Raul Sepper kaotas pärast kallaletungi aastateks lauluhääle: mind tabas mitu korda mõte, et viskan ennast rongi alla

Verni Leivak, 31. märts 2021

Aastakümneid lauludega «Linda, Linda» ja «Sein on ees» publikut hullutanud Raul Sepper saab üsna pea 70 ning üllitab sellega seoses elulooraamatu ja kogumikalbumi.

Kuigi esialgu soovis Raul elulooraamatu «Mosaiik. Lindaga läbi seina» ilmutada oma sünnipäeval, 6. aprillil, nihkub letiletulek siiski umbes kuu aega edasi.
«Ise kirjutasin, oma kulu ja kirjadega annan välja,» avaldab laulja. Sule haaramiseks andis innustust sõbrast pillimees Arvo Ülenõmm, kellega koos Raul Sepper Duoga aastaid üles astuti. «Olin Arvole igasugu seiklusi ja lugusid rääkinud ning ta hakkas peale käima, et võta kätte ja kirjuta need üles, kuni veel saad.»

Nüüd, mil Raul enam publiku ette ei astu, võttiski ta hüva nõu kuulda ja pühendas end aastaks täielikult kirjutamisele. Vaatluse alla tuleb peaaegu kõik elus juhtunu – alates lapsepõlvest kuni pensionile jäämiseni. Kuna mingeid märkmeid möödanikust pole ta kunagi teinud, veel vähem päevikut pidanud, sai toetuda üksnes mälule. Õnneks on pisimadki minevikudetailid tänaseni säilinud.

Flöödist estraadini

Oma muusikutee kohta lausub mees, et see läks visalt ja raskelt. Kuna Aruküla koolis pakutavat ei hinnanud vanemad kuigi kõrgelt, sõitsid kaks venda Raul ja Alar rongiga Tallinnasse haridust nõutama. Muusikakoolis õppis nooruk praktikaõpilasena ka flöödimängu Sigrid Orusaare ja Anne Velli käe all.

«Aga harjutasin üle. Lõpuks läks nii, et kui panin flöödi huulele, hakkas huul võbisema ja Anne ütles, et siiapaika see jääb,» meenutab ta.

Pärast keskkooli sai noormehest geoloogiainstituudis hüdrogeoloogia osakonna laborant. Töökaaslaseks juhtus filharmoonias tegutsenud estraadistuudios õppinud ja tol ajal juba tuntud estraadilaulja Oleg Melnik. Estraadistuudiosse seadis sammud ka Raul, seda enam, et filharmoonia asus praktiliselt töökoha vastas. Seejärel tuli esimene abielu ja teised töökohad.

Ruja ja Polyphon

Erinevates bändides lõi Raul kaasa juba teismeeast saati. 16. keskkoolis tegutses ansambel Mikronid ja bassimees Peeter Keäri esimesed käigud selgeks õpetaski. Järgnesid Raasiku ansambel Rüblikud ja Aruküla Robinson. Aastal 1967 liitus ta Rujaga, kus pidas siiski vastu vaid aasta.

«Olin 16, kui mind kutsus sinna laulma Rein Rannap, teine laulja oli Urmas Alender. Ent pärast üht Tihemetsas peetud kontserti ütlesin Reinule, et minu tiivad ei lenda nii kõrgele kui teil. Nii ma end Rujast taandasin,» nendib ta. See ansambel tundus mehele liiga ambitsioonika kooslusena, pealegi lõid selles kaasa haritud muusikud, kelle seas tundis ta end ebamugavalt. «Olin ju täiesti kogenematu ja mitteõppinud nooruk,» põhjendab ta.

Lugenud lehekuulutusest, et Sossi klubis huvilisi tantsitanud Toomas Tuti ansambel otsib basskitarrimängijat, osales Raul konkursil ja koht oli tema. Ent ükskord sattusid teda kuulama Polyphoni liidrid Oleg Sõlg ja Rein Laaneorg – ning Raul räägiti ära. Karjäär kestis selles glämmrokipundis siiski vaid poolteist aastat.

