Tartu tüdruk loob räpiuudiseid: eriti soojaks tegi hinge 5MIINUSE liikme tagasiside

Liis Ilves, 31. märts 2021

Energiast pakatav unistajahing Kärg Valner seab mängleva kerglusega räpikeelde päevakajalised sündmused ja ühiskonna kitsaskohad ning seisab kõlaval häälel laste ja noorte õiguste eest.

Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassis õppiv Kärg (17) on loomult väga tegus neiu, kes armastab üle kõige tantsukeelt ja muu hulgas teeb iga kuu uudistest räpilugusid. Räppimiseni jõudis tüdruk tänu innustavale sarjale «Miks mitte?», mis rääkis räppimisest huvitunud gümnaasiumiõpilasest. Oma tõuke andsid ka räpigeeniuse nublu inspireerivad riimid. «Eelmisel suvel mõtlesingi, et võiks ka ise proovida,» meenutab Kärg. Sõnade ritta seadmist ja luuletamist armastav tüdruk hakkaski katsetama. Ja jõudis loomulikku rada pidi mõtteni, et räppidega võiks proovida edasi anda uudiseid.

Noortekeelsed uudised

«Esimene uudisteräpp ei olnud üldse mõeldud jagamiseks. Paar päeva pärast selle valmimist turgatas aga pähe mõte, et miks mitte iga kuu selliseid uudiste kokkuvõtteid teha,» muigab neiu. Ühtlasi otsustas ta uudiste räppimise ühildada 11. klassi uurimispraktilise tööga – kui eesmärk terendab silme ees, on ka ju lihtsam järjepidavust hoida.

«Ma ei loe palju lehti või uudisteportaale, ei vaata igal õhtul «Aktuaalset kaamerat», aga ikkagi tean meedias toimuvast. Elan lihtsalt keskkonnas, kus päevakajaliste teemade üle arutlemine on igati loomulik,» tunnistab ajakirjanike perekonnas üles kasvanud tüdruk. Kärg ise arvab aga, et uudiste räppimiseni suunas teda tegelikult hoopis töö lastekaitseliidu noortekogus.

«Oleme seal juba pikalt arutlenud, et uudised võiksid olla lastesõbralikumas keeles ja noortele atraktiivsemad. Praegu näib, nagu käiks meedias võistlus selle üle, kes suudab rohkem võõrsõnu ühte lausesse panna ja teemat keerulisemalt edasi anda. Lastesõbralik keel ei tähenda ninnunännutamist, vaid selgemat sõnastust, et infot oleks lihtsam vastu võtta,» selgitab ta.

Värske lähenemine

Omaette teema on uudiste atraktiivsemaks muutmine – tahaksid ju noored kogu vajaliku info piltlikult öeldes kätte saada kolmesekundilise videoga. Niisiis katsetabki Kärg nüüd, kuidas toimivad uudised räpikeeles.

«See ei ole veel see viis, kuidas ka näiteks algklasside õpilastele praeguseid uudiseid selgeks teha. Samas loodan, et see on vähemasti üks samm õiges suunas,» märgib neiu. Seejuures plaanib ta uurimistöö raames oma räppidele tagasisidet paluda ka erinevatest koolidest, et mõista, kas need hõlbustavad uudiste ja meedia tarbimist või mitte.

Igakuises räpiloos on fookuses kolm-neli olulisemat uudist, millele lisavad veidi särtsu ka meelelahutusuudised. Nii võivad ühes loos kohtuda valitsuskriis ja tõik, et nublu ostis endale oma saare. «Positiivsemad uudiskillud proovin kuskilt internetisügavustest üles koukida, aga seda on tegelikult väga keeruline teha – suurem osa kajastatud uudistest on siiski negatiivse tooniga,» tõdeb ta.

Niisiis kogub tüdruk kuu lõpus lehehunnikud kokku ja süveneb intensiivselt uudisportaalidesse. Kui tähtsamad teemad välja nopitud, sünnivad mängleva kerglusega uudisriimid ja seejärel algab taustamuusika loomine. Kokku kulub ühe räpi loomiseks umbes kümme tundi.

Päevauudised räpikeelde: Kärg on räpilugudesse põiminud kodumaise valitsuskriisi, Ameerika Ühendriikide presidendi valimise, koroonaviiruse ja vaktsineerimise ning paljutki veel. Märtsi lõpus valmib juba üheksas lugu. (Aldo Luud)

Mentor Päevakoer

Kärg tõdeb rõõmsalt, et üheksa kuuga on tema loomingus toimunud tohutu areng, seda ennekõike muusikalises pooles, mis muutub üha värvikirevamaks. Seda on neiule tagasisidestanud ka tema mentor, tuntud räpipundi 5MIINUST liige Päevakoer.

Nimelt on Kärjel komme asju ette võtta kogu hingega – kui juba asja sisse süvitsi minna, võiks ka ju mõni päris räppar nõuga abiks olla. Nii jõudiski ta juhuse tahtel Päevakoerani, kellega sujub suhtlus kenasti ja muusiku tagasiside eest on põhjust ütlemata tänulik olla. «Eriti soojaks tegi hinge, kui ta kiitis minu jaanuarikuist räppi ja ütles, et selle üle võiksin küll uhkust tunda,» rõõmustab neiu.

