Kartmatul lennukipiloodil Hanna Reitschil oli võimalus Hitler päästa

Tõlkinud Allan Espenberg, 10. märts 2021

Täna 208 aastat tagasi asutas Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III uue sõjaväelise autasu – Raudristi. Saksamaa ajaloos on esimese klassi Raudristiga autasustatud ainult ühte naist ja selle sai lennukipiloot Hanna Reitsch.

Andekas ja kartmatu Hanna kogus oma ajal kuulsust kogu maailmas. Hulljulge Fräulein tegi lennukitega isegi selliseid trikke, mis paljudel meespilootidel käed värisema võttis. Naine püstitas kuni elupäevade lõpuni üle 40 lennunduse maailmarekordi, kusjuures nii mõnedki neist sooritas juba tütarlapsena. Viimase lennurekordi kirjutas Hanna oma nimele mõni kuu enne surma.

Pärast esimest maailmasõda keelati Saksamaal kui kaotajariigil Versailles’ rahulepingu järgi omada sõjaõhujõude. Tekkinud olukorda ei pidanud suurriik aga igaveseks. Oodates, millal Saksamaa saab taas õiguse oma õhujõudude moodustamiseks, loodi kogu riigis arvukalt purilennuklubisid. Just neis spordiklubides saidki Luftwaffe tulevased ässad esimese lennukogemuse. Nende seas Hanna. Juba noores eas kuulutas isepäine neiu julgelt: «Mina murran välja naistele omistatud sotsiaalsest rollist, kuhu peavad kuuluma vaid lapsed, kirik ja köök.»

ÕRN, AGA TERASEST: Kaasaegsete meenutuste põhjal oli Hanna miniatuurne blondiin: ta kaalus vaid 45 kilo ja oli 154 cm pikk. Õblukest naist demonstreeriti maailmale tihti kui Saksa inimest, kes ei soovi kellelegi halba. (wikipedia)

Sai oma tahtmise

Sileesias sündinud Hannat paelusid lapsepõlvest saadik üksnes kaks ala: meditsiin ja lennundus. Kui tüdruku esimesse kiindumusse suhtusid vanemad rahumeelselt, siis teise vastu protestisid kategooriliselt. Ühel päeval lubas silmaarstist isa tütrele, et kui too enne küpsustunnistuse saamist lendamisest sõnagi ei piiksata, annab ta loa minna purilennukursustele.

Nii saigi Hannast Grunau purilennukooli esimene ja ainus naiskadett. Kursuste lõpus sooritas neiu eksamid suurepäraselt – näiteks vajaliku viie minuti asemel liugles taevas tervelt kakskümmend. Tudeerides vanemate nõudmisel Kieli ja Berliini ülikoolides meditsiini, pani neiu end ühtlasi kirja lennukooli ning õppis navigeerimist, lennukimootori ehitust ja «pimelendu».

Lennukooli lõpetamise järel sai Hanna lendurite seas üsna tuntuks ning püstitas kohe lennukõrguse ja -kestuse rekordid. Seejärel langetas lõplikult otsuse lennunduse kasuks.

Karisma mõju all

Ebaharilik ja erakordne naispiloot köitis kõigi ühiskonnakihtide, sealhulgas natside tähelepanu. Juba enne võimule saamist kohtus 20aastase Hannaga ka Adolf Hitler ja üritas teda natsionaalsotsialismi ridadesse värvata. Hitleri sõnad alandatud ja põrmu tallatud Saksamaast ning vajadusest taastada riigi endine hiilgus mõjutasid tulevast lennukangelast tugevalt. Hitleri andunud toetajana kandis ta hiljem tulihingelise natsi kuulsuse teenitult välja.

1934. aastal saadeti rühm Saksa purilendureid Lõuna-Ameerikasse. Visiidi mitteametlik eesmärk oli võita brasiillaste, argentiinlaste, paraguailaste südamed Saksamaa tarvis. Selle propagandatuuri keskpunkti valiti noor ja ilus Hanna Reitsch – esmaklassiline piloot. Hanna ise annetas isiklikest vahenditest ekspeditsioonikassasse 3000 marka.

Tuur oli väga edukas ja peagi sai Hannast Saksamaa visiitkaart. Seejärel sõitis naine Soome valitsuse kutsel ka meie põhjanaabrite juurde kahe riigi vahelist sõprust tugevdama ja andis huvilistele ka esimesi õppetunde lendamises.

