PLUSSID JA MIINUSED RITTA: kas osta lapsele nuti- või nuppudega telefon?

Annaliisa Köss, 7. oktoober 2020

Nutitelefon on saanud meie igapäevaelu asendamatuks osaks, milleta elu enam hästi ette ei kujutagi. Samuti on kõikjal näha mudilasi, telefon näpus, sotsiaalmeedias aega veetmas või mõnd mängu mängimas. Kui tervislik taoline tegevus on ning millal võiks lapsele soetades eelistada hoopis nuppudega telefoni?

Küsimusele, kui vanalt võiks laps saada oma esimese nutitelefoni, vastab Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema, et vastus sellele ei ole mitte ainult numbriline, vaid hõlmab ka vanemaid ja nende käitumist. „Lisaks sellele, et küsida, kas ja millal võiks laps saada nuppudega telefoni või nutitelefoni, tuleks küsida, kas ja kuidas on vanemad valmis aitama lapsel kujundada tervislikke nutitelefoni harjumusi,“ arutleb Seema, et kõige olulisem on, kuivõrd on vanemad valmis reguleerima laste nutitelefonide kasutamist ning koos lastega reeglite seadmist ja nende järgimist.

Ameerika Pediaatrite Assotsiatsiooni (2019) soovitused lastele ekraanimeedia (nutitelefonid, arvutid, tahvelarvutid) tarvitamisel on järgmised:

  • 0–2 aastat: pigem mitte üldse ekraanimeediat. Kui, siis koos vanemaga sisukat meediat vähem kui üks tund päevas.

  • 3–5 aastat: kuni üks tund päevas sisukat meediat koos vanemaga.

  • 6–10 aastat: tund kuni poolteist tundi päevas. Mitte lubada enne, kui koolitööd tehtud.

  • 11–13 aastat: kaks tundi päevas.

Lisaks kodusele tervislikule ekraaniaja rakendamisele on oluline ka lasteaia- ja kooliõpetajate ning lastevanemate koostöö nutireeglite kehtestamisel. „Kui väikelaps kasutab igapäevaselt nutivahendeid rohkem kui ealiselt tervislik, on tõenäoliselt tulemuseks lapse aju arengu häired (aktiivsus- ja tähelepanuhäired, õpiraskused jne). Me ei ostaks ju lapsele päris sõiduautot, kui ta ei oska ega suuda seda veel ohutult kasutada ja me ei suuda teda selle tegevuse juures ise turvata,“ toob Seema välja liigse ekraaniaaja ohukohad. 

Sama meelt on ka psühholoogiline nõustaja, loovterapeut ja Gordoni Perekooli koolitaja Õnne Aas-Udam: „Enne nutitelefoni soetamist tuleks lapsevanemal endalt küsida: kas ma olen valmis ja suuteline jälgima, kuidas laps seda kasutab; kuidas on laps tõestanud, et on piisavalt arukas nutitelefoniga toime tulema ehk kas ta tajub kõiki ohte ja vastutust, mis selle omamisega kaasnevad?“. Laste enesekontrollivõime ei ole nii tugev kui täiskasvanutel, seega vajab laps enda kõrvale teadlikku vanemat, kes toetaks ja suunaks teda digihügieeni kujundamisel. 

Nõustaja Õnne Aas-Udam arutleb, et loodetavasti teevad lapsevanemad teadliku valiku lapse vajadusi arvestades. ( Kelly Sikkema / Unsplash)

Teha tuleb teadlik valik!

Aas-Udam arutleb, et loodetavasti teevad lapsevanemad teadliku valiku lapse vajadusi arvestades. Enne ostu tasuks seega läbi mõelda: 

  • Milleks lapsele telefoni vaja on?

  • Kas seda vajadust saab rahuldada nuppudega või nutitelefoni omades?

  • Millest ta ilma jääb, kui nutitelefoni ei saa?

  • Millised on pere majanduslikud võimalused teha vastav kulutus? 