«Sain kinga, sest Oleg kirjutas laulu «Pime tüdruk» ja andis selle mulle laulda. See muutus aga nii populaarseks, et Oleg otsustas mind uuesti endise bassimehe vastu välja vahetada ja ise laulma hakata,» meenutab mees. «Just siis andsin endale salamisi tõotuse, et teen kunagi oma bändi ja tõmban sinna kindlasti ka Rein Laaneoru – tema mäng meeldis mulle kangesti.»

VITAMIINI ALGUSAJAD: Ajaloolisel fotol seisavad vasakult Rein Laaneorg ja kuulsate mustade signatuurvuntsidega Raul Sepper. Löökpillide taga on Mikk Targo ja esiplaanil istub Joel Steinfeldt. Paremal juhatab vägesid režissöör Vello Suuroja. (Arnold Moskalik / ERRi arhiiv)

Õige aeg Vitamiiniks

Seejärel lõi Raul kaasa restoranis Vana Toomas tegutsenud samanimelise ansambli teises koosseisus. Punt tegutses põhibändi asendajana ja rahva ette astuda sai vaid kord nädalas. Lisaks ei hiilanud asendusbändi liikmed mänguoskusega, ja nüüd hakkas Raul neid ükshaaval sealt välja puksima.
Esimesena lendas löökriistamängija ja tema asemele kutsuti Peeter Remma Lainest. Vana Toomase põhibändist meelitati üle Peeter Vähi, sest asendusbändi endine klahvkamees jõudis tavaliselt neljandaks setiks end umbjoobesse tõmmata.

Kui filharmooniast jõudis meesteni jutt, et Eino Baskin otsib oma estraadikavale «Viimane rong» bändi, sai maestroga käed löödud. Nüüd saabus aeg võtta ühendust Rein Laaneoruga ja hiljem istus olude sunnil löökpillide taha Mikk Targo. Uus ansambel Vitamiin oligi loodud.

"Su nägu kõlab tuttavalt". Raul Sepper ja Juss Haasma (TV3)

Ootamatu populaarsus

«Linda, Linda» on tegelikult Hollandi ansamblilt Tee-Set laenatud lugu, millele Raul eestikeelsed sõnad kirjutas.

«Populaarsus tuli ausalt öeldes üsna ootamatult,» tunnistab laulja. «Ilma selle lauluta ei möödunud ühtki Vitamiini esinemist. See oli kas lisa- või kontserdi lõpulugu.»

Laulu «Sein on ees» repertuaari võtmise pakkus välja Mikk Targo, kes jumaldas funky-stiili. Pala «Funk It Up» laulis originaalis Briti glämmrokiansambel Sweet.

«Sain seda lugu vaid üks kord televisioonis teha,» nendib Raul. Reet Oja juhitud noortesaate «Pühapäeva pärastlõuna» tarbeks salvestati lugu videosse ühe jutiga, ei ainsamatki duublit.

Järgmisel päeval helistati solistile «valgest majast» ehk kompartei keskkomitee ideoloogiaosakonnast ja kutsuti audientsile.

«Sepper, millest te laulate?» küsis keegi hallis ülikonnas mees. «Meie riigis on noortele ju kõik teed valla, aga teie laulate, et sein on ees.»

Raul vastas, et selline teksti tõlgendamine on küll ootamatu pööre. Laulusõnu kirjutades ei tulnud ta võimaliku allteksti pealegi ja lähtus puhtalt kõlalisest sarnasusest. Ometi rändas laul 36 aastaks unustuse hõlma, kuni see näosaates Juss Haasma esituses uuele elule ärkas.

«Ah, ei olnud enam mingit erilist tunnet,» sedastab Raul mälestusi, mis teda loo uusversiooni kuulates valdasid. «Juss tegi ilusti, oli näha, et hingega, aga üldiselt, jah, polnud erilist vunki sees.»

