Allan Roosileht langetab kaalu: mul on tunne, et varsti loobun oma vererõhutablettidest

Verni Leivak, 13. jaanuar 2021

«Minu ellu on paljud asjad tulnud üsna ootamatult,» tunnistab Eesti esimesi diskoreid ja kauaaegne saatejuht Allan Roosileht. Viie nädalaga seitse kilo kaotanud mees on garderoobis pintsakud juba kahte leeri sortinud.

Pannud lõppenud aasta teises pooles viisteist aastat kestnud raadiojaama Star FM hommikuprogrammi juhi ameti maha, saabus aeg pühendumiseks iseendale. Kõlab küll klišeena, kuid Allani (61) iseloomustamiseks sobib isegi praegusel tüütul koroonaajal, mil enamik meist ülekilode ja pideva unisusega võitleb, et mees lausa pakatab energiast. Puhanud, särasilmne, naeratus suul ja tema vitaalne olemus lööb katusegi kõikuma. Tundub, et isegi helekollane pintsak koos sama tooni kikilipsuga toob pilvetagusesse uimasevõitu pealinna sahmaka päikesevalgust.

Allani hommikud ei saabu enam äratuskellatirinaga kell 5.30, vaid see lihtsalt enam ei helisegi. Elurütm on õige hoo sisse saanud – silmaluugid avanevad tavaliselt kella kümne paiku ja see tähendab ka korralikku puhkust.
Ent mida Allan küll sööb, et nõnda rõõmsameelne on? Või teeb tõesti tuju nii heaks tõik, et enam ei pea saapapaelu sidudes ette jääva kõhuga võitlema või trepist üles astudes hingeldama hakkama?

FONOTEEK: Oma aja peremehena on aeg plaatidest sotti saada. Allanile meenub, kuidas ta 1990ndate teisel poolel Kariibidele puhkama sõitis ja Bridgetowni apartementhotelli telefoniraamatust sealse raadiojaama numbri avastas. Kuna kaasas oli hunnik Eesti plaate, helistas mees sinna – ja ta paluti lahkesti meie popmuusikat tutvustama. (Erakogu)

Mudib suunda

Et Allan sotsiaalmeediakanalites aktiivne suunamudija on, tuleb nii mõnelegi üllatusena. Aga tõesti, iga päev jälgib mehe ettevõtmisi umbes 10 000 huvilist ja see tähendab ka igasuguseid pakkumisi. Alles see oli, kui telefon taas helises ja prooviks kehakaalu alandavat rullmassaaži pakuti. Ootamatud ja äkilised ettepanekud on Allanile alati meeldinud. Seda enam, et seier näitas kaalule astudes 105 kilo ja ülekaalust tingitud kõrget vererõhku pidi juba mõnda aega igapäevase tabletiga alandama.

Dieedi järgimine ja sportimine – eeskätt ujumine – pole tuntud raadiomehele võõras teema. Juba lapsena võis teda pikamaadistantsi kuningaks pidada. Kolme aasta eest võttis ta kaalust maha kümme kilo, ja toona läks see lausa mürinal.

Hea ujujana kroolis ta ujulas iga päev vähemalt kilomeetri ja kõndis lisaks 10 000 sammu. Alustanud päeva varahommikul raadioeetris, lõppesid kaalualandamise protseduurid alles kell neli pärastlõunal ja kõik see kestis kuu aega. Kuna Allan leidis aga, et oli tubli olnud, halastas endale – kui hea maitses võis paetud saiaviil kalamarjaga!

16 sentimeetrit

Detsembris, kui spordisaalid pealinnas veel avatud, olid asjalood teised. Rullmassaaž ei tähenda võimlemisrulliga enesepiitsutamist põrandal, vaid spetsiaalse iseliikuva rulliga keha masseerimist, mille ajal soojendab selga infrapunakiir. Milliseid kehaosi ja millises asendis rulli vastu suruda, näitab samal ajal jooksev videopilt ning kasutajal ei ole muud muret, kui selle eeskuju järgida. Rull keerleb vaid südame suunas ning kiiruse ja tugevuse saab ise valida.

