Perearst selgitab: mida võib käre külm tervisele teha?

Liis Ilves, 3. veebruar 2021

Pärast paari sulailma näitab pakane taas oma palet. Kas teadsid, et krõbedamad miinuskraadid võivad esile kutsuda erinevaid terviseprobleeme, alustades kudede kahjustumisest ja lõpetades eluohtliku alajahtumisega? Perearst Sergey Saadi selgitab, keda külmumine enim ohustab.

Mida külmem ja tuulisem on ilm, seda suurem on tõenäosus saada külmakahjustus. Külm näpistab tavapäraselt esimesena südamest kaugemal paiknevaid kehaosi: sõrmi-varbaid, kõrvu, nina ja põsesarnu.

Külmakahjustusele viitavad torkiv valu ja nahal paiknevad valkjad alad. Külmumise süvenemisel torkiv valu kaob ja kahjustuse süvenedes tekivad nahale vesivillid. Kui õigel ajal külmetumisele jaole saad, siis külma paikne mõju väga tõsiseid tagajärgi kaasa ei too. Samas tasub teada, et pikaaegne külmakoormus toob kaasa kroonilise külmakahjustuse.

Tõsisematel juhtudel võib tekkida aga kudede kärbumine. Sellistel juhtudel tavaliselt kahjustunud sõrmed või varbad amputeeritakse.

Mis külmakahjust soodustab?

1. Kõrge vanus

Eakatel ei ole veresooned enam nii elastsed, mistõttu need ei reageeri nii kiiresti temperatuuri muutustele. Kõrgemas eas võib olla ka valulävi kõrgem ja nahatundlikkus madalam. Selle tagajärjel ei tajuta alati adekvaatselt külmakraade ja see võib kaasa tuua tõsiseid külmakahjustusi.

2. Südamehaigused

Ühe teooria kohaselt jahutab külm temperatuur jäsemetes verd. Kui nüüd inimesel tekib järsku jahtumine, ta näiteks hüppab lumehange või jääauku, siis see veidi jahtunud veri jõuab südamesse. See võib tekitada südameprobleeme – kodade virvendusarütmiast südame seiskumiseni. Niisiis, kui sul on diagnoositud südamehaigus või sul on selleks eelsoodumus, ära enda kehale külmašokki tekita.

3. Raynaud’ sündroom

Raynaud’ sündroomiks nimetatakse väikeste arterite spasme ehk ahenemisi, mis põhjustavad verevarustuse ajutise katkemise sagedamini sõrmede, varvaste, harvem keele ja nina piirkonnas. See sündroom esineb sagedamini noortel naistel. Kui sul on Raynaud’ sündroom või sul on selleks eelsoodumus, siis ka sinu varbad-sõrmed kardavad rohkem külma ja reageerivad isegi väiksemale temperatuurilangusele kohe tõsise ahenemisega.

4. Suitsetamine

Suitsetajatel on veresooned aterosklerootilised, mistõttu on häiritud vereringe ja samuti nahatundlikkus, eriti jäsemetes. Nii ei pruugita tajuda, kui varbad õues ära külmuvad. See võib omakorda põhjustada gangreeni.

5. Kopsuhaigused

Hingamisteede probleemide, näiteks raske astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral, samuti pikaaegse suitsetamise tõttu võib jahedate kraadide korral esineda rohkem õhupuudust ja hingeldamist. Õnneks ei ole see tavaliselt eluohtlik.

6. Liigesehaigused

Krooniliste liigesehaigustega, näiteks artiriit ja reuma, ei soovitata külmakraadide käes pikalt olla. Nii ei saa põletikulised liigesed paraneda.
Samas regulaarne karastumine ja külmaravi võivad olla täitsa omal kohal. Karastumine toodab stressihormoone noradrenaliini ja kortisooli, millel on põletikuvastane toime. Niisiis mõõdukalt külma võib teinekord vaevusi veidi leevendada.