Valel ajal vales kohas

Elu tippvormi jõudnud laulja karjäärile tõmbas pikaks ajaks kriipsu peale saatuslik vahejuhtum hotellis Tallinn, mille varietees Raul 1980ndate teisel poolel töötas.

Oli aasta 1991 ja 11. märts, kui muusik hotelli portjeeleti juures seal töötanud näitsikutega juttu puhus. Rääkis, et Elonna Spriit tahab teda samuti varietees tantsima panna ning jalg tõuseb küll. Justkui väite tõestuseks viskaski mees jala korraks letile.

«Kas su jalg tõuseb ka minuni?» uuris seika märganud kergelt nokastanud umbkeelne miilitsavormis politseinik (Eesti Politsei loodi 1. märtsil 1991 – V. L.) nätsu mäludes ja rebis Raulil varrukast. «Eks vajadusel tõuseb küll,» vastas laulja – ja sellest piisas. Ignoreerinud korraldust majast uttu tõmmata, seadis Raul sammud heliruumi lindistavat makki välja lülitama. Korraga kuulis taskust helitoa uksevõtit otsides, kuidas seljataga uks käis. Enne esimest hoopi jõudis Raul märgata kolme politseinikku ja edasine kujunes julmaks peksmiseks.

Traumapunktis eemaldati huule küljest rippuv osa, vasak käsi väänati õlast välja, murti parem pöial ning järgmisel päeval korjas Raul peksupaigast kokku neli hammast. Häälepaeltele tekitatud trauma oli nii suur, et Sepperit kui lauljat polnud enam. Aastaid suutis mees vaid kähiseda ja lauluhääl kadus kümneks aastaks. Peksmine jõudis küll kohtusse, kuid karistada sai vaid üks kõrri löönud pollaritest. Sedagi tingimisi.

«Tegin endale selgeks, et selliste vendade pärast pole mõtet end maha kanda. Teisalt tabas mind mitu korda mõte, et viskan ennast rongi alla.»

Konservatiivne ilmavaade

Lauljatöö tuli unustada ja nii lõi mees tehase, mis hakkas tootma ühekordseid voodilinu. Hiljem töötas muusik müügikonsultandina ehitustarvete poes Plaadipunkt.

«Seejärel tuli üheksa-aastane paus, millest ma ei kirjuta raamatus ega räägi ka praegu,» tähendab taas sünnikohas Arukülas elav Raul.

Ligi kümne aasta eest võttis ta seal ette rändrahnu ümbruse korrastamise, mis «Teeme ära!» talgupäeval ka teoks sai. Muidugi muutis meele mõruks, kui juba varsti vandaalid kõik taas ära rikkusid ja nüüd pole ta oma jalga sinna enam tõstnud.

«Mul on käimine natuke vaevaline ka, sest mõni aasta tagasi lõhkes aort. Jalgade verevarustus on sant.»

Üldiselt võib mehe sõnul eluga aga rahule jääda, kui meie poliitiline elu välja arvata. Veendunud konservatiivina ei meeldi talle paljud otsused, mida liberaalsema maailmavaatega erakonnad viljelevad.

Ilmumisel kogumikplaat

Pensionit pidavale Raulile annab praegu jõudu lootus, et elulooraamat varsti trükikotta jõuab ning tema kogumikplaat nii laser- kui ka vinüülversioonina ilmuvad. Vinüülil on ruumipuudusel kolm lugu vähem kui laseril, kuid muidugi kõlavad teiste seas «Linda, Linda» ja «Sein on ees».

Üllatusena kostab Lydia Koidula sõnadele loodud «Meil aiaäärne tänavas» The Animalsi kuulsaks lauldud «House of the Rising Sun» viisil. Ülo Vinteri «Majakene mere ääres» («Kui on meri hülgehall») on saanud aga sootuks reggae-kuue. Uusim pala «Ja nii me ekslemegi ringi» pärineb Rauli enda sulest ja salvestati neli aastat tagasi.

«Rohkem ma ei esine. Müüsin aparatuuri ja pillid maha. Kaks pilli on siiski veel alles,» ei kosta häälest ometigi kurbi noote.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?