Saatejuht Ingrid Teesalu: „Mul on enda jaoks esimest korda aega.“

Helle Rudi, 8. juuli 2020

Viimane poolaasta kulges TV3 saatejuhil Ingrid Teesalul tempokalt. Värske on nii kokku kolimine kui ka kihlus pikaaegse kallimaga. Eriolukorras maandas naine aga pingeid potipõllumajandusega ja tulemus hõlmab nüüd kogu rõdu.

«Ta on mu kihlatu, aga olen harjunud ütlema peika,» lausub Ingrid (30), kes varakevadel kihlus Uus-Meremaalt pärit sisekujundaja Keith Orchardiga (34). Noortel sellist suhtumist ei ole, et nüüd on asi ametlik. Üks on kindel, kaugsuhtes on paaril n-ö must vöö, sest neli aastat pendeldati Tallinna-Londoni vahet. Äsja kolis Keith Tallinnasse ja kuigi päris merekonteineri jagu asju tulevase kaasaga kaasa ei tulnud, möönab Ingrid, et ühtäkki muutus pisike korter kuidagi eriti väikseks. Pidi nuputama, et kõik ära mahuks. «Paras segadus oli kodus,» ohkab ta.

Armastavad äärmusi

Kaugsuhe on sama müstiline kui Loch Nessi järves elav koletis – leidub neid, kes väidavad, et tegemist on millegi ilmvõimatuga, ja siis neid, kes ei näe vahemaas kallimaga mingit probleemi. «Oleneb inimtüübist. Tollel hetkel minule see sobis nagu ka temale,» leiab Ingrid. See aeg oli isegi äge, sest koos olles sujus alati kõik hästi. «Palju planeerisime ja nägime vaeva,» kirjeldab ta ettevalmistusi. Lahus olles keskenduti tööle, et hiljem kohustused ei segaks. Muidugi koju oli alati raske lennata ja kuigi praktikat kogunes palju, siis kergemaks see ei läinud. Tuli ette sedagi, et tööle tuli minna otse lennuki pealt. «Kell neli hommikul läksin Londonist lennule ja õhtul olin eetris,» ütleb saatejuht, et kindlasti ei ole tegemist katsumusega lihtsamate killast.

Ühest äärmusest on paar liikunud teise ja tundub, et ninapidi koos olemine sobib. Kusjuures viimane aasta enne kokku kolimist viibis Ingrid rohkem Londonis kui Tallinnas. Tagantjärele mõeldes oli see hea harjutus pandeemia ajaks. «Mõni üllatus on alati varuks, kui päriselt kokku kolitakse,» muigab Ingrid. Kuid naine on täiesti kindel, et sama võiks Keith tema kohta öelda. «Ma päris teekotte kraanikaussi vedelema ei jäta, aga asju küll,» naerab ta. Mis treenimata silma jaoks näib kaosena, on Ingridi jaoks organiseeritud. «See on siiski tohutult tore, et lõpuks näeme üksteist nii nagu peab,» ei ole tal tegelikult ühtegi etteheidet.

Vohav aknalaua-aiandus

Ruumipuuduse põhjus pole ainult lisandunud asjad, vaid ka uhke potipõllumajandus, mis nii mõnegi päris aedniku kadedaks võib muuta. Mõttest panna lõpuks mulda viis aastat tagasi ostetud basiilikuseemned sai projekt, mis võttis enda alla viimsegi vaba pinna elamises. Kuna tekkis aiasõpradele tuttav hasart, prooviti edasi õnne tomatitega. «Alguses ei võtnud tomat vedu, ent lõpuks vohas kõik. Kasvatasin taimi voodi kõrval, sest mujal polnud enam ruumi,» räägib ta. Käest läks olukord ära alles siis, kui 40 toimatitaime kõrvale tekkis veel sama suur tšilliistandus. Praegu kasvab rõduaias veel kurk, maitsetaimed ja sealt leiab isegi tikripõõsa.

Aknalaua-aianduse meistriks Ingrid ennast ei pea. «Ema hiljuti naeris, et kuidas küll olen sellise «põllumajanduse» kasvama pannud, sest varem kuivasid mul kaktused ka ära,» muigab ta.

Teise kasvuhoone ootel

Ingridi puhul võib vabalt tegemist olla algaja õnnega ning oluline on märkida, et lõpptulemus pole veel kindel. Ootusärevus on suur, kas nii tomati- kui ka tšillitaimed vilja kannavad. Esimesed pirakad kurgid on õnneks käes ja värsket pestot tehakse paar korda nädalas.

Kuna elamine muutus vaikselt džungliks, ei pidanud Ingrid pikalt selgitama, miks on rõdule kasvuhoonet vaja. «Keith eeldas, et ühel hetkel lähevad kõik taimed rõdule, aga seal paistab terve päev päike. Korra katsetasin paari taimega, aga õhtuks olid need hoopis teist nägu,» selgitab ta, et varjualuseta ei saanud kuidagi. Kärmelt valmis 3D-mudel, tiir ehituspoes ja nädal hiljem oli kasvuhoone valmis. «Ta on kuldsete kätega mees ja tegelikult oleks teist kasvuhoonet veel vaja,» mainib Ingrid.

