Pilgupüüdja võib sündida ka puuhalust – Eesti noormees valmistab kauneid lampe

Silja Paavle , 8. juuli 2020

Paari aasta eest otsustas Uku Roosna sõbrannale jõulukingituse meisterdada. Puuhalust valminud lamp pälvis nii palju kiidusõnu, et nüüdseks on noormees valmistanud neid rohkemgi ja rajas lausa oma firma.

Esimese lambi valmistamiseks võttis Uku (20) riidast puuhalu, viilutas selle ja pani uuesti kokku. Sõbranna vaimustus innustas noormeest valmistama teistki puidust ja takunöörist valgustit – kooli loovtöö ülesandena.

Taaskasutus oluline

Teine valgusti õpetajate poolehoidu ei pälvinud. «Hea, et katsetad, aga ainulaadsust ja professionaalsust napib,» võib tagasiside kokku võtta. Toona sai Uku korraliku koolipoisi hinde ehk kolme. Noormeest see ei heidutanud, sest oli eeltöö ära teinud ja teadis, et puidust valmistatakse lampe küll, kuid vineerist. Tema teeb neid aga looduslikust puidust. Liiati leidis see kolmeväärne lamp kiirelt ostja.

Isa puidutöökojas mitmeid aastaid nokitsemist harrastanud Uku otsustaski seepeale rajada oma lambifirma, kuigi õppis siis veel Nõo reaalgümnaasiumis. Arvutitunnis arvestuse saamiseks lõi ka veebilehe, mille kaudu oma kätetööd müüa. Nii saigi loodussäästlik ettevõte tuule tiibadesse.

Alustatut mitte pooleli jätma innustas veel teadmine, et just puidust käsitöölambid annavad kodule eriliselt hubase ilme. Iga Uku käe all sündinud lamp on ainulaadne ja omapärane.

Puitu kasutades paneb noormees rõhku eripärade säilitamisele ja nende väljatoomisele. Kuid olulisel kohal on ka taaskasutus – näiteks surnud oksad elavad edasi valgusti jalgades ja vanad kupliraamidki on pärast Uku käe alt läbi käimist justkui uued.

Otsib oma stiili

Uku sõnul on ta paari aasta jooksul müünud umbes 30 lampi. See on olnud arengut täis periood ja võrreldes algusaegadega on kätetöö praeguseks mõnevõrra muutunud. Esialgu valmistas ta lampe nii, et jalgadena kasutas jalutuskäikudel metsast või koduümbruse võsa maha võtmisel leitud põnevaid oksi. Lambikuplid punus aga takunöörist.

Nüüd on lambid muutunud keerukamaks ja Uku töötleb naturaalset puidu ka masinatega, mille soetas varasemate lampide müügist teenitud rahaga. Ent olgu täpsustatud, et masinatega lõikab Uku vaid tarvilikke detaile välja – lambi lihvimine ja kokkupanek on siiski puhas käsitöö. Puitu hangib käsitöömeister ehituspoodidest või koduümbrusest, koduõuelt maha võetud uudne tamm veel ootab uut elu.

Noormees nendib, et otsib veel oma stiili. Nimelt on oluline teistest lambimeistritest eristuda, sest valgustite maailmas valitseb karm konkurents ning odavate vineerist ja tehislikest materjalidest lampide kõrval on raske veidi kallimaid looduslikest materjalidest valmistatuid müüa.

Suur abi vanematest

Juba praegu eristuvad Uku lambid teistest kahe asja poolest. Üks on lambi nimi, milles kajastub valgusti olemus, kuju või selle loomisel kasutatud materjal. Praegu on veebipoes müügil näiteks lambid nimedega Keerukas, Kumä ja Käbi. Teine on lõhn, mis käib naturaalse puiduga kaasas.

Kui valgustite valmistamine on puhas rõõm ja õhin, siis loometööga kaasas käiv väikeettevõtja elu pole sugugi nii lustlik. See aitab aga Uku hinnangul maailmaasju laiemalt näha ning huvi ja pealehakkamise korral saab tema arvates kõigega hakkama. Noormehel on ettevõtjana palju abi olnud vanematest, ema toetab poega raamatupidamise korrashoidmisega ja isast on tuge töökojas.

Üks on kindel: Uku valmistatud lambid sobivad praktiliseks kasutuseks öökapile, kirjutuslauale, toanurka, kuid ka pilkupüüdvaks disainelemendiks hästi läbimõeldud elamisse. «See on tegelikkuses veel ilusam,» on üsna sage tagasiside, mis Ukuni kliendilt pärast lambi kättesaamist jõuab. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus algselt kingiks mõeldud valgusallikas kinkija kodust kaugemale ei jõuagi ning kingituseks tellitakse Ukult teine veel.

Üllatavad tellimustööd

Kord tuli Ukule tellimus, mis sisaldas nelja sõna: «Tee võimalikult looduslähedane lamp.» Uku nuputas ja meisterdas. Klient õhkas hiljem valgustit kätte saades, et just sellist ta sooviski. Tellimustööna on tal tulnud uus elu anda näiteks ka vana maja ehituselt leitud tõllarattale ja uus karkass ehitada veneaegsetele klaaskuplitele.

Tore tagasiside on seegi, et kuigi Uku paneb suurt rõhku tootefotodele, ütlevad valgustite uued omanikud enamasti, et päriselus on need veel ilusamad. «Selline asi motiveerib tegutsema,» märgib noormees.

Uku tunnistab, et alati pole tal ettevõetu ka õnnestunud. Näiteks siis, kui üritas ehitusprussist valgustit meisterdada – sellele kuivasid lihtsalt suured ja inetud praod sisse. Pärast seda üritab käsitöömeister suurt ja niisket materjali vältida, sest looduslik hakkab nagunii n-ö mängima. «Et lamp ei pakuks ebameeldivaid üllatusi, peab selle algmaterjal olema korralikult ära kuivanud,» selgitab ta.

"Keerukas" (Erakogu)
"Käbi" (Erakogu)
HUBASED JA OMAPÄRASED: Uku valmistatud valgustid Käbi, Vahur ja Keerukas on ühtaegu nii praktilised valguseandjad kui ka maitsekad kodusisustuselemendid. (Erakogu)

Unistab brändist

Mida igapäevaselt Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžis küberfüüsikalisi süsteeme õppiv Uku lampide loomises leiab? «Ma pole eriline kunstiinimene, kuid puidutöö on rahustav tegevus,» lausub Uku veendunult. Lisaks peab ta oluliseks fakti, et saab sedaviisi vanaisalt ja isalt geenidega kaasa saadud puidutööpisikut edasi kanda.

Noorelt käsitööliselt on palju küsitud, miks ta puidutööd, tootedisaini või midagi sellega seonduvat edasi õppima ei läinud. Noormees usub aga kindlalt, et kõik munad ei saa ühes korvis olla ja õpitav eriala peab olemasolevat täiendama. Senised õpingud igatahes ainult toetavad noormehe ettevõtte arengut, sest tänu koolis omandatule on ta arvutis parem joonestaja ning ka moodsate puidutöömasinate käsitseja.

Kui praegu leiab igalt Uku käe alt tulnud valgustilt tema ettevõtte logo, siis tulevikus võiks noormehe nime kanda terve bränd. Sõpradega on arutletud nii mööbli kui ka ehete loomise võimalusi. Selleni jõudmiseks on aga tarvis end tootedisaini maailmas harida ja see ongi Uku lähiaja plaan.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?