Puukentsefaliiti põdenud noor naine: „See oli väga õudne kogemus!“

Liis Ilves, 1. aprill 2020

Väike puuk võib palju pahandust teha ja end veel aastaid hiljem valusalt meelde tuletada. Kindel on see, et puukentsefaliidiga ei tasu loteriid mängida – pigem vaktsineeri aegsasti.

Kuus aastat tagasi leidis Ly (23) käelt imepisikese, peaaegu läbipaistva puugi. Muretsemiseks naine põhjust ei näinud – Saaremaal elades on puuke ikka kehal jalutanud ja ükski neist pole seni kurja teinud.
Nädal hiljem tekkis aga väike palavik, mis kestis kaks-kolm päeva. Internetiavarustest palavikule põhjuseid otsides jõudis noor naine kiiresti mõtteni, et põeb mõnda puugihaigust. Kahjuks keegi lähedastest ei uskunud teda. Ly otsustas südamerahustuseks siiski perearsti juures ära käia, et lõplik selgus majja saada ja kahtlusi hajutada. Arst tegi analüüsid, rahustas patsiendi maha sõnadega, et ilmselt on tegu stressiga, ja saatis ta koju puhkama.
«Lühikest aega oligi kõik korras, aga ühel päeval silmi avades oleksin nagu pea peal seisnud – maailm pöördus täiesti pahupidi ja nägin kolmekordselt. Kutsusin kohe ema ja sõitsime EMOsse.»

Udupilves haiglaelu
Edasi arenes kõik kiiresti – Ly pandi kohe pikali, tehti vereproovid ja -analüüsid ning saadeti kompuutrisse. Õige pea tuli arstilt diagnoos: puukentsefaliit.
Naine viidi neuroloogiaosakonda tilguti alla ja tal asuti palavikku alandama. Terve järgnev nädal haiglas möödus kui halb unenägu – enesetunne oli pidevalt halb, palavikku alandavad süstid küll veidi parandasid olukorda, kuid õhtuti tõusis kehatemperatuur taas 39–40 juurde.
«Üks öö oli väga kriitiline. Palavikku ei saanud alla mingil moel ja varitses oht koomaseisundisse langeda. Õde istus terve öö mu voodi äärel. Mäletan vaid seda, et mind äratati voodiriiete vahetamiseks paar korda üles, sest higistasin nii meeletult,» meenutab Ly õudusega.
Hommikuks oli aga kõik justkui imeväel möödas – palavik kadus täiesti ja kõik sai justnagu korda. Naine jäeti veel paariks päevaks haiglasse jälgimise alla ja saadeti siis koju taastuma.
«Haiglast koju tulles mulle süste enam ei tehtud ja tilgutit ka ei pandud. Ühel hetkel tekkisid taas meeletud lihasvalud, mis öösiti magada ei lasknud. Õnneks nädalaga need kadusid.»

Meenutus entsefaliidist
Kuu aega pärast diagnoosi saamist sai Ly lõpuks tavapärase elurütmi taastada. Praegu on naine väga tänulik ja õnnelik, et õigel ajal ravile jõudis. Ent päris ära unustada entsefaliit end kahjuks ei lase. Viirus tungis ajju ja põhjustas meningiidi ehk ajukelmepõletiku, mis kahjustas veidi ka närve.
«Nüüd on mõni päev kuus ikka selline, et pea valutab, silmad valutavad ja kohati tuleb värin sisse. Ometi läks mul ikkagi väga hästi, et väga tõsiseid kahjustusi ei jäänud,» viitab Ly entsefaliidi tõsisematele tüsistustele, nagu näiteks jäsemete halvatus.
Naine tunnistab, et teadis küll varasemaltki entsefaliidi riske, kuid vaktsineeritud ei olnud. Nüüd, haiguse läbipõdenuna, on tal selle vastu eluaegne immuunsus. Teistel soovitab ta aga kindlasti selle sammu ette võtta.
«See oli väga õudne kogemus! Ikka mõeldakse, et minuga nii ei juhtu. Mina mõtlesin samamoodi, aga näe – ikkagi juhtus. See pole haigus, mille peaks läbi põdema.»


Kaitse ennast
Puukentsefaliidi vältimiseks on tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja. Kolmas süst pikendab immuunsust.
Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, aga kindlasti viie aasta järel.
Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.

Allikas: Terviseamet.ee


PUUKENTSEFALIIT

  • Kesknärvisüsteemi nakkushaiguse kulg on sageli kahefaasiline.
  • Esimeses faasis võivad ühe-kahe nädala pärast ilmneda gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja seejärel kaovad.
  • Kolmandikul nakatunutest võib viirus põhjustada erineva raskusastmega ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
  • Enamik haigetest paraneb, kuid jääda võivad tasakaalu-, koordinatsiooni-, keskendumis- ja mäluhäired, jäsemete halvatused, peavalu.
  • Vähestel juhtudel võib lõppeda surmaga.
  • Spetsiifiline ravi puudub, haigust ravitakse sümptomaatiliselt.
  • Haiguse läbipõdenutel kujuneb eluaegne immuunsus.

PUUKBORRELIOOS EHK LYME’I TÕBI

  • Kui puukentsefaliidiviirus jõuab organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva.
  • Peamine tunnus on nahalööve – vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik. Alati ei pruugi nahalöövet ilmuda.
  • Iseloomulikud tunnused: palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigese- ja lihasevalud, kaalulangus.
  • Ravimata jäänud haigus võib põhjustada närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
  • Ravitakse antibiootikumidega, kuid pärast läbipõdemist immuunsust ei teki. Nakatuda võib uuesti.
  • Puukborrelioosivastane vaktsiin puudub.

Allikas: Terviseamet.ee


Kas teadsid?
Sobiliku hammustuskoha leidmiseks võib puuk mööda keha rännata mitu tundi.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?