Kiri peatoimetajalt

Oleme Naistelehes igal aastal muu hulgas ikka ka emakeelepäeva meeles pidanud. Kord oleme teinud loo mõne staažika õpetajaga, teinekord aga sulaselget eesti keelt kõneleva välismaalasega. Ei unustanud seda tänavugi – kolleeg Helina otsis üles seitse tublit eestlannat, kelle missiooniks on eesti keele ja kultuuri alalhoidmine välismaal asuvates Eesti koolides. Müts maha kõigi selle tänuväärse töö tegijate ees! Ja ka nende lapsevanemate ees, kes suudavad veenda oma teises keele- ja kultuuriruumis kasvavaid lapsi eesti keelt õppima ning kõnelema. Kujutan vaid ette, et ega see iga kord lihtne ole – eriti teismelistega.

Mis seal salata, ma isegi pean oma laste korrektse eesti keele eest igapäevast võitlust. Tuleb ju seda inglise keelt uksest ja aknast ning lapsed kipuvad võõrapäraseid keelekonstruktsioone liigagi lihtsalt omaks võtma. Rääkimata sellest, et aeg-ajalt minnakse sõpradega suhtlemisel üldse inglise keelele üle …Olen aga ka aru saanud, et selle võitlusega ei maksa üle pingutada − lastes tekib trots. Ikka tasa ja targu, kogu aeg mõistlikult tähelepanu juhtides.