Reisisaate „Namaste“ osalised: meditsiinitöötaja ütles, et päeva tuleb alustada kange alkoholi ja kokakoolaga – see hoiab seedimise korras

Helle Rudi, 13. jaanuar 2021

«Aktuaalse kaamera» ilmakaardi eest tuttav Ott Nool ja Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer arvavad, et pandeemiaga said reisimise põhjused hästi selgeks. Paljudele on see tore vaheldus, kuid paljudele hädavajalik. Nemad kuuluvad muidugi viimaste sekka.

Pärast pea aastast rännupausi tundub uus reisisaade nagu seiklusjutuna maa ja mere tagant, kuhu vaatajal õnnestub vaid vaimusilmas lennata. Ott ja Christopher sellega päris ei nõustu, sest nemad on hoopis teistsugust tagasisidet saanud. «Mina sain pärast esimest osa tuttavalt kommentaari, et hästi innustav oli vaadata,» ütleb Ott. «Mulle on ka mitmed tuttavad öelnud, et reisisaade näitab ilmekalt – kõik möödub ja need ajad tulevad taas. See pole sool haavale, vaid palsam hingele. Vähemalt ise loodaks nii,» lisab sõber.

Christopher Rajaveer
REISIMINE KUI ÕHK: «Christopher upub täielikult kultuuri sisse, mina otsin rohkem ekstreemsusi. See on meie väike erinevus,» ütleb Ott.

Sisetunne alt ei vea

Kui enamikku viiesest seltskonnast seob üht- või teistpidi Tartu Üliõpilasteater, siis näitleja Karl Robert Saaremäe on erand. «Sõber Robi ütles, et lähme kuhugi. Mul olid lennupiletid Indiasse juba ostetud ja kutsusin ta kaasa. Tema ainult küsis, millal minek, ja oligi tehtud, nagu kahe minutiga,» meenutab Christopher lühikest jutuajamist. 

Edasi arutledes selgub, et Ott ja Christopher pole samuti varem üheskoos omal käel reisinud, ehkki on tuttavad kümmekond aastat. «Reisin päris palju ja seltskond ikka varieerub, sest kõik ei saa pidevalt kampa lüüa. Seni pole sisetunne kaaslaste koha pealt alt vedanud. Ainult vist korra olen üllatunud,» märgib näitleja. «Christopher, mina arvan, et sa saadki kõigiga väga hästi läbi. Võib-olla mina olen natukene valivam, kellega koos reisile lähen, aga üldjuhul olen leplik,» pakub Ott.

KOGU SELTSKOND: Vasakult: Christopher Rajaveer, Karl Robert Saaremäe, Kristin Uusna, Gete Tiirats ja Ott Nool.

Ammune unistus

Kaamera pakiti kaasa Oti kihutusel, sest reisisaade oli tema ammune unistus. Mis seal salata, kohustus kõike filmida kruvis korralikult pinget juurde. «Sain teada, et reisisaate tegemine on töö ja selleks tuleb ette valmistuda kui väga suureks tööks. Tavapärast rändamist filmimisega ühendada on peaaegu võimatu. Naiivne on arvata, et need kaks kuidagi väga koos käivad,» tõdeb Christopher. Ott nõustub ja ehkki arenguruumi jagub küllaga, jäi ta esimese katsetusega rahule. «Kunagi tahaks ikkagi tõsise asjaga hakkama saada. Praegu oli kõik õppimise eesmärgil, et saaks saate eetrisse ja tagasisidet,» ütleb ta. «Mina võin vabalt uuesti teha, aga igast reisist kaameraga reisi ei tee,» täiendab Christopher.

Erinevad tunded

Ilma suurema liialduseta vajab Christopher reisimist nagu õhku. Sõpradele on ta seda võrrelnud ussiga, kes aeg-ajalt naha maha viskab. «Ma ei saa seda Eestis teha, sest olen kogu aeg siin kesklinnas kinni. Mõnikord käin Õismäele või Ülemistesse, ja juba oleks nagu välismaal. Liiga palju tööd on ka, mis on muidugi mu enda viga, aga kui saan reisile, hakkan kohe muutuma. See on alati positiivsuse suunas,» räägib näitleja.