„Kui telefon ostetakse lasteaia- või algklassiealisele lapsele selleks, et selle kaudu omavahel kontaktis olla, s.t helistamiseks, piisab täiesti nuputelefonist. Teisalt soetavad vanemad lapsele nuputelefoni ka siis, kui varasemalt on soetatud nutitelefon, kuid tehtud kokkulepped lapsega selle kasutamise/tegevuste/ajakulu jm osas ei päde,“ selgitab Aas-Udam ja lisab, et on üsna tavapärane, et laps saab oma esimese nutitelefoni esimesse klassi minnes. „Kui lapsevanem on nutitelefoni omamise kasud ja riskid lapse ja enda jaoks läbi mõelnud ning vähemalt paar kuud enne kooli algust lapsega reeglid, kohustused ja kõik muud kokkulepped läbi rääkinud, mille tulemusena on laps tõestanud, et suudab ühiselt tehtud kokkulepetest kinni pidada, siis miks ka mitte,“ leiab nõustaja. 

Oluline on leida tasakaal

Ekraanide alla loetakse erinevad digivahendid nagu nutitelefon, laua- või sülearvuti, iPad, aga ka televiisor, mängukonsool ja VR (virtuaalreaalsuse prillid). „Viitan siinkohal Tervise Arengu Instituudi (TAI) hiljuti avaldatud infole, mille järgi võivad 5-6aastased ja algklassilapsed ekraanides olla päevas soovitavalt maksimaalselt kaks tundi. Lasteaiaealiste laste puhul soovitavad psühholoogid vanemal tegutseda ekraanides lapsega ühiselt, et digividin ei kujuneks n-ö odavaks lapsehoidjaks, s.t mängida koos arendavaid mänge, arutleda ühiselt vaadatud multikate üle, suhelda vanavanematega jne. Koolilaste puhul tuleks arvestada, et kuna soovitatav kaks tundi käib meelelahutuse kohta, siis milliseks kujuneb reaalne elu koroonaviiruse tingimustes, kus õppetöö võib taas osaliselt (või tervenisti?) liikuda e-õppe formaati? Ilmselgelt suureneb siis ka ekraanides veedetav aeg, mistõttu on äärmiselt oluline elu väljaspool ekraane: mäng, liikumine värskes õhus,“ rõhutab Aas-Udam. TAI soovituste kohaselt peaks lasteaialaps olema kehaliselt aktiivne päevas vähemalt kolm tundi, algklassilaps vähemalt üks tund. Samuti on väga oluline piisav ööuni. „Ega ekraanid oma sisuga iseenesest n-ö saatanast olegi, oluline on leida tasakaal seal tarbitava kohase sisu ja veedetava aja vahel, mis tagab laste normaalse arengu.“

Nelja lapse ema Tiina Prööm (51): „Nutitelefon ei ole lapse jaoks sidepidamise vahend, vaid mänguasi!“

Miks otsustasite nuppudega telefoni kasuks?

„Meie peres sai nuppudega telefoni lastest noorim. Hetkel on ta 10-aastane ning nuputelefoni sai ta kooli minnes, seega on see tal olnud juba kolm aastat,“ selgitab pereema Tiina. Küsimusele „Miks?“ vastab ta resoluutselt: „Sest mul oli ees kolm näidet, kuidas laps uputab end nutitelefoni. Kuigi ka suured vennad ei saanud tegelikult varakult nutitelefone, vaid vanuses 11 ja 13, aga kui said, siis ei saanud telefonist mitte sidepidamise vahend, vaid mänguasi. Ikka ja jälle oli see riistapuu hääletu või aku tühi tänu mängimisele,“ on Tiina veendunud, et on absoluutselt ebamõistlik kooliminekuks lapsele nutitelefon soetada. Miinuseid on tema sõnul veelgi: „See hajutab tähelepanu, sisaldab nii palju sähvivaid ahvatlusi ja mis seal salata, ka rumalusi. Lisaks võib natuke kallim või silmatorkavam telefon teha lapsest varguse ohvri. Õnneks on koolid seda teed läinud, et nutitelefoni pidev näppimine ei ole lubatud.“ 

Mis oli tugevaim argument nuppudega telefoni kasuks / nutitelefoni vastu?

„Eks ikka telefonis veedetud aeg. Seda enam, et ega lapsed alati ei adu, mida nad seal teevad. Mõni pisike mäng jah, aga neid on nuputelefonides ka,“ tunnistab naine, et on isegi telefonis ussiga seigelnud. Kõik muu on pereema arvates sellises iseseisvumise eas nagu näiteks lapse kooliminek, pisut liiga tähelepanu hajutav.

