Tšillikasvataja õpetab: viimane aeg tšillit külvata!

Silja Paavle, 29. aprill 2020

Kui armastad süüa krehvtisemat kraami, pole veel hilja tšillitaimi külvata. Mida kõige selle juures silmas pidada, räägib kirglik tšillikasvataja Madis Einpalu.

Alustuseks mainib Madis, et õuepeenrasse on tšilliseemnete külvamiseks juba veidi hilja. Eesti kliima on ka suvel suhteliselt jahe ja avamaal kasvatamiseks peaksid taimed praeguseks juba suured olema. Kes soovib saaki varakult, pidanuks taimed külvama veebruaris.

Aasta ringi võib mulda pista neid seemneid, millest tärkavad taimed jäävad kasvama tuppa. Mehe sõnul on neid, kes kasvatavad tšillit aasta läbi korteri või maja aknalaual, omajagu. Madis ise kasvatab taimed ette Tallinna korteris ja seejärel istutab need oma vanemate maakodus asuvasse kasvuhoonesse.
Kasvuhoonesse taimi istutades peab olema kindel, et need seal külma käest näpistada ei saaks. Ehk siis – kui kasvuhoones puudub küte, on praegu selleks veel vara. Kui küte on olemas, võib paari kuu vanused ettekasvatatud taimed sinna istutada. Madis ise viib oma taimed kasvuhoonesse mai teises pooles.
«Ekslikult arvatakse, et tšilli on üheaastane taim. Tegelikkuses on võimalik ühelt taimelt saada mitu saaki, tarvis on vaid piisavalt valgust, soojust, niiskust ja toitaineid,» kinnitab ta. Kevadel tuleb talvitunud taim lihtsalt tagasi lõigata, siis saab see kasvamiseks jõudu. Maailmakirjanduse andmeil on leitud, et tubastes tingimustes on parim tšillit kasvatada umbes kolm aastat, hiljem taime vars puitub ja taim muutub hapraks ning hõredaks. 

Seemned

Kui Madisel mõne aasta eest tšillikasvatuse vastu huvi tekkis, tellis ta seemneid maailma eri paigust, kokku 165 liiki.

«Kui meie inimesed teavad kõige sagedamini rohelist jalapenot või punast Cayenne’i pipart, siis tegelikkuses on olemas väga palju eri värvi, kuju ja kangusega tšillisid,» põhjendab ta seda. Mullu kasvas tema kasvuhoones sadakond liiki tšillit. Piiratud valikus ja enamasti kõigile tuntud sortide seemneid võib otsida Eesti aianduspoodidest. Internetis on valik laiem. Madisel on tellitust ka mitmeid põnevaid sorte üle, mida saab temalt Facebookis tšillikasvatajate grupis (Eesti Tšilligrupp) küsida.

Enne külvamist tasub kindlasti internetist või teistelt tšillikasvatajailt uurida, milliseid kasvutingimusi üks või teine sort vajab.

Idandamine

Idandamiseks vajavad tšillitaimed piisavalt niiskust ja soojust ning olenevalt sordist võib idanemine aega võtta kuni viis nädalat. Soojas idanevad seemned kiiremini, ideaalne temperatuur idandamisperioodil on 27–29 kraadi.

KIVIVILLAS: Hapra tšillitaime võib tärkama panna kivivillakuubikusse ning selle hiljem kogu täiega mulda pista. (Erakogu)

Et tavalises mullas on idanemiseks vajalikke tingimusi keeruline tagada, külvab Madis oma taimed kivivillakuubikutesse. Need ei ole Eesti aiapidajate seas väga levinud, kuid ometi on need mehe hinnangul külviperioodil asendamatud kaaslased. Madis leidis need Aquaplanti veebipoest. Kodus aknalaual taimi mulda pannes võiks külvianuma alguses tõsta sooja kohta – näiteks radiaatori peale või soojendusega vannituppa. Kui idulehed annavad endast märku, on aeg see valgesse tõsta.

Kasvatamine

Kui tšilli on külvatud mulda ja taimel on arenenud paar-kolm lehte, võiks taimed õrnalt eraldi pottidesse istutada. Madise sõnul on tšillitaimed väga õrnad ja tema soovitab tegelikult iga seemne eraldi anumasse panna. «Suurest anumast tšillide eraldamine lõpeb sageli sellega, et lõhud kogemata mõne taimehakatise või selle juure ära. Eraldi pisikeses topsis kasvavat taime on koos mullapalliga palju lihtsam suuremasse topsi tõsta,» selgitab ta.

