Peatoimetaja veerg | Koroona on muutnud eestlase sõbralikumaks?

Merle Luik, 29. aprill 2020

Oleme perega poolteist kuud väga tublilt kodus püsinud ja üritanud igasugu kontakte võõrastega vältida. Seda natuke enda tervise pärast, aga palju rohkem eakale naabrinaisele mõeldes, kellega me paratamatult iga päev kokku puutume. Õnneks on meil mehega armsad ülemused, kes on lubanud kogu selle aja kodus töötada. Tallinnas on see kõik ka lihtne – kuller toob toidukraami ukse taha ja ega muud ju vaja olegi.

Viimane nädal on aga ilmad nii ilusad olnud, et me pole kohe kuidagi tahtnud ainult aknast välja vaatamisega piirduda. Oleme hakanud kaasaga suuri jalutuskäiguringe tegema. Kui nüüd päris aus olla, on sel ka puhtpraktiline vajadus – püksinööp ei taha pärast pikka kodus istumist enam eriti kinni minna …
Aga teate, taas väljas käia on ikka täitsa tore. Vahepeal ma suisa muretsesin, et kriis teeb oma töö ja inimesed hakkavad üksteist vältima ning pelgama. Mõtlesin siin omaette, et küll oleks kahju – alles me saime sellest tuim-eestlane-olekust üle ja hakkasime üksteist rohkem kallistama …

Eks näis, kuidas nende kaisutamistega jääb, aga tänaval käies olen märganud hoopis seda, et kaaskodanikud pole sugugi pelglikud. Otse vastupidi – võhivõõrad inimesed on hakanud omavahel sõbralikult suhtlema ja jutustama! Näiteks ükspäev kohtusime vanalinnas Pärnumaalt Tallinna vaatama tulnud kolme vahva naisega. Selgus, et prouad tahtsid tühjas ja turistivabas Tallinnas ringi konnata ning linna uudistada. Kuidagi läks suhtlemiseks ja lõpuks jõudsime juttudega märkamatult koolipõlve ning töökohtadeni. Pärast imestasime kõik naerdes, et vaat, mis see koroonaajal kodus istumine teinud on − eestlased suhtlevad nii vahetult ja hea meelega nagu kuumaverelised lõunamaalased. Teine kord aga sattusime kõnelema mehega, kelle kolm poega tegelevad tipptasemel maadlusega. Kolmandal korral arutlesime tänaval ühe vanapapiga, kas meie koer naeratab talle või on Pontul lihtsalt selline lõbus nägu.
Neid vahvaid lugusid on mõne ajaga kogunenud palju. Oleks äge, kui see nii jääkski!

Päike juba paistab, sõbrad! Pöörame aga nina taeva poole, ammutame tervist ja hoiame pöialt, et kogu see jant varsti lõpeks!
Merle

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?