TELLIMUSTÖÖ: Kasvuhoonelaadse kapi tegi Keith, et taimed päikselisel rõdul ellu jääks. «Kui maja ostaks, teeks sellest kasvuhoone ja ise elaks õues,» tõdeb Ingrid lustlikult. (Stanislav Moškov)

Raamat Põhja-Koreast

Tuttavaks sai paar Tallinna ööelus. «Sõbrad said kohe aru, et olen nende jaoks kadunud mees,» tõdeb Keith, kes oli siin juhuslikult reisil. Edasi mindi järgmine päev koos kohvile. «Ta ütles, et tuleb mulle veel külla, ent nende lubadustega on nii nagu on,» räägib Ingrid, et tema edasise suhtluse peale ei panustanud. Siiski paar nädalat hiljem oli Keith taas Tallinnas. Lilledest isegi suurem žest oli see, et mees luges raamatut, millest esimesel korral juttu tuli. «See ei olnud lihtne ja rõõmus lugemine, vaid Põhja-Koreast,» läheb Ingrid ajas tagasi.

mbes siis saabus ka teadmine, et tegemist on oma inimesega. «Plaanisin poole aasta jooksul Londonist tagasi koju Uus-Meremaale kolida, siis tulin siia reisile ja järsku oli mul Tallinnas pruut,» ütleb Keith, et saatusel oli oma roll mängida.

AKNALAUA KURGID: Võimsa saagi võib saada ka potipõllumajandusega. «Loodan, et mõne tomati ka saan. Muidu oleks see läbikukkumine,» naerab Ingrid. (Stanislav Moškov)
(Stanislav Moškov)

Linnatüdruk ja maapoiss

Tallinnas üles kasvanud, kuid kõik suved Pärnus veetnud Ingrid ütleb, et võrreldes temaga on Keith maapoiss. «Saan talutöödega hakkama, kui keegi abiks on,» lausub tulevane abikaasa, kelle isa peab Uus-Meremaal lambaid. Ingrid naerab, et enne peika kodukanti reisimist kujutas ta ette, et lammastest saavad tema parimad sõbrad. Läks teisiti ja kogu tähelepanu röövisid hoopis kanad. «Toitsin neid veidi üle,» lisab ta vaikselt. Kõige olulisem oli aga lõpuks kohtuda mehe perega, kellega eelnevad neli aastat ainult videokõne kaudu suheldi. Ühise keele leidmisega ei olnud probleemi ja Ingrid võeti ruttu omaks. «See natuke rõhus suhtele, sest ma polnud päris kindel, kas meeldin perele,» ütleb Ingrid.

«Saan oma vennaga väga hästi läbi ja rääkisime temaga elust, plaanidest ja kihlumine tuli jutuks,» räägib Keith. Edasi uuris ta juba kihlasõrmuseid, kuna teadis, et tahab midagi ainulaadset. Ehkki kõik oli justkui olemas, siis küsimus ise tuli spontaanselt. «Olime just mööda Uus-Meremaad ringi reisinud ja sattusime ühte vaiksesse randa. Tundus õige moment,» räägib ta. Kuigi Keith mäletab, et Ingridil võttis vastamine natuke aega, ei ole naine sellega nõus. «Ma ütlesin «jah» päris ruttu,» naerab ta.

Sipsik keeleõpetajaks

Täna võiks Keith abieluettepaneku teha juba eesti keeles, sest viimased paar kuud on ta hoolsalt keeleõppele keskendunud. «Üritan mõnikord poes rääkida, aga kui küsid kassapidajalt: «Kuidas läheb?», vastab eestlane nii kiiresti, et midagi ei saa aru,» naerab mees. Ingrid lisab, et eesti keel on tõesti keeruline ja mõnikord jääb ta isegi aitamisega jänni. «Ei saa inglise keelega kuidagi paralleele tõmmata. See on kosmos. Sama hästi võiks ta hiina keelt õppida,» lausub ta. Lemmiksõna Keithil ei ole ja praegu koosneb sõnavara peamiselt toiduainetest. «Hapukoor, kohuke,» loetleb ta. Hiljuti ostis Ingrid kingituseks «Sipsiku», lootuses, et lasteraamatut on lihtne lugeda. Oligi, aga ainult esimesed kolm lehekülge. Edasi läks juba keeruliseks.

KAKS PIDU: Tõenäoliselt tuleb teha kaks pulmapidu – üks Eestis ja teine Uus-Meremaal. «Eestis sobiks selleks hästi mõni vana taluhoone,» pakub Keith. (Stanislav Moškov)

Hobi on hädavajalik

«Kuidagi eelmisest aastast alates on mul enda jaoks esimest korda aega,» märgib teletegija. Varem kulus kogu aur pidevale reisimisele ja tööle. «Takerdud töörütmi, sest kõik tundub tähtis. Lõpuks ei naudi enam midagi,» meenutab naine. Läbipõlemine tuli mõned aastad tagasi, mil kohustused kasvasid üle pea. «Naudin praegu tööd rohkem, kuna mul on töö kõrval hobid. See tasakaal on õhkõrn,» räägib ta. Lisaks aiandusele hakkas Ingrid poolteist aastat tagasi enda rõõmuks iseseisvalt klaverit õppima. Seda soovitab ta olenemata vanusest või taustast kõigile. «Keith on muidugi ka abiks, sest tema ei lase pingetel üle pea kasvada. Tal on väga hea kõrvalpilk. See, mis Eestis tundub hästi oluline, ei pruugi maailmas olla üldse teema,» lausub Ingrid, et tohutult tore on jagada argipäeva.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?