Laste peamine argument nutitelefoni kasuks on tavaliselt see, et kõigil teistel on. Kas laps nurub endale ikkagi nutitelefoni? Kuidas enda otsusele kindlaks olete jäänud? 

„No enamikul vast tõesti, aga mitte kõigil. Meil on seetõttu natuke lihtsam, kuna tütre parimal sõbrannal on samuti põhimõttekindlad vanemad ning temal on ka seni veel nuppudega telefon. Mina isiklikult ei pea üldse põhjendatuks enamiku vanemate argumenti, et laps vajab telefoni ja selleks sobib talle ainult nutitelefon,“ arutleb Tiina ning tõdeb, et ka tema laps tahaks endale nutitelefoni ja lubab taas jõuluvanale kirjutada. „Olen seni aga endale kindlaks jäänud ning nendeks jõuludeks ta seda veel ei saa,“ poetab naine siiski saladuseloori, et kui tüdruk peaks endale nutitelefoni saama, siis kevadel 11. sünnipäevaks.

„Kui päris aus olla, siis ma hea meelega veaks ühe aasta veel nupukaga läbi, aga nüüd on tekkinud soov lapse pildistamishobi utsitada. Moodsal ajal kipub ju kaamera telefoni kolima ja kahe seadme kõrvuti soetamist ma samuti mõttekaks ei pea. Ja üldiselt väga viksi tütarlapse puhul hakkab see nutitelefoni lõputu keelamine mõjuma kui karistus ja selleks pole tegelikult ju põhjust,“ usub Tiina, et peagi saab tütar ühe nutitelefoni võrra õnnelikumaks.

Nutitelefoniga on võimalik igal ajahetkel mis tahes sündmust/hetke salvestada pildi/video vahendusel.  (Justin Heap / Unsplash)

Mis laste nurumisse puutub, siis usub naine, et siin mängib rolli ümbritsev keskkond ja sõbrad. „Meilgi siin on paljudel sõpradel nutitelefonid, aga ei midagi ülemäära kallist ja keegi ei pooseta sellega. Õnneks on sõpradega ka palju muud teha kui telefonis passida. Selle võrra vast ka vanemal lihtsam endale kindlaks jääda!“

Millele veel tähelepanu pöörata?

Enne paljude võimalustega telefoni soetamist vajab laps kindlasti ka juhatust telefoniarve kujunemise teemal. „Siis jääks ära need pidevad appikarjed, et appi, mu arve on liiga suur!“ peab naine oluliseks lastele selgitada, et mis tahes veidraid pakkumisi ei tasu kinnitada. „Korra ostis tüdruk oma nuputelefoniga mängu, mida tema telefonis üldse mängida ei saagi,“ tõdeb naine, et kummalisi oste on ette tulnud ka nuppudega telefoni puhul, kuid nutitelefonis on see võimalus veelgi suurem. 

Nuppudega telefoni plussid ja miinused:

+ Lihtne käsitseda, kuna funktsioone on vähe. 
+ Nutitelefoniga võrreldes odavam. 
+ Aku kestab kauem. 
+ Väiksem võimalus varguse ohvriks sattuda. 
+ Ei salvesta infot kasutaja toimingute kohta. 
+ Rohkem aega teiste tegevuste jaoks. 

- Laps võib nutitelefoni puudumisel narrimise ohvriks sattuda.
- Ei saa teha kvaliteetset fotot ega videot. 

Nutitelefoni plussid ja miinused: 

+ Rohkelt igapäevaelu hõlbustavaid funktsioone.
+ Vanem saab lapse asukohta jälgida, telefon on kadumise korral võimalik sama tuvastussüsteemiga üles leida.
+ Võimalik igal ajahetkel mis tahes sündmust/hetke salvestada pildi/video vahendusel. 
+ Koolilaps saab kasutada e-kooli rakenduste kasutamiseks. 
+ Koolilaps saab kasutada suhtlemisrakendusi pereliikmete ja sõpradega suhtlemiseks. 
+ Kuna maailm on väga tehnikakeskne, õpib laps varakult erinevate rakenduste vahel navigeerima.

- Nuppudega telefoniga võrreldes kallim. 
- Suurem võimalus varguse ohvriks sattuda. 
- Suur oht ekraanimeediat üle tarbida. 

Loe laste digihügieeni kohta lisaks lehelt tarkvanem.ee. 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?