Alois ja Sophie – Euroopa ainsad skandaalivabad siniverelised

Tõlkinud Allan Espenberg, 16. september 2020

Liechtensteini vürstiperekonda peetakse Euroopa rikkaimaks aadliperekonnaks. Väidetavalt on neil kuninganna Elizabethist kümme korda rohkem varandust – ja pealekauba kaks valitsejat.

Kuigi Liechtensteini väikeriigi vürst Hans Adam II loovutas juba 16 aastat tagasi kõik igapäevased valitsusasjad vanimale pojale, ei loobunud ta troonist ning jäi nimeliselt riigipeaks edasi.
Kroonprints Alois Philipp Maria von und zu Liechtenstein (52) nimetati kääbusriigi kombe kohaselt regendiks ehk riigipea asetäitjaks ja koos isaga valitsetakse kõrvuti kuni viimase surmani või troonist loobumiseni. Muide – selline samm on Liechtensteinis traditsioon. Nii Aloisi vanaisa Franz Josef II kui ka tema isa olid enne vürstiks saamist regendid.

Unistuste lapsepõlv
Alois sündis Šveitsis Zürichis ja kuulub Liechtensteinide dünastiasse, mis on valitsenud vürstidena alates 1608. aastast.
Lapsepõlve veetis poiss suguvõsale kuuluvas Vaduzi lossis. «Iga laps soovib endale sellist põnevat seiklusmaailma: tõeline kants kõrgete kivimüüride, laskeavade ja peatorniga. Lisaks paksud seinad, rasked uksed, looklevad koridorid ja pimedad keldrid, kus koos sõpradega peitust mängida,» on ta tunnistanud.
Gümnaasiumi lõpetamise järel tegi Alois läbi ohvitseride ettevalmistuskursused Sandhursti sõjaväeakadeemias Suurbritannias ja teenis hiljem Briti armee koosseisus leitnandi auastmes Hongkongis ning Londonis. Seejärel õppis viis aastat Salzburgi ülikoolis ja lõpetas õigusteaduste magistrina. 1990ndatel töötas kroonprints Londoni auditeerimiskompaniis ning naasis siis kodumaale tegelema perekonnavara ja finantside haldamisega.
Juba varasest lapsepõlvest asuti Aloisi ette valmistama riigipea kohustuste täitmiseks. Noormees osales poliitilistel dispuutidel ja konsultatsioonidel valitsuse ministritega ning täitis esindusülesandeid.

AUVÄÄRSEST SUGUPUUST: Sophie üks esivanem oli Baieri viimane kuningas Ludwig III ja Alois kuulub Liechtensteinide dünastiasse, mis on valitsenud vürstidena alates 1608. aastast. (vida press)

Võitlus sündimata elude eest
Alois on juba 27 aastat abielus sakslanna, Baieri hertsogi vanima tütre Sophiega (52). Peres kasvavad kolm poega ja tütar, kes kannavad vastavalt soole Rietbergi krahvi või krahvinna tiitleid.
Kroonprintsess Sophie õppis tütarlaste internaatkoolis, naiste reaalkoolis ja Müncheni gümnaasiumis. Pärast keskhariduse omandamist jätkas ta kunstiõpinguid Londonis ning studeeris ajalugu ja inglise filoloogiat Eichstätti katoliiklikus ülikoolis.
Naise üheks olulisemaks teoks peetakse 2006. aastal avatud organisatsiooni, mille eesmärk on aidata peamiselt elu hammasrataste vahele jäänud rasedaid. Sama eesmärki – abistada soovimatult lapseootele jäänuid – teenib ka Sophie rajatud sihtasutus.
Tema seisukoht on, et ükski naine ei peaks katkestama rasedust ebasobivate või halbade tingimuste tõttu. Nii toetataksegi iga rasedat, kes organisatsiooni poole pöördub, seejuures vajadusel ka pikema aja jooksul. «Iga naine võib kindel olla, et selles keerulises olukorras ei jäeta teda üksi,» kõlab Sophie lubadus. Lisaks on ta paljude organisatsioonide ja ürituste patroon, mis on seotud nii laste, hariduse, kunsti kui ka loomadega.