Ott nõustub, ent mäletab samas aega, mil igatses rutiinset tiksumist. «Kui kaks aastat seljakotiga reisisin, juhtus pidevalt midagi. See väsitab lõpuks ära. Lõpus iga mu rakk kehas lihtsalt tahtis, et saaksin töötada kuskil kuubikus, triiksärk seljas,» muigab ta. Pole siis ime, et pärast üheteistpäevast reisi valdasid mehi erinevad tunded. Christopher oleks võinud juba järgmine päev uuesti seljakoti pakkida ja sukelduda lärmakasse melusse. Ott nautis kodus rahu ja vaikust.

Suured plaanid suveks

Samas tahaks mõlemad esimesel võimalusel Eesti tolmu jalgelt pühkida. «Äkki saab juba suvel?» on mõlema hääles kuulda ootusärevust ja ettevaatlikkust. Seis on segane ja väga kõrgele ei julge ootusi kruvida. Siiski on juba teada järgmine sihtpunkt – Lõuna-Ameerika, täpsemalt Colombia. «Suvi tuleb reisimist täis,» tõdeb Ott, kes augustis matkab Kõrgõzstanis Lenini mäetippu. «Jaa, kui vähegi lubatakse, siis olen Eestist ära,» kinnitab Christopher. N-ö teisele ringile Indiasse nad ei kibele. Kuigi India on suur ja lai, on maailm veel suurem ja laiem. Tundub raiskamisena samade paikade külastamine. «Koju jõudes mõtlesin, et kohe-kohe lähen uuesti Indiasse, sest mulle väga meeldis seal. Eestis olles sain aga aru, et gloobus on natuke laiem,» muigab Christopher. Ott pakub, et umbes 5–10 aasta pärast jõuab ta Indiasse tagasi, aga siis rohkem Nepali kanti.

PUNANE SÄRK JA TUULELOHE: Reisil šoppamas Ott ei käi, aga mõne suveniiri toob mälestuseks ikka kaasa.

Kange alkohol ja kokakoola

«Tead, ma panin selle punase puuvillase särgi koos teiste pesudega masinasse – pärast oli kõik roosa. Ma pole muidugi ka väga hea pesupesija,» mainib Ott vestluse käigus. See kõlab natuke hoiatusena, sest sarnane punane särk ripub ka Christopheri kapis. «Toon alati reisilt kaasa mõne riideeseme. See tähendab, et ma ei šoppa, aga midagi mälestuseks,» täpsustab näitleja. Lisaks ostis Ott suveniiriks paar tuulelohet ja Christopher investeeris maitseainetesse. Süüa on ta nendega teinud korra. «Tallinnast leiab palju häid India söögikohti ja suurepäraseid kokki, nii et ma ei näe vajadust ise tunde paja ääres passida,» toetab ta pigem kohalikku restoraniäri. 

Reisides valmistas üllatuse see, et teravust India köögist ei leia, liha samuti mitte. Tänaval süüakse käigupealt, mistõttu mindi kõige ehedamatest tänavatoidu kohtadest mööda, sest soov oli einestada ühise laua taga. «Kui enne reisi süste tegin, öeldi, et päeva tuleb alustada kange alkoholi ja kokakoolaga – see hoiab seedimise korras. Rõõmustav, et meditsiinitöötaja niisuguseid nõuandeid andis, ja seda me järgisime,» annab Christopher lõpetuseks väärt nõuande. Ott lisab omalt poolt, et vajalikest süstidest ei tasu mööda hiilida.

«Namaste» viimane osa on ETV2 eetris laupäeval kell 21.30. Uuesti saab vaadata veebikanalis Jupiter.err.ee.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?