Toomas Anni: „Olen lihtne inimene lihtsate inimeste hulgast.“

Verni Leivak, 3. juuni 2020

Lembelaulik ja üks meie produktiivsemaid muusikuid Toomas Anni siirdub juba juuli alguses suvetuurile, kuid nendib, et kui mõnel põllumehel traktorirooli keeramisel või laudas lehmade lüpsmisel abi vaja, aitab ta meelsasti. Kui nüüd vaid aega oleks!

Toomas Anni (53) on alati paistnud silma erakordse muusikalise viljakusega – juba enam kui kümne aasta eest oli tal ette näidata seitseteist (!) täispikka helikandjat ja toonased ajalehed kuulutasid, et nende tiraaž võis kokku ületada lausa 40 000 eksemplari.

Huvitav, kuidas on olukord nüüd, kümme aastat hiljem, kui albumeid on kokku kakskümmend üks ja lauludele ei näi nii peagi lõppu tulevat? «Jään vastuse võlgu,» muigab Toomas, «numbreid ma ei tea. Usun, et neid on rohkem kui 40 000.»

Tõsi, suur hulk tema plaatidest ei esinda uut loomingut – paljude puhul on tegemist populaarsemate laulude kogumikega. Ja ega mees kõikide laulude autorgi ole. Eriti alguses moodustasid suurema osa repertuaarist laenšlaagrid, millele Toomas tihti ise sõnad kirjutas. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem on ta omaloomingule pühendunud.

Laulud elust enesest

«Nii ja naa,» kostab ta vastuseks küsimusele, kas koroonaaeg tähendas ka loomingulist põlemist. «Kui öelda, et kahe või kolme kuuga sündis kolm laulu, siis minu jaoks on see küll viljakas aeg. Mõni teine kirjutaks ehk kümme korda rohkem – minul laulud niimoodi ei tule.»

Palade ainest ammutab ta elust enesest. Toomase viimane hitt «Tuba tühjaks jäänud» on näiteks sündinud just nüüd ja kui pealkirja järgi võiks arvata, et tegu on nutulauluga, siis selle sõnu kuulates pole see sugugi nii. Laulja jutustab igatsusest kellegi järele, kelle naasmist ta väga ootab.

«Väljendan alati oma loomingus hetkeemotsioone, mõtteid ja tundeid,» kinnitab Toomas. «Isegi minia ütleb, et seda ei saa kuulata, hakkab peas kummitama. See on selline 1970ndate ja 1980ndate stiilis lugu, tantsuline ja samas kuulatav.»

Nii et on, keda taga igatseda?
«Ikka on,» on vastus kiire tulema. «Usun, et igatsus on iga inimese hinges.»

«Olen mõelnud, kuidas oleks nende roolis olla.»

Kohe juuli algul alustav kaheksa kontserdiga suvetuur on pühendatud Toomas Anni 35aastasele lavategevusele.

«Esimest korda astusin lavale Kilingi-Nõmme kultuurimajas, olles veel Tihemetsa sovhoostehnikumi viimasel kursusel, ja samal laval käisin ka eelmisel aastal. Nostalgiamõtteid tekitas see küll,» sedastab ta. «Mis seal aga kunagi lauldud sai, vaat seda ei mäleta. Alles hiljem, kui Vastse-Kuuste kolhoosi tööle tulin, hakkasin erinevates ansamblites basskitarri mängima ja laulma. Ehkki algul pakuti soolot, ütlesin ma, et nii kõva mees ma ei ole.»
Huvi õpitud eriala – põllumajanduse mehhaniseerimise – vastu pole mehel aga kuhugi kadunud. Praegugi Vastse-Kuustes elav muusik vaatab mööda vuravaid uhkeid ja tänapäevaseid traktoreid isegi väikese kadedusega. «Olen mõelnud, kuidas oleks nende roolis olla,» tunnistab ta. «Ent saan ka muruniitjaga oma koduõues rahulduse kätte,» lisab Toomas naerdes.

