Mullu 2222 kilomeetrit jalutanud naine: olin pikki aastaid elust suuresti läbi tuhisenud nagu kiirrongiga, mille akna taga vilksatasid aastaajad uduste kiirpiltidena

Silja Paavle, 31. märts 2021

«Pea on pärast klaar nagu vastsündinul,» toob Mare Timian välja üha populaarsema liikumisviisi suurima plussi. Inimeste kõndima innustamiseks lõi ta ka Kõndijate Klubi.

Kui laiemalt on kõndimisest saanud moehitt alles viimasel ajal, siis Mare (53) on kõndinud kogu elu. «See on iseendaga kulgemine, mil on aega vaadata, kuulata, mõelda, tunnetada,» sõnab ta. Harrastusele pani kindlasti aluse maal autota peres kasvamine – koolis tuli käia jala, olenemata ilmast ja aastaajast.

KOOS KOERAGA: Pepe on Mare sage kaaslane kõnniringidel ja peab vapralt vastu isegi kuni kuue kilomeetri pikkuse teekonna. (Martin Ahven)

Innustav avastus

Teadlikumalt hakkas naine kõndima 2018. aastal. Siis tundis ta, et vajab uusi ideid ja energiat, jättis oma pikaaegse töö ERRis ning tegi lõpparve palgatööga. Selline muutus tekitas ühtäkki hulgaliselt vaba aega.

Mare sõlmis endaga kokkuleppe, et püüab kõndida iga päev. Või vähemalt nii, et kuu aja jooksul tuleks päevas kokku kuus kilomeetrit. «2020. aastal kõndisin kokku 2222 kilomeetrit, see tuli vaevata. Neli ühesugust numbrit oli lihtsalt disainimise rõõm,» naeratab naine.

Eelmisel aastal tegi ta ka enda jaoks täiesti põhjapaneva avastuse. Kui Mare oli maha kõndinud 2150 kilomeetrit, arvutas ta selle aja tundidesse. Kokku tuli 477 tundi, mis töönädala tundidega jagatult teeb 12 nädalat. «Vot see tundus uskumatuna: olin kolm kuud maha kõndinud,» imestab naine tänini.

Õpib linnuhääli

Üksi kõndimist nimetab Mare meditatiivseks tegevuseks, mis puhastab pea kõigest ebavajalikust. Kellegagi koos kõndimine on aga arendav jagamine ja arutelu, sageli isegi teraapiline tegevus. «Koos kõndides tuleb kilomeetreid alati oluliselt rohkem kui üksi,» on ta avastanud.

Mõistagi on naise jaoks oluline ka füüsiline koormus, mis tasakaalustab kodukontoris töötamist. «Seega on kõndimises minu jaoks väga mitu head: vaimne hea kogetud aistingutest, füüsiline hea liikumisest, sotsiaalne hea suhtlemisest, emotsionaalne hea vaheldusest ja mõnusast olemisest,» sõnab ta. Mõned kadunud kilod ja parem ööuni lisavad harrastusele veelgi väärtust.
Kui paljud liikujad panevad kõrvaklappides mängima mõne hariva taskuhäälingu saate või lemmikmuusika, siis Mare mitte. Ta tahab kogeda loodust ja kuulata selle helisid – tahab kohal olla kevades ja talves, suves ja sügises. «Olin pikki aastaid elust suuresti läbi tuhisenud nagu kiirrongiga, mille akna taga vilksatasid aastaajad uduste kiirpiltidena. Maalapse hing jääb sellest lõpuks haigeks,» nendib ta. Küll aga võttis naine mullu kasutusele linnuhäälte äpi «Siuts» ning õpib selle toel laulu järgi tundma ka neid linde, keda ta varem ei tundud.

Innustab ka teisi

Lisaks on Mare jaoks oluline sammulugemise äpp, mis aitab kõndimise tulemuste üle arvet pidada. See aitab mõista, kuhu on eesmärkide täitmisel jõutud.

Samamoodi, nagu ka möödunud aastal ühest naljast alguse saanud Facebookil põhinev Kõndijate Klubi. Seal on juba ligi 400 liiget nii Eestist, Soomest, Iirimaalt, Maltalt, Poolast, Hollandist kui ka Kanaari saartelt, uusi liitujaid tuleb iga päev. «Klubi eestvedamine on osa minu uuest elust, mida mõni aasta tagasi looma asusin. See on põnev eneseteostus ja ka eriline kogukonna loomise, kasvamise ning kujunemise lugu, mis rullub lahti nüüd ja praegu – kriisiaegadel,» kirjeldab ta. Klubiga liitumise suurim pluss on kaaslastelt saadav inspiratsioon ja tegutsemisjulgus enda proovile panekul.

Üksteise meeleolu ülevalhoidmine aitab üle ka keerulistest aegadest. «Koroona pani elu pausile, aga inimesed liikuma. Kaua sa ikka viitsid toas passida. Inimene vajab vaheldust, uusi emotsioone ja loodus on ju suurepärane lohutaja, meelelahutaja, rahustaja ja rõõmustaja. Me olime selle kogu muu virvarri keskel unustanud,» soovitab Mare alati vaadata mündi kahte poolt.

