VAATA OMA ASJAD ÜLE! Ohtlikud ained kodus võivad tekitada allergiad, aga ka kasvajaid

Liis Ilves, 31. märts 2021

Kas tead, kui palju kahjulikku kraami leidub sinu ümber? Balti keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein annab seitse head soovitust, kuidas teadlikute valikutega ohtlike ainete osakaalu enda elukeskkonnas vähendada.

Suur hulk iga päev kodumajapidamises kasutatavatest toodetest sisaldavad rohkesti sünteetilisi aineid. Kosmeetika ja kodukeemia peavad kaua vastu tänu säilitusainetele, plastist toidupakendite pehmuse ja sileduse tagavad plastifikaatorid ning elutoa kardinad ei sütti põlema tänu leegiaeglustitele. Nii puutumegi ohtlike ainetega kokku päevast päeva – need jõuavad meie organismi plastpakendist toitu süües või hingame neid sisse PVC-põrandakatetega ruumides viibides või joogamatil trenni tehes. Me tarbime ohurikkaid aineid väikeses doosis pidevalt ega tunneta muutusi, mis need endaga kaasa toovad. Paljud neist võivad pikas perspektiivis aga põhjustada terviseprobleeme, näiteks soodustada pahaloomuliste kasvajate, allergiate või viljakusprobleemide tekkeriski. Sestap vähenda teadlikult tarbides potentsiaalselt kahjulike toodete ja materjalide kasutamist. Alusta esmalt väikeste sammudega – vaata üle köögitarbed, riided, laste mänguasjad, kosmeetikatooted ja kodukeemia.

1. Uuri põhjalikult silte

Kosmeetika ja kodukeemia puhul loe hoolega toodete koostisosade loendit ja jälgi, et neis ei oleks ohtlikke kemikaale. Parabeenid näiteks võivad rikkuda hormoonsüsteemi ja lõhnaained põhjustada allergilist reaktsiooni. Kõige lihtsam on jälgida, et toodetel oleks ametlik ökomärgis, nt ELi või Põhjamaade oma. Need tagavad, et kahjulikke aineid on purkides-pudelites vähem.
Pea meeles, et vähem on parem. Kodu puhtana hoidmiseks piisab üldiselt heast lapist ja puhtast veest – ära kuhja majapidamist kodukeemiaga üle.

2. Vali looduslikust kiust rõivad

Sünteetiliste materjalide asemel eelista naturaalsest materjalist rõivaid ja jalatseid. Looduslikust kiust on näiteks puuvill, lina, vill ja nahk. Nahktoodete puhul pane aga tähele, et tihti on need pargitud ja värvitud ohtlike kemikaalide abil. Tehiskiust, näiteks polüestrist, akrüülist ja kunstnahast rõivad ja jalatsid võivad kulumise või pesemise käigus eraldada mikroplasti, mis teeb kurja nii keskkonnale kui ka sulle endale. Riiete puhul eelista ka teise ringi kaupu, sest tekstiili tootmisel, töötlemisel ja transpordil kasutatud ohtlikud ained on paljudest juba välja uhutud. Uusi rõivaesemeid ostes pea ikka meeles, et enne kasutamist pese need kindlasti läbi.

3. Vähenda plasti osakaalu

Üldine soovitus kõlab: väldi plastesemeid. Kui plastkarbid juba riiulitel reas seisavad, pole muidugi mõistlik otsus neid minema loopida – kasuta neid purunemiseni. Ka toidukile kasutamise võiksid tasapisi unustada – sisaldab ju seegi plasti, mille jäägid võivad toitu kanduda. Järgmine kord säilitusnõusid ostes eelista materjalina klaasi, keraamikat või roostevaba terast.

Pea ka meeles, et isegi kui märk plastkarbil lubab selle koos toiduga mikrolaineahju panna, ära tee seda. Kuumuse mõjul võivad kahjulikud kemikaalid plastist toidu sisse eralduda. Samuti tasub plastkarpe pesta käsitsi.

4. Vaata üle potid-pannid

Teflonpannide mittenakkuv kiht võib sisaldada perfluoroühendeid – need võivad tekitada pahaloomulisi kasvajaid ja põhjustada maksakahjustusi. Seega väldi PFC-kattega materjale ja vaheta need välja roostevabast terasest, malmist või keraamiliste pottide-pannide vastu.

5. Koduelektroonika hoia tolmust puhas

Elektroonikaseadmetest eralduvad leegiaeglustid, kuid ka ftalaadid võivad segi paisata meie hormoonsüsteemi. Need ohtlikud kemikaalid koguvad tolmu, mida meie omakorda endale sisse hingame. Et neid aineid oleks toas võimalikult vähe, hoia elektroonikaseadmete ümbrus tolmust puhtana ja õhuta sageli tube. Magamistoad hoia elektroonikast vabana ja kui seadmeid parasjagu ei kasuta, lülita need välja. Elektroonikaseadmetest, mis kodus üldse kasutust ei leia, tuleks vabaneda.

6. Vaata üle mänguasjad

Sordi välja esemed, mis pole mänguasjadeks mõeldud ega pruugi olla lastele ohutud, näiteks vanad telefonid ja arvutiklaviatuurid. Patareidega lelude puhul jälgi, et need oleksid terved ja laps ei pääseks elektroonikaosadele ligi. Plastmänguasjade puhul eelista kõva plasti, mida ei saa näpu vahel pigistada.

Enne 2003. aastat valmistatud plastmänguasjade koht pole kodus, sest toona kehtestati plastmaterjalidele veel leebemaid nõudeid ehk need mänguasjad võivad sisaldada oluliselt rohkem erinevaid ohtlikke aineid. Ka pehmed mänguasjad ei pruugi olla turvalised, sest võivad olla töödeldud erinevate leegiaeglustitega. Eelista ökomärgisega mänguasju.

7. Värskendusremonti tee teadlikult

Värskendusremonti tehes jälgi, milliseid tooteid kasutad, ja soeta võimalikult looduslikke materjale. Näiteks laminaatparketile eelista võimalusel puitparketti. Siseruumide värvimiseks kasuta ökomärgisega vesialuselisi värve. Tavavärvid sisaldavad sageli plastifikaatoreid, säilitusaineid ja lahusteid. Väldi ka pestavaid tapeete ja tee otsus pabertapeetide kasuks.

Äpp annab kasulikku infot

Tihti on keeruline tuvastada, milliseid ohtlikke aineid täpselt esemed sisaldavad. Näiteks diivani tekstiilil võib küll olla ökomärgis, kuid samal ajal on keeruline tuvastada, kas kasutatud puit pärineb säästlikust metsandusest või milliste liimidega seda on töödeldud. See nõuab kohati päris suurt detektiivitööd ja seegi ei pruugi lõpptulemust anda. Selge on see, et ohtlikest ainetest vabamas kodus elamiseks pead tänapäeval olema ise väga teadlik.

Õnneks tuleb tasapisi abivahendeid. Näiteks on Euroopas arendamisel mobiilirakendus «Scan4Chem», millega saad poes tootekoodi sisestades teavet, kas antud toode sisaldab väga ohtlikke aineid. Ka Eesti on esimesi samme tegemas, et varsti see mobiilirakendus siinsel turul kasutusele võtta.

Lisateavet ohtlike ainete kohta leiad veebilehelt Thinkbefore.eu.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?