Räpiuudiseid plaanib Kärg jätkuvalt edasi teha ka pärast uurimistöö valmimist. «See, mida ma teen, on oluline ennekõike mulle endale. See on mind väga palju aidanud, õpetanud ja arendanud,» tunnistab ta. «Isegi juhul, kui see pole sellise ideaalse tulemiga, et päriselt aitabki suurel hulgal noortel paremini uudiseid mõista ja tahta nendega kursis olla. Vähemalt on see minu jaoks teraapilise mõjuga – see võimaldab aja maha võtta ja keskenduda sellele ühele asjale.»

Hingelähedane Loomepesa

«Meil on peres nali, et kõik Valnerite lapsed lähevad lastekaitseliitu,» muigab Kärg ja viitab, et mõlemad tema vanemad vennadki sidusid omal ajal end tihedalt selle ühendusega. Ootuspäraselt hakkas ka Kärg enam kui seitse aastat tagasi seal agaralt toimetama ja eriti hingelähedaseks on muutunud toimetamine noorteportaalis Märka Last, mille Loomepesasse ta noorte omaloomingut kogub. «Olen alati arvanud, et lapsed ja noored peaksid saama sõna sekka öelda neile kõige mugavamas ja mõnusamas keeles,» sõnab ta.

«Kõigil ei ole mugav ega lihtne end argikeeles väljendada. Mulle näiteks meeldib luuletada – nii tuleb palju loogilisem jutt. Samuti on minul lihtsam rääkida tantsukeeles. Loomepesas saavadki noored enda mõtteid ja arvamusi avaldada just neile mugaval viisil.»

Kõlav noorte hääl

Tüdruk tõdeb, et liitu kuulumine on tema jaoks olnud väga silmi avardav ja võimalusterohke kogemus. Tänu sellele on Kärg praegu ka Eurochildi noortekogu liige. Sellesse Euroopa lasteõigustega tegelevasse katusorganisatsiooni kuulub kokku 12 noort üle Euroopa. Seeläbi on Kärjele avanenud võimalus avaldada noorte mõtteid ja arvamusi rahvusvahelistel konverentsidel ja näiteks ka Europarlamendis.

Uurides, kuivõrd praegu noorte arvamusi kuulda võetakse, tõdeb Kärg, et võrreldes kümne aasta taguse aja ja teiste Euroopa riikidega on meil olukord isegi päris hea. Näiteks on muu Euroopa jaoks haruldane, et Eestis tegutseb igas koolis õpilasesindus ja üleriigiliselt leiab mitmeid noortekogusid.

«Koolides vähemalt kuulatakse õpilasi ja kaasatakse rohkem, aga muidugi alati saaks paremini. Täna ei saa veel öelda, et noored oleks otsuste tegemise südames,» tõdeb ta. Seda on selgelt näidanud ka koroonakriis ja distantsõpe – otsused langetatakse tagatubades ja õpilasi teavitatakse nendest viimasel minutil. «Samas võiks ju uurida, mida näiteks õpilased kevadisel distantsõppel märkasid ja mida saaks teisiti teha, et õppimine oleks efektiivsem.»

Unistajahing: «Mul pole unistuste ametit, ma ei tea veel, mida edasi õppima minna. Tean aga, et tahaksin järgneva viie aasta jooksul võtta aasta, kus saan olla hetkes ja hommikust õhtuni lihtsalt tantsida – see olekski mu ainus kohustus,» laseb Kärg mõtte lendu. «Veel tahaksin käia ära Tuvalul, väikeses saareriigis Vaikses ookeanis Polüneesias. Olen mõelnud veidi sellelegi, et ehk saaksin sinna ülikooli minna, näiteks merebioloogiat õppima.»

Kärje veebruarireportaaž

selle kuu teemaks olid lõpueksamid
distantsõpe algas jälle, mida teha siis
kui tulemused halvad ja lüngad sisse tulevad
teeb põhikooli-, gümnieksamid või kaotab mõlemad?

kas sellest ei piisa, vaba aega on nüüd vähem
ja tööd palju raskemad, kuid miski ei jää pähe
koolipäev pole varahommikust neljani
vaid päikesetõusust päikseloojumiseni

kodutööde maht on mitu tundi
ja samamoodi venivad ka videotunnid
ja asi pole selles, et me ei taha, ei viitsi
ega mõtle sellele, et võimalust poleks saada viitki

tõesti on raske kuulata poolteist tundi loengut
ja teha veel paaristööd, lugemisülesannet seitset
soengutki ei jõua teha, hüppa kohe tanki
ega süüa, juua kohvi, panna põlemagi lampi

ja kuigi on mõnus võtta õppimiseks aega
teha asjad selgeks nii, et tunnikell ei vaeva
on siiski veider mõelda, et nüüd eksam taset küsib
isegi kui tulemused head, need ei püsi
sest iga õpilane nüüd tuubib kõike pähe 
on lüngad jäänud sisse ja kindlustunnet vähe

tuleb leida viisi, kuidas minna edasi
sest tagasiminek
no ei saa sedasi

Kärje räpiuudiseid saad kuulata veebist soundcloud.com/otse-eeter.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?