Murepilv dünastia kohal
2000ndate alguses elas nii pere kui ka kääbusriigi rahvas üle raskeid murehetki, kui kroonprintsessil diagnoositi healoomuline ajukasvaja. Õnneks paranes naine täielikult.
Kuna Sophie kuulub Stuartite dünastiasse, tekib tal pärast isa ja onu surma võimalus pärida ka Suurbritannia troon. Sellisel arvamusel on 1688. aastal troonilt tõugatud Inglismaa ja Šotimaa kuninga James II pooldajad ehk jakobiidid.
Naise surma korral saaks Suurbritannia kuningaks tema vanim poeg Joseph. See on täna siiski üsna kindel, et jakobiitide sellistele soovidele ei anta võimalust täituda.
Huvitav on seegi, et Sophie on praegu ainus kroonprintsess Euroopas, kes kuulub sünnipäraselt aadli hulka. Ja koos Luksemburgi kroonprintsessi Stéphaniega ollakse ainsad, kes pärinevad aadlidünastiast.

Uuendusmeelne monarh
Liechtensteini vürstiperekonda peetakse Euroopa rikkaimaks, sest ainuüksi finantsvara on siniverelistel hinnanguliselt kolm miljardit Šveitsi franki. Ligikaudu 1700 maalist koosnev kunstikogu on aga tõenäoliselt väärt rohkem kui miljard franki. Lisaks kuulub neile hulgaliselt kinnisvara, veinimõisaid, aga ka panganduskontsern LGT.
Kahe aasta eest kuulutas meedia, et Alois kavatseb perekonna kunagise rikkuse taastamiseks kasutada bitcoin’e ja teisi krüptorahasid. «Kogu seda uut digitaalmajandust tuleb tulevikus paremini tundma õppida,» tõdes mees ühes intervjuus.
Pärast teist maailmasõda pidi perekond rahanappuse vähendamiseks maha müüma oma kunstiteoste kogu, kuid Aloisi sõnul on nüüdseks suurem osa kollektsioonist taastatud, mistõttu otsib dünastia uusi investeerimisvõimalusi. Kroonprints lisas 2018. aasta alguses, et kuigi krüptovaluuta on praegu väga riskantne, võib selle aluseks olev plokiahel (blockchain) saada kasulikuks tehnoloogiaks vürstiriigi protsesside optimeerimisel.
Tulevane riigipea märkis ühtlasi, et nendes küsimustes pole veel palgatud eksperte, kuid see võib peagi muutuda.

Tsitadell kuulub meile
Liechtensteini vürstiperekonda ei jälita skandaalid ja sel põhjusel polegi Hans Adam II ja Alois justkui õiged siniverelised. Igatahes osatakse suuremaid sekeldusi vältida ja kollasele ajakirjandusele jäetakse lahkamiseks mõnuga teiste riikide kuningapered.
Mõne aasta eest küsiti valitsevalt vürstilt Hans Adamilt, miks 12. sajandil ehitatud ja 120 meetri kõrgusel asuval kiviterrassil ilutsevat Vaduzi lossi üldsusele ei avata. Vürst vastas: «Paleed saaks muuseumina kasutada ainult siis, kui meie sealt välja koliksime. Kui mu isa 1938. aastal Liechtensteini asus, oli elanikkonna üldine soov, et ta elaks tsitadellis. Umbes 40 aastat tagasi soovitasin ise, et peaksime säästmise eesmärgil välja kolima ja ajaloolise kantsi muuseumiks muutma. Ent toona kohtas sellele ettepanekule palju vastuseisu ja arvan, et ka tänaseks on vähe muutunud.»
Tõsi – riigi rahvuspüha 15. august on ainus päev aastas, mil lossiaiad avatakse tavainimestele ja siniverelised suhtlevad meelsasti tavakodanikega.
Kui Alois saab Liechtensteini valitsevaks vürstiks, võtab ta endale nimeks Alois III, sest kaks samanimelist on dünastias juba olnud. Troonile tõusmisel saab järgmiseks kroonprintsiks Aloisi vanim poeg Joseph Wenzel Maximilian Maria.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?