Kriminaalist sai asjalik mesinik: „Muutusteks pole kunagi hilja.“

Kolmandiku oma elust vangis istunud Jüri Heinla jättis kriminaalse mineviku seljataha ja asus innukalt unistusi täitma. Esimese asjana hakkas ta mesilasi pidama.

Unistus mesilastest saadab Jürit (55) lapseeast saati. «Onu Vassel, isa vend, oli Muhumaal kõva mesinik. Jälgisin tema tegemisi sageli kõrvalt,» meenutab ta. Vassel mässas Jüri mäletamist mööda mesilastega üsna julgelt ja need ronisid pidevalt ta kulmude peal.
Eriliselt on mehel meeles suvi, kui oli kaheteistkümnene poiss. Onu abistamise kõrvalt sõi ta siis koos Orissaare saiaga ära ämbritäie linnumagusat ja kosus parasjagu ümaraks. «Eks see, et mesi mulle maitseb, pani ka mesinikuks saamise mõtte pähe,» muigab Jüri.