EESTI TEATRI PARIMAD! Naispeaosatäitja tiitlile kandideerivad näitlejad avaldavad tükkide tagamaid

Helina Piip, 24. märts 2021

Igal aastal tunnustatakse rahvusvahelisel teatripäeval teatrirahvast möödunud aasta tööde eest. Parima naispeaosatäitja auhinnale kandideerib viis suurepärast näitlejannat.

ANU LAMP
Irmgard Litten lavastuses «Nad tulid keskööl» Tallinna Linnateatris.

Etenduse «Nad tulid keskkööl» on lavastanud Diana Leesalu. (Siim Vahur)

Kas pidite selles rollis tegema midagi, mida pole varem teinud?

Kunagi varem ei ole ma mänginud ema, kes peab kogema oma lapse surma.

Millele mõtlesite enim prooviperioodil?

Irmgard Litten on reaalselt elanud. Tema poeg Hans Litten oli advokaat, kes kutsus Hitleri kohtus tunnistajapinki vastutama oma järgijate vägivalla eest. See kõik toimus enne natside võimuletulekut ja võimule tulles lasi Hitler Hans Litteni loomulikult vangistada.

Mul oli kahju, et näidendis ei kasutatud kodeeritud keelt, ema ja poja omavahelises salakeeles info vahetamist. Nad rääkisid kunstiajaloost või tuttavate lastest, aga selle teksti kaudu vahetasid võluva nutikusega omavahelist infot.

Mind paelus tüki ajastusse süvenemine – see ongi teatritegemise võlu.

Milline oli eelmisel aastal kõige õnnelikum hetk laval?

Rõõm oli tajuda publiku tänulikkust, kui piirangute vahel õnnestus siiski mängida.

Millest unistate?

Reisimisest ja võimalusest elada maal.

MARIKA VAARIK
Juhataja lavastuses «Pigem ei» ja osatäitja lavastuses «Sa oled täna ilusam kui homme» Von Krahli teatris.

Värske trupi esimesed pääsukesed: «Pigem ei» ... (Sigismund von Krahl)
... ja «Sa oled täna ilusam kui homme». (Karlo Seppmann)

Marika: «Noor trupp ja diiva Koroona on teinud sellest kindlasti ühe meeldejäävama aasta. Kooslus Ekspeditsioon ja Von Krahli teater sündis, kui Lauri Lagle ja Peeter Jalakas lõid käed. Laurile anti kolmeaastane grant teatri tegemiseks, loodi trupp ja läkski lahti. Sündisid esimesed lavastused: Lauri Lagle «Sa oled täna ilusam kui homme» ja Juhan Ulfsaki «Pigem ei».
Kõige õnnelikumad hetked on ikka proovisaalis, süüdimatud ja muretud, täis solvumisi ja nuttu, naeru ning joovastust. Tähtsaks pean trupi kokkukasvamist, ühist n-ö soolasöömist.

Kui mõelda «Pigem ei» ja «Sa oled täna ...» etendustele, siis minu jaoks on Juhan ja Lauri mõlemad ülivõimsad näitlejad ja inspireerivad, andekad lavastajad ainuomase käekirja ning mõtlemisega. Olen õnnelik ja tänulik, et saan nendega koos olla.

Meil on väike koosseis: Mari Abel, Katariina Tamm, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Ingmar Jõela, Markus Truup, Ursel Tilk ja mina. Minna on veel ja veel. See teebki rõõmu!

Koroona mingu minema!»

MIRTEL POHLA
Lola lavastuses «Triller» Ugala teatris.

Mõru armastusloo «Triller» autorid on Vietnami päritolu Nhung Dam ja hollandlane Koos Terpstra. ( )

Mirtel: «Ma polnud päris pikalt konkreetse valmis kirjutatud näidendiga tööd teinud ja olin sellest natuke puudust tundnud. «Triller» eeldab näitlejalt päris kiireid kohandumisi ja sisemisi muutusi, nii et sellega oli väga põnev töötada. Kuna ma ise võin rolli järskude pöörete mängimisel lavastusprotsessi algul mõnikord natuke arg olla, siis mul oli nii tohutult hea meel, et lavastaja Taago Tubin oma väga hea tunnetusega julgustas katsetama. Et ta usaldas mind sinna lavastusse kutsuda. Me polnud varem koos töötanud ja mulle väga meeldis tema põhjalikkus, detailitäpsus ning see, kuidas ta lavastuse rütmi tajub.

