Ekseem kui suur stressiallikas – kuidas sellega elada?

Liis Ilves, 7. oktoober 2020

Eestis kannatavad atoopilise dermatiidi ehk ekseemi all 5−7% täiskasvanutest ja 15% lastest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja Maigi Eisen selgitab, kuidas ekseem ära tunda ning probleemile leevendust saada.

Ekseemi puhul häirib inimest kõige enam piinav naha sügelemine, lisaks kaasnevad haigusega sageli unehäired, ärevus ja tihti ka depressioon. See on haigus, mis ei ole nakkav ja mida ei tohi ignoreerida.

Ekseemi korral on nahk kuiv, ketendav ja punetav ning võivad esineda villikesed ning sõlmekesed ja lööve sügeleb lakkamatult. Kuigi raskusaste varieerub, iseloomustavad ekseemi karedad, punetavad ja sügelevad nahalaigud jäsemete painutuskülgedel.

Ekseemide tekkel ei ole üht konkreetset põhjust, mille kõrvaldamisel inimene tervistub. Seega ennetada seda ei saa. See haigus on suuresti pärilik ja geneetikat arstid tänapäeval veel muuta ei saa. Küll aga saab raviga märgatavalt tõsta ekseemi käes kannatajate elukvaliteeti. Kerge dermatiidiga patsiendid saavad tohutule sügelemisele leevendust peale määritavatest ravimitest. Hinnanguliselt alla tuhande patsiendi vajab ekseemi leevenduseks valgusravi, tablettravi või süste. 

Alusta perearstist

Alates kevadest saavad perearstid nahahaiguste korral vormistada e-konsultatsiooni ja dermatoloogil on võimalik otsustada nahahaiguse pildi järgi, kui ruttu vajab ekseemiga patsient visiidiaega. Tänu sellele saavad kiireloomulist abi vajavad patsiendid vajadusel juba paari päevaga nahaarsti vastuvõtule.

Allikas: Maigi Eisen

(Vida Press)

Ekseemi korral …

Väldi allergeene, mis lööbe esile kutsusid.
Sügelemise leevendamiseks kasuta traditsioonilisi allergiaravimeid (antihistamiinikume).
Vajadusel kasuta rahustavaid, uinutavaid ravimeid.
Kasutata regulaarselt pehmendavaid baaskreeme (kreem ei tohiks sisaldada parabeene, alkoholi ega värvi- ja lõhnaaineid). Kui nahapõletik on ägenenud ja baaskreemidest üksi ei piisa, pöördu pere- või nahaarsti poole. Edukas ravi annab tulemusi nädala-kahega.

  • Kui ekseem on kätel …
    Kui ekseem on kätel, võib sage pesemine ja desovahendite kasutamine nahka veelgi ärritada ning ekseemi ägedamaks muuta.
  • Eelista käte pesemiseks leebeid või seebivabu pesuaineid.
  • Pärast iga kätepesu kasuta baaskreeme.
  • Kodus olles loobu mittevajalikust kätepesust.
  • Igasuguse musta ja märja töö korral kasuta kaitsekindaid või delegeeri töö pereliikmetele, kellel ekseemi ei ole.

Allikas: Maigi Eisen

Veronika (Erakogu)

«Õnneks jõudsin lõpuks teadliku arsti juurde.»

Piinav nahasügelus tülitas Veronikat (41) juba lapsepõlves, eriti pärast liigset mandariinide või maiustuste söömist. Aastatega sai selgeks, et tegu on atoopilise dermatiidi ehk ekseemiga, mida kutsuvad tal esile teatud allergeenid. Ajapikku õppis ta teadlikult oma söömist jälgima ja hoolitses korrektselt naha eest, et ekseem välja ei lööks.

Hoolimata teadlikust käitumisest vallandus umbes kolm aastat tagasi ekseem ootamatult suures ulatuses – lööve kattis ühe-kahe päevaga 90% naise nahapinnast.

Lõputu tee abini

«Selline tunne oli, et iga liigutamise peale rebeneb nahk kohe − nagu küpsetuspaber. See oli kohutavalt valus ja nägi välja väga kole – nahk oli ärritunud vereni välja,» meenutab Veronika. «Ma ei saanud isegi magada, sest ärkasin iga liigutamise peale üles. Sõin muudkui allergiarohte, proovisin rahustavaid tilku, aga mitte miski ei aidanud.»

Mis nahka ühtäkki niivõrd hullusti ärritas, ei tea naine tänaseni. Vastuseid otsis ta erinevate allergoloogide ja nahaarstide juurest ning proovis seejuures tohutul hulgal erinevaid salve ja tablette. Ajutisi lahendusi ta ka leidis, näiteks leevendasid lühiajaliselt nahaärritust hormonaalsed tabletid.

Kaks aastat tagasi sattus Veronika lõpuks oma praeguse nahaarsti juurde, kes süvenes probleemi põhjalikumalt ja alustas sobiva ravimi leidmist sisuliselt nullist. Naisel tuli käia iga kuu nahaarsti juures ja anda iga kolme kuu tagant vereanalüüse. Kuna lihtsamad lokaalsed ravimid endiselt ei aidanud ja ka süsteemne ravi ekseemi ei leevendanud, otsustati lõpuks proovida bioloogilist süsteravi.

Ainus stressiallikas

Alates käesoleva aasta märtsist määratigi Veronikale vastav bioloogiline ravi. Tegu on väga kalli ravimiga, kuid õnneks tasub hetkel selle eest haigekassa. Ja mis kõige olulisem – sellest on ka abi.

«Sellise nahaärritusega oleks vaja abi saada kohe, aga minul oli abi saamine väga pikaajaline protsess,» vaatab Veronika viimastele aastatele tagasi. «Õnneks jõudsin lõpuks teadliku arsti juurde, tänu kellele on mu nahk täna korras. Kaua see ravi mõjub, ma ei tea.»

Veronika ei tee saladust, et tal tiksub kuklas pidevalt hirm, et piinav sügelus võib igal hetkel tagasi tulla. «Ma ei taha enam sellisesse seisundisse tagasi sattuda – see kohutav valu ja magamata ööd on piinavad. Tahaks ju ikka olla ilus ja elada normaalselt,» sõnab naine. «Olen arstidelt palju kuulnud, et nahaärritust põhjustab stress. Aga ma ei ole mingi stressaja, mul on elus kõik muu väga paigas. Stressi tekitab vaid see nahahaigus.»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?