Ameerika ainus keiser – hull või geenius?

Tõlkinud Allan Espenberg, 7. oktoober 2020

Uskuge või mitte, aga isegi Ameerika Ühendriikidel on olnud oma monarh – 19. sajandil elanud Joshua Abraham Norton ehk keiser Norton I.

17. septembril 1859 külastas San Francisco ajalehetoimetusi kummaline meesterahvas, kes tutvustas end Joshua Nortonina. Tundmatu kodanik palus avaldada leheveergudel lühikese kuulutuse: «Ühendriikide valdava enamuse kodanike tungival nõudmisel kuulutan mina, Joshua Norton, end Ühendriikide keisriks ja mulle sel moel usaldatud võimuga käsin käesolevaga teha olemasolevates seadustes viivitamatult selliseid täiendusi, mis kõrvaldaksid riigis kõik kurja ja kindlustaksid kõigutamatu usu stabiilsuse ja terviklikkuse eksisteerimisse nii riigis endas kui ka väljaspool riiki.» Avaldusele kirjutas mees alla: Norton I, Ameerika Ühendriikide keiser.

SIIANI SUUR MÕISTATUS: Keiser Nortoni 21 aastat kestnud valitsemisaeg oli ekstsentriline, kuid sihilik ja arvestatud samm. Tulemuseks oli San Francisco elanikkonna absoluutne armastus. (The History Collection / Alamy S)

Oled sa peast soe?

Ajalehetoimetajad irvitasid «deklaratsiooni» üle, koputasid sõrmega oimukohta ja saatsid mehe pikema jututa uksest välja. Ometi otsustas San Francisco Daily Evening Bulletin ainsa väljaandena teate naljapärast avaldada. Üsna pea elavnes lugejate huvi juudi päritolu veidriku vastu ja seitungite vahel tekkis koguni konkurents, kes saab avaldada järgmisi mõistatuslikke avaldusi ja publikatsioone. Selleks nähti mitmes ajalehes ette koguni eraldi «keisriveerud» ning imperaatori tegevust ja toimetamisi jälgis kogu linn suure huviga. Paljude arvates oli Norton peast täiesti soe või vähemalt teel sinna. Teised pidasid teda aga suurepäraseks kombinaatoriks, kes einestas ärimeeste kulul parimates restoranides, vaatas etendusi reserveeritud loožist ja kandis kauplustest saadud tasuta rõivaid.

Üks tõmbas teise lohku

Joshua Abraham Norton sündis 20. sajandi esimeses pooles Inglismaal, kuid lapsepõlv ja noorus möödusid Lõuna-Aafrikas isale kuulunud farmis. Nii isa kui ka ema olid tõenäoliselt inglise juudid. Pärast isa surma päris Joshua korraliku varanduse ja siirdus õnne otsima Ameerika Ühendriikidesse.

Unistus uutest võimalustest ja suurest jõukusest hakkas algul täituma, sest Ameerika kinnisvaraturul spekuleerimine suurendas kõvasti mehe kapitali. Soovist varandust mitmekordistada, investeeris Joshua 25 000 dollarit riisi tarnimisse, sest Hiina ja USA vahel ajutiselt peatunud riisikaubandus ajas hinnad lakke. Tehing nurjus täielikult: juba enne Nortoni lasti saabumist jõudsid sadamasse teised riisilaevad ja hind langes endisele tasemele.

Juudist ärimees keeldus tehingu eest maksmast ja alustas kohtuvaidluse, ent neli aastat hiljem otsustas seaduse silm lõplikult tarnija kasuks.

Nüüd puhus Joshua taskutes tuul, lisaks arestiti tema vara. Kuulutanud välja pankroti, lahkus ta umbes 39aastasena San Franciscost. Ent juba aasta pärast oli mees taas platsis ja asus kulutama ajalehetoimetuste uksi ning avaldama deklaratsioone.