Laena koer

Kõndimisega alustamiseks tulebki tema sõnul lihtsalt teele asuda. Rutiini ennetamiseks ja peletamiseks soovitab ta kõnniringile kaasa kutsuda uusi inimesi kasvõi sealtsamast Kõndijate Klubist. Või siis olla loominguline ja leida uusi kõnniradu. Või kõndida samu radu teistpidi. «Iga tee on vähemalt kaks korda uus,» kinnitab Mare. Vaheldust lisavad ka loodushääled, nende tundmaõppimine äppide toel või koer – kui endal pole, saab kutsu kasvõi sõbralt laenata.

Igatahes lubab see tervislik harrastus täita aja, mis veel paari aasta eest oleks kulunud millelegi muule.

(Erakogu)

Liikumisterapeut: «Kui vähegi võimalik, minge õue kõndima!»

«Praegusel ajal, mil paljud peavad maskis töötama, on õues liikumine eriti oluline,» rõhutab liikumisterapeut Helen Saar ja räägib, mida seejuures silmas pidada.

Õue kõndima võiks tema sõnul minna igaüks – see liikumisviis on kõige soodsam, kõigile kättesaadav ja sobiv. Erinevalt jooksmisest, millele peaks lihaste säästmiseks eelnema soojendus, saab kõndima minna kohe, kui selleks soov tekib.

Tähelepanu hingamisele

Kõndimise suurim pluss on, et see treenib südamelihast – silmale nähtamatu lihase treenimisele enamasti ei mõelda. Südamelihasele mõjub eriti hästi see, kui liikuda nii, et nahk muutub märjaks. Hea on kõndida vaheldumisi kiires ja aeglases rütmis 40–45 minutit korraga.

Neil, kes praegusel ajal peavad suurema osa päevast veetma maski taga, läheb hingamine väga pinnapealseks, sest kasutusel on väike osa kopsust. Kui kopsu õigesti ei kasuta, kaotab see võime õigesti tööd teha. Selle ennetamiseks võiks liikumise ühitada metsa minekuga ja seal lihtsalt liikudes sügavalt sisse ja välja hingata. Hingamisele tuleb tähelepanu pöörata kogu kõndimise ajal.

Neile, kes tööl päevad läbi kõnnivad, näiteks kaupluses, soovitan vabal ajal liikuda mõnd muud viisi, näiteks uisutada, suusatada või sõita rattaga. Nii saavad kasutust ka veidi teised liigesed ja lihased kui kõndides.

Leia vaheldust

Kõndimisega alustamiseks polegi muud trikki, kui tuleb pihta hakata. Esimesed sammud ukseni on kõige keerulisemad, väljas läheb asi lihtsamaks. Soovitan kõndimisest teha igapäevase rutiini ja alustada kasvõi 15 minutist korraga. Kui sellega tullakse toime, tasub end kiita. Ja järgmisel nädalal lisada liikumise ajale viis minutit. Sedaviisi saab tasapisi liigutamise aega pikendada.

Kui liikuda teadlikult, ei muutu kõndimine tüütuks rutiiniks. Ka on palju võimalusi selle põnevaks muutmiseks. Näiteks treppidest või tõusudest liikumine aitab südamelihast ja kopsumahtu treenida. Suurte tõusude puudumisel võib ka väikestel küngastel kasvõi kümme korda edasi-tagasi käia, see annab ka koormust. Mõnel etapil võib jalgu kõrgemale tõsta. Või välijõusaalis teha iga masinaga paar harjutust ja jälle edasi liikuda. Vaheldus on ülioluline, siis ei tule tüdimust ja kasutusel on erinevad liigesed ning lihasgrupid.

Hädaga kõnni toas

Kui õue kõndima ei jõua, võib seda teha ka toas. Näiteks tõuse keset päeva laua tagant püsti ja kõnni edasi-tagasi või küljelt küljele. YouTube’ist leiab selleks palju vahvaid harjutuste kombinatsioone. Ka kümme minutit liikumist toas teeb enesetunde paremaks. Eriti lahtise aknaga. Halva ilma korral, kui pole õues liikumiseks sobivaid riideid, on see kohe eriti hea – põhiline, et ei jääks liikumata.

Lisa koormust!

Kõndides võiks tööle panna ka mõned teised kehaosad, liigesed ja lihased. Hea viis selleks on hantlite või keppide kätte võtmine. Nendega käte liigutamine kõndimise ajal paneb ka õlavöötme ja korsetilihased tööle. Kui keppe või hantleid pole, sobivad selleks hästi ka vee või liivaga täidetud plastpudelid. Nendega võiks teha siis vaheldumisi nii kõverdatud kui ka sirgete kätega kõndi. Abi on ka sellest, kui käed ei ripu kõrval, vaid neid kõndimise ajal hoogsalt liigutatakse.

Eriti kasulik on selline asi arvuti taga töötajaile.

Allikas: Helen Saar

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?