7. Vale riietus

Kui jahedate ilmadega muudkui paljaste hüppeliigeste või palja seljaga ringi silgata, võid peagi saada kroonilise külmakahjustuse kogu eluks. Palja seljaga võivad sageneda põie- ja neeruvaagnapõletikud, pikaaegne paljaste pahkluudega käimine võib põhjustada hüppeliigeste põletikku. Külm ahendab veresooni ja väheneb liigeste ning neid ümbritsevate struktuuride verevarustus. See põhjustab kahjustatud liigeste tursumist, samuti võib külmaga kaasneda liigesevalu ja kangus. Kui liigestele pidevalt külma peale anda, ei saa nahk ja nahaaluskude piisavalt hapnikurikast verd, mille tagajärjel tekivad troofilised kahjustused.

Kuidas külmakahjustuse korral käituda?

  • Mine esimesel võimalusel sooja ruumi, võta märjad riided seljast. Kata ennast soojade tekkidega.
  • Nahakahjustuste korral eemalda kitsad riided ja jalanõud. Kahjustunud piirkonda ära hõõru.
  • Soojendamisega alusta järk-järgult. Esmalt kasuta jäsemete soojendamiseks näiteks leiget vett (umbes 20 kraadi), seejärel lisa tasapisi sooja vett juurde, tõstes vee temperatuuri maksimaalselt 40 kraadini.
  • Kahjustunud jalgadel ära kõnni, võimalusel eralda varbad/sõrmed üksteisest kuiva sidemega.
  • Ära kasuta «soojarohuks» alkoholi ega kuumi jooke.
  • Pöördu arsti poole, kui külmakahjustusest on tekkinud külmavillid või valu jääb kestma.

Allikas: Kiirabiõde Milda-Marleen Luige


Pane tähele!

  • Lihtne, aga tõhus soovitus – pane ennast soojalt riidesse! Krõbeda talveilmaga riieta ennast kihiliselt ja jälgi, et kehapind püsib sooja ja kuivana. Seejuures ära unusta mütsi ega kindaid. Heaks valikuks on käpikud – nii soojendavad sõrmed omavahel kontaktis olles üksteist.
  • Ära unusta tähelepanu pöörata ka lähedastele – nii lastele kui ka vanuritele. Näiteks dementsetel eakatel võib olla külmateadlikkus langenud, mistõttu ei pruugi nad külmaga seonduvaid ohte adekvaatselt hinnata. Võimalusel hoia silm peal, et dementne lähedane ei läheks krõbeda pakasega üksi välja.
  • Suureks riskiteguriks on ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine – kõrgendatud meeleolus kaob samuti külmateadlikkus. Kindlasti ära lase napsusel sõbral pakasega üksinda koju minna. Ei taha ju, et ta lõpetaks lumehanges külmununa.


Tasub teada! Mis on alajahtumine?

Alajahtumise korral on inimese kehatemperatuur langenud alla 35 kraadi. Sümptomid tekivad tavaliselt järk-järgult. Mõõduka alajahtumise korral on kehatemperatuur alla 35 kraadi ja esinevad külmavärinad. Kui kehatemperatuur langeb alla 32 kraadi, hakkavad külmavärinad vähenema ja kaovad. Lisaks külmavärinatele võib esineda jõuetust, nõrkust, raskusi kõnelemisel ja süveneda teadvushäire. Alajahtumise süvenedes võib tekkida südametegevuse aeglustumine. Samuti võib alajahtumisega kaasneda madal hingamissagedus, südamerütmihäired ja reflekside kadu. Kui kehatemperatuur on langenud alla 15 kraadi, tekib tavaliselt vereringeseiskus.

Kui leiad alajahtunud inimese, kutsu kohe kiirabi. Alajahtumine võib olla eluohtlik seisund. Võimalusel eemalda kannatanult märjad riided, kuid pea silmas, et kannatanu liigutamisega tuleb olla väga ettevaatlik. Riided saad ka seljast ära lõigata – nii väldid kannatanu liigset liigutamist. Kannatanu soojendamisel väldi otsest soojusallikat. Kuni kiirabi saabumiseni saad katta kannatanu keha ja pea soojade, kuivade tekkidega, soojaveepudelite või termokilega. Kannatanut ei tohi alajahtumise korral hõõruda ega masseerida.

Allikas: Kiirabiõde Milda-Marleen Luige

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?