Paar nädalat pärast kivivillas tärkamist tuleks taimed mulda ümber istutada.
«Seal ei ole taimel eluks vajalikke toitaineid,» põhjendab kogenud rohenäpp. Madis istutab taimed tavaliselt musta mulda koos kivivillakuubikuga ja jälgib, et ei suru taime juure ümbert mulda liialt kokku – tšillitaime juured tahavad hingata. Oluline on kasutada kvaliteetset mulda, milles on sageli juba mõni taime kasvuks vajalik aine sees. Taimi väetab ta kana- või hobusesõnnikuga.

TŠILLIPADRIK: Kasvuperioodi hari­punktis moodustub taimedest kasvuhoonesse paras padrik. (Erakogu)

Tšillitaim tahab igal kasvuperioodil valgust, soojust ja niiskust. Madis täpsustab, et niiskus on eriti oluline idandamisel, hiljem kipuvad inimesed pigem taimi üle kastma. «Tšillitaime tuleb kasta mõõdukalt, potis kasvavaid taimi soovitan kasta ainult altpoolt,» lausub mees. Samas tuleb jälgida, et muld ei kuivaks kunagi täielikult läbi, sest eriti noortele tšillitaimedele võib veepuudus mõjuda hukutavalt.

Korteris kasvavate taimede puhul on oluline ka neile lisavalgustuse tagamine.

NÄPISTA LEHTI: Kui taimedel on vilju omajagu, aitab lehtede vähemaks võtmine jõudu viljade kasvatamisse suunata. (Erakogu)

Kahjurid

Kui tšillit kasvatada suures koguses, võivad taimi ohustada kahjurid. Kõige levinum on lehetäi, mis võib taimi ohustada ka toatingimustes. Nende vastu aitavad näiteks lepatriinud, neemiõli ja rohelise seebiga pritsimine. Samas hakkavad lehetäid kogunema taime tippu ja neist on võimalik lahti saada ka taime latvu ära lõigates. See tähendab, et taimel võtab uue jõu kogumine aega, aga kahjuritest saab sedaviisi lahti.

Kui taime kasvupinnas on liiga niiske, võivad tšillitaimi ohustada ka pisikesed äädikakärbeste suurused tiivulised putukad. Õigupoolest ei tee nad taimele midagi, kuid mullapinda munetud munadest välja arenevad vastsed toituvad juurtest ja kahjustavad sedaviisi taimi.

Vanarahvatarkus soovitab tšillide lähedale kasvatada peiulilli, selle lõhn hoidvat kahjurid eemal.

Saak

Suurema saagi saamiseks soovitatakse esimesed õied üks-kaks korda taimelt ära noppida enne, kui neist kaunad saavad. «Nii hakkab taim hoogsasti rohkem õisi tootma ja kokkuvõtteks on saak suurem,» selgitab Madis.

Erinevad tšillisordid korjatakse eri kasvuetappides. Mida varem vili ära korjata, seda rohkem taim toodab. Tšillikaunad tasub ära korjata ka siis, kui neid kohe vaja ei ole – sügavkülmikus või kuivatatuna säilitades saab neid hiljem vürtsikate roogade valmistamisel kasutada. Samuti on võimalik neist valmistada kõikvõimalikke hoidiseid ja fermenditud kastmeid.

Tšillikaunad (Pexels)

Mis märgib kangust?

Tšillipakendeil on tavaliselt tšilli kangus märgitud SHU (Scoville Heat Unit) ühikuna. See on tuletatud tšilli kapsaitsiini sisaldusest.

Kapsaitsiin on aine, mis paneb tundma põletust keelel ja toob pisarad silma. Kapsaitsiin ei mõju ärritavalt mitte vaid maitsmisel, see ärritab absoluutselt igasugusel kokkupuutel – seepärast ei soovitatagi tšilliseid sõrmi suhu ega silma pista.

Kangus võib kõikuda. Näiteks jalapenol jääb see vahemikku 3500–8000, maailma kangeima tšilli ‘Caroline Reaper’ SHU ühik on üle kahe miljoni. Meil tuntumatest tšillidest mainime ära ka ‘Pepperoni’ (100−500 SHU ühikut) ja ‘Tabasco’ (30 000 – 50 000 SHU ühikut) kanguse.

Vahemiku kõikumine sõltub Madise sõnul tšilli kasvutingimustest – kidurates oludes kasvanud taime viljad on kangemad.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?