PRESIDENDIL KÜLAS: 1961. aastal võõrustas USA president John Kennedy Valges Majas naissoost kopteripilootidest koosnevat assotsiatsiooni Whirly-Girls. Hanna on vasakult neljas. (wikipedia)

Hulljulge katselendur

Hanna käis külaskäikudel veel USAs, Põhja-Aafrikas, Euroopas, kuid samal ajal püstitas lugematul arvul lennurekordeid. 1937. aastal sai temast esimene naine, kes ületas Alpid purilennukiga. Aasta hiljem piloteeris ta esimese naisena helikopterit.

Kõik need külaskäigud, visiidid ja sõud muutusid tõelisteks pidupäevadeks, sest igapäevaelus oli Hanna esimene ja ainus naisterahvast katselendur Saksamaal. Sageli osutusid need hirmuäratavaks ja ohtlikuks. Ühel sellisel lasi Hanna lennukil 3000 meetri kõrguselt kiires tempos alla langeda ja vahetult enne maapinda tõmbas käepideme enda poole – seejärel sööstis lennumasin taevasse nagu küünal. Luftwaffe ohvitserid sattusid mõistagi suurde vaimustusse.

Eluohtlik vigastus

Rechlini lennupolügoonil sai Hanna ülesandeks katsetada pommitajaid, hävitajaid, ründelennukeid, kümneid tonne kaaluvaid transpordilennukeid.
1943. aasta oktoobris purunes katsetuste käigus ülisalajane hävituslennuk Messerschmitt Me163A nii tõsiselt, et Hanna vigastused olid väga suured: kuus koljuvigastust, murtud selgroolülid, purunenud nina, näo asemel verine haav.

Viis kuud võitlesid kirurgid legendaarse piloodi elu eest. Seejärel tegi Hanna läbi plastilised operatsioonid ja kohustusliku neljakuise rehabilitatsiooni. Hiljem sattus hulljulge naine veel mitu korda haiglasse, aga iga kord sealt lahkudes naasis alati ohtliku pilooditöö juurde teenima füürerit ja Reichi.

Hanna polnud küll ametlikult sõjaväelane, kuid ometi sai ta Hitleri käest 1941. ja 1943. aastal kaks Raudristi. Saksamaa lennuväe Luftwaffe juht Hermann Göring andis Hannale ka aukapten-piloodi tiitli ning teemantidega kaetud kuldse lenduri- ja vaatlejamärgi.

Kolmanda Reichi kamikaze nr 1

1944. aasta veebruaris tegi Hanna füürerile ettepaneku luua enesetapulenduritest koosnev salk. Naise plaani kohaselt pidi pommituslennuk Heinkel He 111 toimetama lõhkeainega täidetud mürsklennuki koos piloodiga etteantud piirkonda, kus lendava pommi piloot võtab juhtimise enda kätte, suunab mürsu sihtmärgile ja hüppab seejärel langevarjuga välja või sureb kangelasena. Rünnakute sihtmärkideks pidid saama olulised riigihooned ja tööstusrajatised, tähtsad kaitsekeskused ning suured laevad.

Esialgu lükkas Hitler idee tagasi, kuid Hanna leidis toetust SS-ohvitserilt Otto Skorzenylt. Nii saadi heakskiit ja Luftwaffe kantseleisse laekus esimene avaldus enesetapurühma liikmeks astumiseks – alla kirjutas Hanna Reitsch.

Esimesed katsetused olid ebaedukad ja kaks pilooti said raskelt viga. Siis istus Hanna ise lennukisse, et tõestada projekti elujõulisust. Ta sooritas katselennu edukalt ja maandas lendmürsu ohutult. 1945. aasta veebruariks oli valmis 70 lendurist koosnenud rühm. Paraku said kõik juba aru, et sellega ei suudeta sõja kulgu enam muuta. Rühm saadeti laiali.

AASTA ON 1968: Hanna kõrval istub filmiprodutsent ja Saksamaa üks esimesi sõjaväelendureid Karl Ritter. Mees väntas oma eluajal mitmeid natsipropagandateemalisi filme. (wikipedia)

Oleks muutnud ajalugu

25. aprillil 1945 teatas Saksamaa õhujõudude uueks ülemaks määratud kindralfeldmarssal Robert von Greim Hannale, et peab Hitleri korraldusel lendama Berliini. Väidetavalt armusuhtes olnud Hanna ja Greim nägid selles lootusetut ettevõtmist, sest Berliini kohal valitsesid juba õhuruumi Nõukogude lennukid. Pealinna jõudmiseks oli väga vähe võimalusi ja sealt eluga pääsemiseks veelgi vähem. Kui karjääriohvitseri von Greimi jaoks ei tekkinud küsimust, kas käsku täita või mitte, polnud Hannal mingit kohustust. Ometi otsustas naine kaasa lennata.

