem. Nutitelefonis istudes on maailm ju kuidagi nukker, aga see pole päriselu. Nüüdsest ei võta ma enam telefoni oma voodi juurde kaasa, vaid jätan selle kuhugi kaugemale. Ma ei taha lihtsalt, et telefoni käest panek on viimane asi, mida enne magamaminekut teen, ja esimene asi, mida hommikul puudutan.»

Sama moodi oli Rolfil kunagi sigarettidega. «Tõmbasin päevas poolteist pakki ja tuhatoos asus kohe voodi kõrval. Suits oli esimene asi hommikul ja viimane õhtul, aga nüüd olen juba viisteist aastat sellest pahest prii.»

Esmalt gripp, siis koroona

Ülemöödunud aastavahetusel läksid Rolfi plaanid vett vedama gripi tõttu. Kavandatud kvaliteetaeg lähisugulaste seltsis koos iga-aastase ühismatkaga talvisesse metsa jäi ära, sest kiirabi toimetas mehe haiglasse. Kui tasakaal kaduma hakkas ja kraadiklaas üle 40 palavikku näitas, ei jäänud ju muud üle.
Õhtusöögi aeg oli juba läbi ja Rolf meenutab tänulikkusega Võru haigla personali, kes teda isiklikust toiduvarust makaronisalati, leivaviilu, mandariini ja kahe paksu keeduvorstiviiluga kostitas.

Nõrkus kestis poolteist kuud ning harjumuspärast kolme ja poolt oktavit oli laval vallata raske. Õnneks jagus esinemisi terve aasta peale palju, kuni mullused koroonapiirangud töötamise võimalusi oluliselt kahandasid. 

Tänavu jaanuaris diagnoositi aga Rolfil koroonapositiivsus ja see tähendas kuni 38kraadist palavikku. Võrreldes gripi põdemisega sai muusik tõvest siiski tunduvalt lihtsamini jagu – appi tuli igakevadine paastumiskogemus.

ARMUNUD PAAR: Suvega tekkis tiivuliste sekka armunud paar, kes tänini koos elab. Küll mitte enam Rolfi juures.

Igaühele ei pruugi sobida

Kui tavaliselt võetakse paast ette kaalulangetuseks, siis Rolfile on see pigem vaimne tegevus, enesesse vaatamine. Nädalase paastumise ajal joob tema vaid vett ja teed. «Kui paast lõppeb, valdab mind alati hea ja kerge tunne, mõtted on helged ja energiat on väga palju. Nädalaga kaob kehast sel viisil ehk minu puhul viis kuni seitse kilo.»

Võidelda koroona vastu paastumisega oli aga Rolfi paastujuhendaja soovitus ja igaühele ei pruugi see sobida.

«Tema ütles, et viirust ei ole mõtet toita, pole vaja energiat seedimisega ära võtta, las keha saab sellevõrra rohkem jõudu viirusega võitlemiseks,» sedastab ta. Kolmepäevane koroonapaast tähendas ingveriteed sidruni ja meega ning juba esimese paastupäeva õhtuks alanes palavik, kadus lihasevalu ja uimasus. Köhimisele tegi lõpu rinnale ja seljale määritud hanerasv. Ka enesetunde taastumine koos maitsemeele naasmisega oli kiire.

Rolf ja Eurovision

Varem korduvalt Eesti Laulul osalenud Rolfi nägi televaataja ka möödunud nädalavahetusel peetud järjekordse lauluvõistluse finaalis. Tõsi, seekord kolmandaks jäänud Jüri Pootsmanni ja neljandaks tulnud Koit Toome taustalauljana. 

Korra Kiievis Koit Toome ja Laura Põldvere taustalauljana üles astunud Rolfil pole siiski soovi jõuda sinna iga hinna eest, maksku mis maksab.

«Mul pole säärast kihku,» kinnitab ta. «Iga tiim peab lähtuma eelkõige sellest, mis on laulule kohane. Pole ju välistatud, et võidutiimi koosseisu võidakse korrigeerida. Kui Eurovisionile minna, siis läheksin täispanga peale välja. Arvan, et olen selle perioodi juba üle elanud, mil sinna väga saada ihkaks.»

Kui sinna väga tahta minna, läheks Rolf sinna pigem solistina ja mitte lihtsalt suvalise lauluga. «See peab olema sisukas, hästi produtseeritud, minule kirjutatud ja selline, et mul on midagi inimestele oma esinemisega öelda. Olen Eesti Laulul käinud ka liiga pealiskaudsete lugudega ja usun, et pealiskaudsus hakkab Eurovisionilt kaduma.»

Kahjuks võis Rolfi hinnangul ka tänavuse Eesti Laulu kontsertidel kuulda palju pealiskaudset muusikat. «Jah, tore on pildis ja nähtaval olla ning saada seeläbi esinemisi, miks mitte, aga vähe oli neid, kes suutsid oma laule läbi iseenda esitada nii, et see ka publikuni jõuaks.»

Suur turnee mai algul

Märtsis mööda Eestit tuuritav kontserdisari «Meestelt naistele» jäi koroonapiirangute tõttu praegu ära. Kui hästi läheb, saab seda nautida mais.

«See pidi olema naistepäevakontsert,» tähendab Rolf.

«Mulle tundub, et inimestel on viimasel ajal tekkinud uued harjumused. Nad on suurtel kontsertidel käimisest ära hirmutatud ja näib, et üha nõutumaks saavad intiimsemad, väiksemad etteastumised. Tundub, et rohkem on hakatud otsima sügavust, kui seda siiani tehti.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?