«Võtsin kümme korda kaks korda nädalas,» selgitab Allan, kes iga ligi tunnise seansi järel hüppas ka kaalule võitu otsima. Toonuski tõusis sedavõrd, et pärast ei tekitanud kümne tuhande sammu astumine mingit küsimust – jala on Allanile alati meeldinud käia. Kõnnid Kadriorust kesklinna ja tagasi, ja juba on ette näidata 4000 sammu, kaubanduskeskuses tuleb 3000 juurde ning ega sellega astumine otsa saa. Isegi väikesed bussisõidud leidsid lõpu, sest jalgsi jõuab sihtkohta märksa kiiremini, kui peatuses kümneid minuteid ühistransporti oodates.

Tsükli lõppedes tuli kehaosad mõõdulindiga taas üle käia ja tulemusi olnuga võrrelda. Mis seal salata, pani südame rõõmust põksuma küll, kui keha erinevate piirkondade ümbermõõt kokku 16 sentimeetri võrra õhenes.

RULLIL: Viie nädalaga kadus seitse kilo. Oma osa said selg, kõht, tuharad, reied, jalalihased, käed ja isegi tallad. (Erakogu)

Möögenile!

Muidugi tuli muuta ka söömisharjumusi. Perioodidieet tähendab, et keskpäevani palukesi suhu ei võetagi, piisab piimaga hommikukohvist, veest või teest. Päeva põhiroa valmistab Allan ise, ja see koosneb kala-, fitnesskana- või tailihatükist ning maitsestatud ja puljongis hautatud köögiviljadest, nagu porgand, paprika, küüslauk, brokoli ja lillkapsas. Raadiohääl ise nimetab seda Naistelehe köögitoimetaja Ragne Värgi eeskujul möögeniks – Ragne käis nimelt kord Star FMis külas ja soovitas just seda rooga.

Näksida võib veidi muudki, muidugi mitte friikaid ega pitsat, ja hiljemalt kell 19 on külmkapp lukus. Mida vähem saia ja kartulit, seda parem. Et praegune kaal, 98 kilo, ei suureneks.

Igatahes on garderoobis pintsakud juba kahte leeri sorditud. Ühes need, mis suureks jäänud, teises parajad. Mida veel mõni aeg tagasi kanda ei saanud, on nüüd uuesti kasutuses.

RÕÕMUPALL: «Mulle meeldib elu, milles leidub ohtrasti värve.» Allanile meenub, kuidas ta kunagi ekstra Helsingisse Picasso näitust vaatama sõitis või Stockholmi väisas, et seal palju laidetud Yoko Ono näitusele oma silmaga hinnang anda. (Meik: Evelin Sulg. Täname restorani POMO) (Robin Roots)

Värviline elu

Pärast töölt lahkumist muutus oluliselt mehe päevaplaan. Ärgates on televisiooni ja raadio hommikuprogrammid juba läbi. Õhtul on mahti hilisõhtusi filme vaadata – isegi «Visa hinge» polnud Allan kunagi varem näinud, sest pidi alati selle eetrisoleku ajal põhku pugema.

Kuna vaba aega on rohkem, on mees Merivälja kodus tegelnud umbes 5000 heliplaadist koosneva fonoteegi sortimisega – õige helikandja ülesleidmisega esines varem ikka probleeme. Nüüd leiab klassikalist muusikat ikka klassika, mitte loodushäälte hulgast ja see on järjestatud vastavalt tähestikule. «Bach ja Beethoven on ikka eespool ja Tšaikovski lõpu poole,» muigab ta. Isegi uued metallriiulid sai plaatide selekteerimiseks ostetud.

Arvata aga, et Allan melomaanina tugitoolis istudes suletud silmil ülikvaliteetset muusikat naudib ja pilgu mõtlikult aknast välja veab, pole päris õige. Tegutsedes aastakümneid diskorina, kelle kõrvad klappides kõlanud kõva muusikaga puretud, ei tee ta suurt vahet, kas heli allikas on vinüül- või laserplaat. Peaasi, et see meeleoluga sobiks. Mis sellest, et enamik plaatidest hakkab kõrvus kõlama juba enne plaadimängijale asetamist. Avastamisrõõmu on pakkunud modernne džäss, milles ükski noot teistega kokku ei kõla.
Elule lisab värvi ka suur, sajakonnast masinast koosnev automudelite kogu. Sealt leiab nii Ferrarisid kui ka luksuslikke sõidukeid, millega veetud eri maade riigijuhte või teisi kuulsusi. Või siis näiteks Prantsuse filmidest tuntud tegelaskuju Fantoomi tiibadega neljarattalise.