Reitsch ja von Greim startisid sportlennukiga Fieseler Fi 156 Storch viimaselt sakslaste kontrolli all olevalt lennuväljalt. Von Greim oli esimene, Hanna teine piloot. Juba Berliinile lähenedes tulistas lennukit maruliselt venelaste õhutõrjekahurvägi. Von Greim sai haavata, Hanna võttis juhtimise üle ja maandas lennuki õnnelikult Brandenburgi väravate juures.

Naine nägi tol päeval Hitlerit viimast korda ja andis füürerile võimaluse koos endaga põgeneda. Vastuseks tulnud kindel «ei» pani Hanna enda sõnul kaaluma, kas surra koos Hitleriga. Selle üle ei jõudnud ta siiski pikalt juurelda, sest Hitler andis naispiloodile viimase ülesande: «Toimeta von Greim ohutusse kohta.» Vaevalt maast õhku tõusnud lennuk sattus taas venelaste turmtule alla, kuid Hanna pääses terve nahaga.

Kennedy külaline

9. mail 1945 andis Hanna end vabatahtlikult ameeriklaste kätte vangi. Pärast 15 kuud sõjavangide laagris vabastati ta 1946. aastal. Von Greim sooritas enesetapu pärast seda, kui sai teada, et Nõukogude võimud nõudsid ameeriklastelt tema väljaandmist.

Hanna ei abiellunud ega sünnitanud lapsi, kuid see-eest pühendas ülejäänud elu purilennundusele. Ta osales rahvusvahelistel võistlustel, võitis auhinnalisi kohti, tuli 1955. aastal Saksamaa meistriks. Naine asutas Aafrikas Ghanas riikliku lennukooli ja juhtis seda kuni 1962. aastani. Ühtlasi sõitis hea tahte missiooniga maailmas ringi ja kohtus huvitavate-mõjukate persoonidega, näiteks võõrustas teda Valges Majas USA president John Kennedy. Veel 66aastaselt püstitas Hanna purilennukil viimase lennukauguse maailmarekordi (715 kilomeetrit) ja aasta hiljem, 24. augustil 1979 suri infarkti.

Jäi enesele kindlaks

1951. aastal avaldas Hanna Reitsch mälestusteraamatu «Lendamine – mu arm!» («Fliegen – mein Leben»), millest on tänaseks ilmunud saksa keeles mitu trükki. Eesti keeles avaldati raamat 2008. aastal. Lisaks kirjutas naine veel mitu teost nii oma eluloost ja seiklustest kui ka lendamise ajaloost.
Kuni elupäevade lõpuni jäi Hanna natsionaalsotsialismi ideede kindlaks toetajaks ja oma jäägitut armastust Hitleri vastu ei varjanud ta kunagi. Viimaste elupäevadeni hoidis Hanna heldimusega ka talle antud Raudristi ja kui olukord lubas, kandis seda uhkelt rinnas.

10. märts maailma ajaloos

1535 – Hispaania meresõitjad avastasid Galápagose saared
1801 – Suurbritannias toimus esimene rahvaloendus
1806 – Vene keiser Aleksander I asutas Moskva Kremli muuseumi
1814 – Napoleon sai lüüa Laoni lahingus Prantsusmaal
1876 – Alexander Graham Bell pidas kõrvaltoas asunud assistendi Thomas Watsoniga esimese telefonivestluse
1918 – Nõukogude Venemaa pealinn viidi Petrogradist ajutiselt Moskvasse
1959 – Nõukogude Liit avas Antarktikas teadusliku jaama Lazarev
1969 – Martin Luther Kingi mõrvas tunnistati süüdi James Earl Ray

10. märtsil on sündinud

1415 – Moskva suurvürst Vassili II
1503 – Püha Rooma impeeriumi keiser Ferdinand I
1845 – Venemaa keiser Aleksander III
1852 – Leedu kunstnik ja arheoloog Tadas Daugirdas
1892 – Šveitsi-Prantsuse helilooja Arthur Honegger
1958 – USA filminäitleja ja modell Sharon Stone
1983 – USA laulja ja näitleja Carrie Underwood

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?