Poola kuningas andis Valgale linnaõigused

Tõlkinud Verni Leivak, 29. aprill 2020

Verise krahv Dracula sünnimaalt pärit Poola kuningas ja Leedu suurvürst Stefan Batory oli ajaloolaste sõnul inimlik ning rahumeelne valitseja.

Stefan Batory ehk ungaripäraselt Istvàn Bàthory sündis 16. sajandi esimeses pooles. Tema isa Stefan VIII oli Transilvaania vojevood, kuid suri üsna varsti pärast poja sündi.

Kuna krahv Dracula sünnimaad tuntakse ammustest aegadest võimsate nõidade ja kurjade vaimude kodumaana, sosistati tagaselja ka Batory suguvõsa needusest. Nii arvatigi, et noore Istvàni imetlusväärse vehklemiskunsti valdamise taga peituvad kindlasti üleloomulikud jõud. Too müstilisuse oreool saatis meest kogu elu, sest juba noorukina türklaste vastu võideldes tõestas ta end tubli juhi ja diplomaadina. Valitseja kaasaegsetele jäi hiljemgi tihti arusaamatuks, kuidas õnnestus tal sõjategevuses üliedukas olla. Ent isegi Batoryte suguvõsa vapil on kujutatud kolme küünist või kihva, mis kuulusid ühele tema esivanema tapetud draakonile.

Kunagi olime üks riik …

Peale suurepäraste füüsiliste eelduste sai Stefan väga hea hariduse. Kunstihuviline noormees õppis Itaalias Padua ülikoolis ja omandas ladina keele oivalisel tasemel. Ajaloost on teada tore seik, mil Stefan kord Lvivi peapiiskopilt küsis: «Kuidas küll on võimalik saada katoliku kiriku peapiiskopiks, oskamata ladina keelt?» Järgnes nipsakas vastus: «Täpselt sama moodi, nagu võib olla Poola kuningas, oskamata poola keelt.»

1570. aastal sai Batoryst Transilvaania vürst ja viis aastat hiljem valiti ta keerulise võimuvõitluse käigus Rzeczpospolita ehk Poola riigi kuningaks. Esimene Rzeczpospolita oli hiigelriik – see ulatus koos vasalliriikidega Liivimaa koosseisu kuulunud Lõuna-Eestist peaaegu Musta mereni. Hiiumaa ja Põhja-Eesti kuulusid Rootsile ning Muhu- ja Saaremaa Taanile. Nii võivadki poolakad eestlastega nüüdki kohtudes hardalt õhata: «Kunagi olime ju üks riik …»

Mees siin, naine seal

Vastavalt seisusele pidi Stefan abielluma kõrgest soost neiuga. Väljavalituks osutus jagelloonide suguvõsa viimase pärija Sigismund (Zygmunt) II Augusti õde Anna.

Kahjuks ei õnnistanud emake loodus paari ühiste järeltulijatega, sest peiust kümme aastat vanem pruut oli abielludes juba 53aastane. Kurjad jutuveskid jahvatavad küll sohilastest, kuid ajaloolased usuvad, et kuningal lihaseid pärijaid ei sündinud.

Anna ja Stefani abielu oli puhtalt poliitiline ning olemuselt üdini jäine. Mees pühendas naisele vaid kolm pulmaööd ega astunud rohkem kordagi tema magamistuppa. Öelnud vaid, et kui naine tahab, astub ise tema sängist läbi. Kui Anna tõesti kord südame rindu võttis ja selle sammu astus, lasi kuningas magamistoast kiiresti jalga.

Nii kestiski nende abielu kaugsuhtena. Stefan pühendus poliitikale ja sõdis, Anna tegeles eluolu korraldamisega Varssavis.

Venemaa kardetuim vaenlane

Suurepärase sõjamehe ja väejuhina käitus Stefan Batory erinevalt Ivan Julmast alluvatega vägagi rahumeelselt ning üritas vägivalda vältida. Isegi sõjaväes ei soovinud valitseja näha talupoegi või teisi sõjaasjandust pealiskaudselt tundvaid tegelasi, sest nende väljaõpetamisele kulunud kuude pikkune vaev ei tasunud end ära. Sel põhjusel eelistas kuningas laialdaselt kasutada kutselisi sõjamehi ja lootis isegi luua pidevalt tegutseva sõjaväe.

Aastaid oli Stefan õigustatult Venemaa kardetuim vaenlane, sest tark strateeg suutis kaalutletud sõjakäikudega olematuks muuta varasemad suurriigi võidud. Tema ratsavägi hõivas isegi Smolenski ja Tšernigovi. Pihkvat tal aga vallutada ei õnnestunud ja siis sõlmitigi Venemaaga vaherahu. Alles sajand hiljem suutis Peeter I Läänemere äärde tungida.

Vilniuse ülikool ja Gregoriuse kalender

Ajalukku kirjutas Batory end veel sellega, et nimetas riigi peamiseks maksevahendiks Poola krossi, mis tõi rahandus- ja majandusellu tasakaalu.
Kuningas Batory eestvõttel võeti 1582. aastal Rzeczpospolitas kasutusele ka Gregoriuse kalender – sama, mida kasutame tänagi. Muide, Riias kasutati kalendrivastaste mahasurumiseks isegi relvade abi.

Enam kui poolsada aastat enne Tartu ülikooli asutamist sai tänu Stefan Batoryle alguse Vilniuse ülikool, andes kümme aastat varem alustanud eelkäijale Vilniuse akadeemiale Krakówi ülikooliga võrdsed õigused.

Kahtlustati mürgitamist

Viimased eluaastad veetis Batory Valgevenes Grodnos. Ta suri 1586. aastal 53aastasena väidetavalt neerutõppe ja maeti teiste Poola kuningate kõrvale Krakówisse Waweli katedraali. Kuna pärast Ivan Julma surma olevat Batory tahtnud oma mõjuvõimu Moskva vürstiriigini laiendada, peeti tema surmas süüdlasteks ka moskoviitide mürgitamisplaani. Seoses selle väitega uuriti Grodnos ka kuninga surnukeha, kuid mürgitamise versioon kinnitust ei leidnud.
Eestlastel on aga tõsine põhjus Stefan Batory nime au sees hoida – kuningas andis Valgale 1584. aasta 11. juunil linnaõigused. Ajaloolist sündmust tähistab mälestusmärk Valgas Kesk tänava alleel. Ka Tartu ülikooli peahoone Jakobi tänava poolsel küljel asub mälestustahvel suurmehe auks. On ju teada, et 1583. aastal asutas Batory Tartus jesuiitide kolleegiumi ja andis linnale õiguse kasutada puna-valget lippu.

Verine Erzsébet

Stefan Batory õetütar Erzsébet oli üks jõhkramaid sarimõrvareid maailmas. Naine uskus, et noorte tüdrukute veres suplemine ja nende vere joomine aitab noorust säilitada. Saatanlik naine sõi ka inimliha. Üks väidetav tunnistaja esitas nimekirja 650 ohvrist ja lossist kaevati välja sadu surnukehi. Tõestatud tapetute arv ulatus siiski poolesajani, kuid verist krahvinnat tapalavale ei viidud. Erzsébet suri kinnises kindluses kolm aastat pärast kohtuprotsessi.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?