Kuus nippi, kuidas arendada endas loovat mõtlemist

Liis Ilves, 24. märts 2021

Loovmõtlemise õppejõud Pauline Heidmets jagab lihtsaid soovitusi, kuidas iga päev iseenda loovust arendada ja probleemidele erineva nurga alt läheneda. Nipid sobivad igas vanuses inimestele nii koduses kui ka tööelus praktiseerimiseks.

Loovmõtlemine aitab genereerida uusi ideid, leida probleemidele lahendusi ja on abiks ka iseenda mõtete korrastamisel. Kasutades loovmõtlemise nippe teadlikult ja regulaarselt, märkad tõenäoliselt üsna pea, et näed igapäevast elu hoopis uute nurkade alt ning suudad ka keerulistel eluetappidel hoida positiivsemat tooni.

Otsi aga pliiats ja paber välja ning lase loovus valla!

1. Leia asjadele uus kasutusvõimalus

Tee seda harjutust iga päev.

Vali välja üks objekt ja pane kirja vähemalt 30 viisi, kuidas seda kasutada saaksid. Näiteks võta tass ja mõtle, mida sellega teha. Tavapärane on mõelda, et tassi saab kasutada lisaks joomisele ka pliiatsitopsi või lillepotina. Püüa aga kastist veelgi enam välja minna. Mõtle näiteks, mis materjalist on tass tehtud, kas selle kuju saaks muuta, mida saaks ette võtta katkise tassi kildudega.
Sellise harjutuse igapäevane tegemine on tohutult arendav, aitab näha asju uue nurga alt ja annab juurde ideid.

Hmm … Mida küll saaks teha tühjaks kirjutatud pastakaga?

2. Märka ümbrust ja detaile enda ümber

Paljud töökuulutused ootavad kandidaadilt oskust näha detaile. Selle oskuse lihvimiseks käi ringi teadlikult avatud silmade ja meelega. Ära kõnni asjadest lihtsalt mööda.

Märka, mis materjalist ja kuidas need on tehtud. Avasta, millised aknad-uksed on majadel. Jäta kõrvaklapid koju ja kuula helisid enda ümber. Millised linnud juba laulavad, milline on tänavamüra, millest võõrad inimesed räägivad ...
Pööra iga päev tähelepanu sellele, mis sind nii heliliselt kui ka visuaalselt ümbritseb. Jalutuskäikudeks vali pidevalt erinevaid trajektoore – see aitab rutiinist välja saada ja avardab loovust veelgi enam.

3. Illustreeri ise raamatuid

Kujutlusvõime on hea viis loovmõtlemise arendamiseks. Sestap tasub lugeda ilma piltideta raamatuid ja teha märkmeid või joonistada üles, milline maailm sulle lugedes avaneb. Ka väikelaste loovuse arendamiseks tasub nendega koos lugeda piltideta raamatuid ja lasta neil endil kuuldut joonistada. Ei tasu blokeerida lapse mõttelendu teise inimese joonistatud piltidega. Kui maailm on lapsele illustratsioonidena juba ette antud, on tal edaspidiselt raske enda loovust kasutada. Mida rohkem julgustad lapsi oma ideid jagama, seda kergem on neil seda teha ka täiskasvanuna.

4. Kasuta Disney meetodit

Walt Disney kasutas oma animafilmide väljamõtlemiseks lihtsat ajurünnakumeetodit. Nimelt tuleb mõtetele läheneda kolmefaasiliselt: unistaja, realisti ja kriitikuna. Neid faase ei tohi omavahel segi ajada ega järjekorda muuta.

Meetod algab unistajafaasist, kus on absoluutselt kõik lubatud. Selles faasis peab olema hästi palju ideid, soove, julgust ja absurdsust. Kirjuta üles kõik unistaja mõtted ja siis liigu edasi realistifaasi.

Realistina nuputa välja, kuidas unistaja mõtted päriselt tööle saada. Küsi, kuidas see võimalik oleks, mis on idee sisu ja mõte.

Seejärel vaata kriitikuna üle kõik realisti ideed ja mõtle, kas oled nendega rahul ja kas need on väärt sinu aega.

Näiteks kui koeraomanik tahab aru saada, mida lemmik tunneb-mõtleb, siis unistajafaasis tekib tal mõte õpetada koer rääkima. Realist mõistab, et see ei ole võimalik. Aga äkki saaks tänapäevase tehnoloogiga luua vidina, mis mõõdab koera tundeid-soove-vajadusi ja saadab selle kohta omanikule telefoni teavituse? Kriitik mõtleb, kas tootel oleks turgu, kuidas seda arendada saaks, kui palju tootmine maksaks ja kas tasub aega sellise vidina tootmise peale kulutada.

Ära kunagi tapa juba eos ühtki enda ideed või lahendust vajavat probleemi oma kriitiliste-realistlike mõtetega, vaid mõtle mitmefaasiliselt. Lase fantaasial piirideta lennata ja siis proovi plaanid reaalsusesse viia.

Nüüd mõtle näiteks, et kui saaksid võlukepi, siis mida sellega teeksid.

5. Joonista nimekirju
Tavapäraselt mõtleme sõnades ja kirjutame asju üles. Proovi aga oma ideid hoopis üles kritseldada. Näiteks joonista üles oma tänane poenimekiri. See aitab paremal ajupoolel ehk meie loovamal poolel olla aktiivne. Eriti hästi töötab meetod, kui kritseldad üles väikesed asjad ja kirjutad neile juurde ka märksõnad – nii aktiveeruvad korraga mõlemad ajupooled ja tulevad eriti head ideed.

6. Mõtle nagu laps

Kui laps joonistab kaelkirjaku ja värvib ta roosaks või triibuliseks, tehakse talle selgeks, milline kaelkirjak tegelikult on. Kui aga täiskasvanu joonistab triibulise kaelkirjaku, on see lahe mõtlemine, kas pole nii?

Esiteks ära suru lapse mõttemaailma kasti, julgusta teda tegema just seda, mida ta ise mõtleb ja tahab – elevant võib olla roosa ja lennata. Proovi ise samamoodi mõelda ja ilma piirideta joonistada. Mõtle näiteks, millised nägid välja sinu vanaema ja vanaisa, kui olid viieaastane, ja joonista.

Lapsed on vabad ja julged, loovus on nende jaoks loomulik, sest nad ei ole oma mõtlemisega kastis kinni. Nad on ka uudishimulikud, küsides hästi palju küsimusi. Saa lastelt inspiratsiooni ja küsi samuti palju: mis, millal, kuidas, kes, miks ... See võimaldab aja maha võtta ja vaadata igat probleemi teise nurga alt.

Ole alati uudishimulik, sest see tuleb loovmõtlemisel ja laiemalt elus väga kasuks. Nii ei mandu me ära.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?