Lisaks on mul «Trilleris» tohutult head lavapartnerid. Kadri Lepp, kellega peaaegu kogu etenduse aja koos laval oleme, on lihtsalt uskumatult täpne oma kohalolus ning dramaturgiliste detailide märkamises. Ainult tänu niisugusele partnerile on võimalik ka minu roll elama panna.»

Millest unistate?

Kuna teater on peamiselt kollektiivne, koostegemise kunst, unistan, et jaguks mõttekaaslasi, kellega tahaks samas suunas elu uurima ja maailmu avastama minna.

ILO-ANN SAAREPERA
Flavia de Luce lavastuses «Piruka magus põhi» ja Askuri naine lavastuses «Valged põdrad» Ugala teatris.

«Piruka magus põhi» põhineb Kanada autori Alan Bradley samanimelisel raamatul, lavastanud Taavi Tõnisson. (Siim Vahur)
Piret Jaaksi «Valged põdrad» on lavastanud Andres Noormets. ( )

Ilo-Ann: «Mõlemad rollid olid suur väljakutse: 11aastane keemiahull tüdruk ja raske sündmuse läbi elanud naine, elukogemusega, millist mul endal ei ole.
Mulle meeldib, et koguperelavastus «Piruka magus põhi» ei alahinda laste taipu. See on nagu koondkunstiteos! Ülipõnev, tume, visuaalselt lummav, imeilusa muusika ja värvikate tegelastega krimilugu.

«Valgete põtrade» teema on aga ääretult ilus, valus ja puudutav. Mulle meeldib tunda, et oleme kogu trupiga hästi tugevalt selle lavastuse taga. Usume sellesse.

Iga rolli puhul võib öelda, et tegin midagi, mida enne pole teinud. Tükike iseennast on muidugi igas rollis – mulle tundub, et selleta ei saa tegelane ellu ärgata. Ja siis on veel kellegi teise kogemusi, suhteid, iseloomuomadusi, kõike muud. «Valgete põtrade» proovides kogesin vist esimest korda, et kellegi teise (tegelase) mure saab korraks täiesti enda omaks.

Üks liigutav hetk oli «Valgete põtrade» esietendusel, kui tulime kummardama. Seisime kõik hästi-hästi lähestikku. Publik kandis maske, aga nad olid kohal! Ja meie seisime lähestikku. Selles oli mingi väga ilus lootus keset praegust ärevat aega.»

Millest unistate?

Unistan, et ümberringi olevad inimesed ei tekitaks minus enam alateadlikku ebamugavustunnet. Et ma ei tunneks end kurjategijana, kui sõpradele külla lähen. Et ainuke jututeema ei oleks koroona. Reisimisest unistan ja maamajakesest mere ääres.

LUULE KOMISSAROV
Kaata lavastuses «Katkuhaud» Ugala teatris.

«Katkuhaua» lavastas Priit Pedajas. (Gabriela Liivamagi)

Ene Mihkelsoni romaani põhjal valminud lugu on võrreldud Sofi Oksase romaaniga «Puhastus». Susse lohistav vanamemm Kaata elab räpases üksinduses. Niisama must ja haisev on ka tema minevik, milles on valusaid saladusi kaugest metsavendade ajast. «Ma olen sulle väga palju kurja teinud,» ütleb Kaata oma õetütrele (Kadri Lepp). Ta peseb aina käsi nagu leedi Macbeth ja tunnistab endale, et polegi elus kedagi armastanud. Üks kibe Eesti lugu.

Eesti teatri auhinnad ja Kultuurkapitali preemiad antakse üle ETV erisaates 27. märtsil kell 21.35.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?