Show, happening ja jant

Hing igatseb stiilipidusid, sünnipäevade tähistamisi ja asutuste suvepäevi, millel plaadikeerutamine Allanile eriti südamelähedane on. Vanakooli DJna meeldib talle üliväga lugude vahel inimestega suhelda, nende meeleolu üles kütta ja kui on ka teisi esinejaid, lauljaid, mustkunstnikke ja tantsutruppe, naudib õhtu kulgu eriti. «Mulle meeldib show, happening ja jant. Mulle meeldib asju omavahel siduda. See on nagu millegi kogumine. Fantoomi auto ei eksisteeri mul ju üksinda, vaid neid on mul «Fantoomi» filmidest teisigi, lisaks veel filmid. See on kogupakett!»

Läinud suvi juba jäi koroona tõttu vahele ja kaua selline olukord enam kesta ei või. Suveürituste nimekiri, kuhu teda oodatakse, on juba praegu pikk. See aeg aga, et diskor viimaseid huvilisi kella kuueni hommikul tantsitab, on tänaseks küll läbi.

«Pensionile jäämisest on asi kaugel!» naerab ta kõlavalt.

IGAS MEHES ON POISSI: Allani mudelautode kogust leiab nii Ferrarisid kui ka luksuslikke sõidukeid, millega veetud eri maade riigijuhte või teisi kuulsusi. Ka Fantoomi auto ei eksisteeri tal üksinda, vaid neid on «Fantoomi» filmidest teisigi, lisaks veel filmid. (Erakogu)
(Erakogu)

Käib, silmad lahti

Pärast raadiotöö lõpetamist ei pidanud Allan sugugi kurbusega tõdema, et telefon vaikib ja ettepanekuid mujal tööle asumiseks ei tehta. Vastupidi!
Juba üheksakümnendate lõpul mainis 40aastane Allan ühes intervjuus, et tema on kogu aeg teel ja mingisugusest peatusest ei saa juttugi olla.

«Peatus selles mõttes, et kui tuled ühelt töölt ära, tekivad kohe uued võimalused. Kui üks liiklusvahend peatub, viib teine edasi,» on ta toona öelduga päri. «Uut töökohta ei otsi ma pingsalt, kuid käin, silmad lahti. Olen kõikidele pakkumistele avatud. See asi peab mulle meeldima ja arvan, et võiks olla seotud muusikaga. Ent ka kõik ootamatud asjad on alati teretulnud. Ehkki vanem poeg Kristjan kutsus mind talvel ujuma, aga ütlesin endale: stopp, nii hulluks ma veel ei lähe.»

Kõik on toonuses

Ent nagu öeldud, on telefon niigi alatasa helisenud. Allanile kui diplomeeritud eesti keele filoloogile on pakutud isegi õpetajatööd, kuid helistatud ka raadiojaamadest.

«Olen mõned pakkumised seni ära öelnud, milles pakuti tööd erinevatel kellaaegadel. Kõigepealt sõltub see minu soovist, kas antud tingimustel tahaksin töötada, ja siis juba seltskonnast, mis peaks olema kihvt,» lausub ta. «Mõtle, hommikukava juhina näed sa esimesena kõik uudised ära, kõik lehed ja ajakirjad on toimetusse tellitud, kogu maailm avaneb sulle ning sina oled selle vahendaja. Ja on suur vahe, kas öelda vaikselt «Tere hommikust, Eestimaa», mis sobiks ehk mõnda leinapäeva, või mängida veidi ülegi ja hüüda pisut veiderdades: «Tere hommikust!»» Saadud energialaks peaks käivitama ikka kogu päeva, mitte üritama sind suigutada igavesele unele.
Praegu aga hoiab Allan keha ja ka vaimu toonuses kõndimise, koduse hantlitõstmise ning suunamudimisega.

«Mul on tunne, et varsti loobun oma vererõhutablettidest. Rõhk läheb ju korda, kui end liigutad,» usub ta. «Mida muud ma ikka elult ootan, kui et tervist oleks, koroona läbi saaks ja kingsepana oma liistude juurde tagasi pääseksin.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?