Korraldusi ei täidetud

Järgmise korraldusega nõudis keiser Norton, et USA armee arreteeriks Kongressi liikmed ja saadaks seadusandliku kogu laiali, sest selle järele puudub igasugune vajadus. Tegeleb ju nüüdsest kogu seadusandlusega keiser Norton I isiklikult. «Pettused ja korruptsioon takistavad rahva tahte väljendamist, rühmad, parteid ja fraktsioonid rikuvad pidevalt ning avalikult seadusi ja poliitilistel sektidel on liiga suur mõju. Kodaniku isik ega vara pole kaitstud,» kirjutas Norton.

Muidugi ignoreeriti neid nõudmisi ja korraldusi, kuid paljud ameeriklased ostsid ajalehti juba üksnes selle pärast, et mehe dekreete lugeda. Üha enam sooviti seltskonnas nende üle arutleda, võrrelda neid tegelikult toimuvate sündmustega ja mõelda, mis muutuks, kui neid tõepoolest täidetaks.

Abistas igati kaaslinlasi

Mõned Nortoni dekreedid-korraldused olid koguni nii targad ja mõistlikud, et aastakümneid hiljem hakkasid professionaalsed poliitikud neid ellu viima. Nii kutsus keiser kõigi riikide probleemide tõhusamaks lahendamiseks looma ülemaailmset organisatsiooni ning hiljem tekkiski Rahvasteliit – ja seejärel ÜRO. Kodanike elu lihtsustamiseks käskis mees ehitada ka rippsilla või tunneli Oaklandi ja San Francisco vahele – see valmis 1939. aastal.

Keiser nõudis ka rahvustevaheliste ja rassiliste eelarvamuste keelamist ning aja jooksul hakkasid paljudes riikides taolised seadused ilmuma.
Väidetavalt hoidis keiser ära ka San Francisco hiinalinnas kavandatud pogrommi, kui kaigastega relvastatud rahvamass hiinlaste kvartali piirile jõudis. Sel hetkel ilmus nende ette Norton, langes ühele põlvele ja toetus butafoormõõgale. Mees silmitses rahvahulka ja luges palvet. Räägitakse, et rahvas tardus otsustamatuses ja pärast mõnda aega ühel jalal tammumist mindi rahulikult laiali.

Aadlitiitlid kõigile

Keisri arvel on veelgi heategusid. Näiteks öösiti patrullis ta jalgrattaga vahel linnas ja kontrollis politsei tööd. Nähes kord ühte meest tänaval kehvikule suurt rahakupüüri ulatamas, läks Norton helde annetaja juurde ja omistas talle aadlitiitli. Peagi sai sellest hea traditsioon – nähtud heateo eest jagas keiser aadlitiitleid. Paljud San Francisco elanikud tunnevad siiani selle ammuse aadlitiitli üle põhjusega uhkust.

Norton oli kogu linna lemmik ja kui äsja linna kolinud uus politseinik Armand Barbier arreteeris ta eesmärgiga psühhiaatriahaiglasse saata, korraldati politseijaoskonna juures tema vabastamist nõudev miiting. Politseiülem vabastas Nortoni, seejärel esines linnapea isiklikult omapoolse vabandusega keisri ees. Norton I ise andestas muidugi kogenematule politseinikule.

Surm vapustas kõiki

Keiser Norton I suri oma 21. valitsemisaastal, 8. jaanuaril 1880 San Francisco tänaval, teel loengule California Teaduste Akadeemias. USA ainsat keisrit tuli ära saatma ligi kolmandik San Francisco elanikkonnast ja matuserongkäigu pikkus oli üle kolme kilomeetri. Hiljem tema säilmeid teisele kalmistule ümber mattes langetati linnas riigilipud ning tseremoonia toimus kõigi auavalduste ja kolmekordse saluudiga. Mehe matmispaik on siiani üks San Francisco tuntumaid turistimagneteid. Tema mälestusmärgile on graveeritud Nortoni nimi selgitusega «Ameerika Ühendriikide keiser ja Mehhiko protektor».
Ja kuigi enamasti peeti meest vaimuhaigeks, jäi ta ajaloos õigluse sümboliks – keisriks, kes ei valanud ainsatki tilka oma alamate verd.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?