Viimati tegi ta traktoriga tööd aastal 2002 ja sinna see jäi, sest samal aastal üllitas ta oma esimesed albumid. Nüüd on nii, et kes teab, kas ta nende moodsate masinatega, mis kabiinis suisa sõiduautot meenutavad, hakkamagi saab.

«Moodne masin võib maksta ju mitusada tuhat eurot ja ega igaüht rooli lastagi,» on mees olukorraga leppinud. «Enne tuleb kangid ja nupud selgeks saada. Kevadel käisin maamessil ja mõtlesin, et lähen istun ühe traktori kabiinis. Vaatasin, et ega ma neist nuppudest suurt midagi tea küll. See on päris kreisi! Võrreldes selle ajaga, mil mina sõitsin, on see kõik nagu öö ja päev.»

Toomas nendib, et koroonaajal olid just artistid need, kes esimestena tööst ilma jäid, ja samas on nad nüüd need, kes viimastena tööle saavad. Tagavarad pole ju siiski igavesed ja vähe puudus, et ta isegi oleks mõnele taluperemehele või põllumajandusühistu esimehele tööd otsides helistanud.

«Ega mul ka laudas töötamise ja loomade vastu midagi ole,» sõnab ta. «Aga noh, praegu lüpsavad ju lehmi robotid – laudas on vaja lihtsalt jälgida, et toit ette saab. Kõik muu on nii ära automatiseeritud. Usun, et loomadel on tänu sellele isegi parem elu. Kuigi mõni talitaja käib neid ka silitamas ja patsutamas, on neil ju isegi sügamisaparaadid. Kord vaatasin, kui õnnis nägu oli lehmal ees, kui ta ennast masinal sügada lasi!»

Kolleegid, mitte konkurendid

Peagi on aga kuni tuhat inimest mahutavad vabaõhukontserdid täiesti lubatud. See tähendab endise elurütmi taastumist ja asja eest, teist taga ringi uhama enam ei pea. Selle asemel saab pühenduda kontsertide ettevalmistamisele, sest publik, eriti naispere, ootab kannatamatult iidoliga taaskohtumist.

«Olen lihtne inimene lihtsate inimeste hulgast,» arvab ta oma menu peamiseks põhjuseks tagasihoidlikult. «Ma ei ole läbinud mingeid superstaarisaateid, kus tehakse noortele kõik ette-taha ära. Mina olen end ise üles töötanud, kuigi sihti kuulsaks saada pole mul olnud. Tuntus on ise tulnud ja ise ka vahel imestan. Aga see on pikkade aastakümnete töö!»

Et aga Toomase laulud just naisi õhkama panevad, usub muusik, et ka siin mängib suurt rolli tema laulude lihtsus, kuulatavus ja tantsitavus.

Suvistel kontsertidel lööb kaasa ka tema poeg Tauri, kellest on tänaseks juba ammu iseseisev artist saanud. Isa ütleb, et kuigi nende viljeletav muusika on suhteliselt sarnane, siis konkurentideks nad teineteisele saanud pole. Pigem kolleegideks. Ja tõtt-öelda olevat Tauri viimasel ajal ka noortepärasemat muusikat hakanud tegema.

«Hea meel on ikka, et lapsele on samuti anne antud,» tõdeb Toomas. «Ma ei ole teda ju selleks üldse sundinud. Ise ta võttis kunagi pilli kätte ja kui ta nõu tahab saada, siis seda ma ikka annan. Muusikakooli minema ma teda aga ei sundinud. Millekski sundinud pole ma ühtki oma last,» peab ta silmas Kertut (30), Taurit (29) ja Mattiast (13).

Koos vanema pojaga võtavad nad suvel kindlasti mitmeid tuntud viise üles. Toomase ülekaalukalt populaarseim laul on endiselt «Nii kuis üks pääsuke», kuid esikoha nimel võitlevad kindlasti ka «Ütle mulle vaikselt» ja uus «Tuba tühjaks jäänud».

Ja saladuskatte all teatab Toomas ainult Naistelehe lugejatele, et üsna pea on oodata veel üht hitti, millel nimeks «Sulle julgen öelda».

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?