Vaegkuuljana sündinud Katariina: abikaasaga tutvumine oli murrangupunkt elus

Liis Ilves, 9. september 2020

Vaegkuuljana sündinud Katariina Varendi on ehe näide sellest, et kuulmislangusega saab kõike teha – see ei takista ühtki tööd ega tegemist. 

Katariina (29) on sündinud kurtide perekonda ja pärinud kuulmislanguse. Juba oma esimesel eluaastal jäi Katariina ilma mõlemast vanemast, mistõttu kasvas üles vanaemaga, kes viipekeelt ei kõnelenud. Seega ütleb ta enesekindlalt, et tema emakeel on eesti keel. «Kui oled harjunud algusest peale ainult rääkima, kuulama ja pidevalt pingutama, on eesti keel ja kuulmisoskus kordi paremini arenenud,» sõnab naine. 

Keeruline eluperiood 

Katariina meenutab, et lapsena ta ei saanudki päris täpselt aru, et ei kuule, kuna ümberringi kõik teadsid sellega arvestada. «Seda, et olen kuulmise koha pealt teistsugune, hakkasin tunnetama algklassides, kui teised lapsed heitsid mulle ette, et olen kurt,» meenutab ta kooliaega. Õnneks lahtus koolikius mõne aastaga ja hilisemas eas sai tüdruk õppimist rahulikult nautida.

Ometi on naise elus olnud hiljemgi palju hetki, mil ta ei ole tahtnud endale kuulmislangust tunnistada. See on valmistanud raskusi nii õpingutel, töö- kui ka eraelus. Nii näiteks ei teadnud mõni tööandja naise kuulmislangusest midagi. See, kui Katariina ülesannetele kohe ei reageerinud, tekitas küll segadust, kuid tema jaoks oli sel hetkel lihtsam põhjustest mitte rääkida.

Kuulmislangus ei sega elu: Hiljuti emaks saanud Katariina räägib, et võtab ööseks kuuldeaparaadid ära, mistõttu peab abikaasa talle lapse nutmisest märku andma. «Hommikul ärgates panen aga kohe aparaadid kõrva, et kuuleksin, mida ta enda titakeeles räägib,» naeratab ema. Ta on õnnelik, sest senised kuulmisuuringud on näidanud, et lapse kuulmisega on kõik korras. (Aldo Luud)

Elukvaliteedi tõus 

«Kui ma oma abikaasaga kokku sain, olin nördinud, et ei saanud tema sõpradest suurt aru. Võisin seltskonnas istuda, noogutada ja naerda, aga suurest osast ma tegelikult aru ei saanud. Oleksin saanud küll inimestele öelda, et palun arvestage minuga, aga ei tahtnud neile jalgu jääda,» meenutab Katariina ebakindlat perioodi.

Kuid just abikaasaga tutvumine oli elus murrangupunkt – see innustas teda umbes viis aastat tagasi taas proovima kuulmisaparaate. Neid oli ta proovinud ka lapsena, kuid toonane tehnika tekitas kohutavaid peavalusid. Sestap õppiski Katariina kuulama aparaatideta ja lugema huultelt. Tänapäeval on tehnika aga tublisti arenenud ja naine andis sellele uue võimaluse.

«Üleminek oli väga raske, sest järsku hakkasin kuulma palju kõvemaid helisid ja hääli,» sõnab ta. «Pärast seda läks elu aga paremaks. Hakkasin inimesi rohkem kuulma, õppisin vaikselt uuesti grupivestlustel osalema, sain naljadest osa. Kuigi vahel on nalju tänaseni raske mõista, sest inimesed kipuvad läbi naeru rääkima. Nii on neist üpris keeruline aru saada. Täna olen aga see, kes ma olen, ja tunnen ennast palju paremini.» 

Teiste innustaja 

Isiklik kogemus on innustanud Katariinat olema ka teistele eeskujuks. Naine töötab töötukassas, kus nõustab inimesi töökeskkonnas keelebarjäärist paremini üle saama. Katariina roll on vähendada tööandjate hirme kuulmislangusega inimeste ees ja teiselt poolt tõsta kuulmislangusega inimeste enesekindlust. «Tihtipeale seab elus takistusi vaid iseenda ebakindlus,» sõnab ta. Lisaks toimetab Katariina aktiivselt vabatahtlikuna Eesti vaegkuuljate liidus noortejuhina, koordineerides noortele vaegkuuljatele mõeldud erinevaid projekte ja üritusi.

«Olen praeguseks üsna enesekindel inimene ega tee kuulmislangusest enam probleemi,» ütleb naine rahulolevalt. «Olen aastate jooksul enda ümber kogunud erinevaid inimesi, kes hindavad mind täpselt sellisena, nagu ma olen. Nad teavad, kuidas minuga suhelda, ja ma ei pea oma kuulmislangust kuskil häbenema. See annab päris palju tuge.» 

Tasub teada!

  • Eestis on kuulmislangus igal kuuendal-seitsmendal inimesel ehk orienteeruvalt 190 000 − 221 000 inimesel. Kuulmislanguse peamine põhjus on seotud pärilike ehk geneetiliste haigustega. Lisaks põhjustavad kuulmislangust nakkushaigused, kõrvapõletikud, müra, sünnitraumad, muud traumad, erinevad haigused (Meniere haigus, otoskleroos jt) ja ravimite kõrvalmõjud.

Kui tuvastad endal kuulmislanguse, siis …

  • konsulteeri kohe arstiga ja lase teha audiogramm ehk kuulmisuuring.
  • ajutise kuulmislangusega, mida saab ravida/opereerida, tegele kindlasti kohe.
  • konsulteeri Eesti Vaegkuuljate Liidu kuulmisnõustajaga, kes aitab kuulmislangusega paremini toime tulla ja annab infot kuulmiskeskuste ning vajalike dokumentide täitmise kohta.
  • püsiva kuulmislanguse korral soeta kindlasti kuuldeaparaat.
  • külasta erinevaid kuulmiskeskuseid ja katseta erinevaid kuuldeaparaate, et leida endale sobivaim.

Allikas: Külliki Bode, Eesti Vaegkuuljate Liit


5 märki, mis viitavad vestluspartneri kuulmislangusele
Kuulmislangusega inimene …

  • ei reageeri kõnetamisele.
  • reageerib kõnetamisele, aga võib vastata kummaliselt (saab küsimusest valesti aru).
  • ütleb tihti: «Kuulen küll, aga ei saa aru.»
  • kõlab teistsuguselt (intonatsioon on nasaalne, ebaühtlane, kõrge).
  • jälgib pingsalt rääkijat.

Kuulmislangusega inimesega suheldes …

  • vaata talle otsa, ära varja enda suud.
  • räägi veidi aeglasemalt ja selgemalt, karjuda ei ole mõtet.
  • vajadusel korda öeldut.
  • proovi leida vestluseks vaiksem (ilma taustamürata) ja valgem koht.

Allikas: Külliki Bode, Eesti Vaegkuuljate Liit


Aita aidata!
Eesti Vaegkuuljate Liit kogub annetusi kuulmisbussi soetamiseks, et tõsta teadlikkust kuulmislanguse kohta ning seda diagnoosida. Liidu tegevust on võimalik toetada annetuskeskkonnas «Ma armastan aidata»: Armastanaidata.ee/tervis

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?