Kultuuriuudised | Nostalgitse Sulev Nõmmikuga või loe midagi mõtlemapanevat

Helina Piip, Silja Paavle, 13. jaanuar 2021

Naistelehe toimetuse sellenädalased kultuurisoovitused pakuvad kuulamiseks midagi nostalgilist, lugemiseks midagi süvenemist nõudvat ja vaatamiseks midagi, mis seotud ajaga.

KUULA
Nostalgialaks


Just nüüd on põhjust meenutada vanameister Sulev Nõmmikut, kes oleks 11. jaanuaril pidanud 90. sünnipäeva. Sel puhul ilmus Eesti Kullafondi sarjas kogumik tema naljadega. Kahelt CD-lt leiab Nõmmiku huumoripalu nii koos Ervin Abeliga kui ka Kärna Ärni rollis. Kogumikus on lisaks veel DVD naljasketšide ja Nõmmiku tantsunumbritega.

Uus plaat on ka «Ivo Linna Big Time. Moevooludest hoolimata!». Seekord laulis Ivo enda ja Rock Hoteli parimad palad sisse politsei- ja piirivalveorkestri bigbändi saatel. Armastatud hitid kõlavad siin uues võtmes. 14 pala seas on näiteks «Aeg ei peatu», «Kikilips», «Vana vaksal», «Kuidas läks sul see mäng», «Buona sera», «Sülita vaid allatuult», «Suur loterii» jt.

LOE
Elu läbi sõnademängu


Andres Keili «Vibratsioonid» koondab tosinat novelli ja kõiki neid ühendab inimese koht ühiskonnas. Teatrikriitiku ja ajakirjanikuna, kuid viimasel ajal rohkem fotograafi ja filmimehena tuntud autor vaatleb enda ümber toimuvat ühest küljest seda röntgenpilguga läbi valgustades, teisalt otse ja halastamatult kirjeldades. Seda sõltumata valitud suunast, olgu see siis realism, põnevussugemetega jutt või hoopis veidi ulmemaiguline kirjutis. Lisaks ühendab lugusid nauditav sõnademäng ja ridade vahele peidetud või ka otsesõnu lajatatud huumor. Kindlasti pole see teos kiirtoidu armastajatele, kuid pikalt küpsenud hautise hindajatele küll. Sest need lood nõuavad tähelepanu ja jäävad kummitama veel päevi hiljemgi.

ÄRA MAHA MAGA
Kellad ja värvirõõm


Kui satud Võrru, jõuad veel vaadata kunstnike ühisnäitust «Paus» Vana-Võromaa kultuurikojas Katariina alleel. 24. jaanuarini on seal väljas 48 kunstniku tööd, mis valmisid eelmisel, justkui pausiaastal.

Samas muuseumis uudista ka vahvat näitust «Aja näitajad», kus väljas 133 kella – maalitud sihverplaadiga talupojastiilis seinakellad, tasku-uurid, äratuskellad, käekellad. Paljud on pärit 47 aastat kellassepana töötanud Johannes Rannala (1912–1984) kogust. Näha saab ka postimaja seinakella, mis töötas juba 1896. aastal. Või Väimela mõisniku kingitud seinakella, mille sai pulmadeks aedniku abiline Henrik Kikas, kui too 1860. aastal abiellus mõisa toatüdrukuga.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?