TASUB KARTA! Putukasuts võib olla eluohtlik

Liis Ilves, 20. mai 2020

Allergia võib ligi hiilida väga salakavalalt ja endast esimest korda märku anda alles vanemas eas. Nõnda juhtus ka Kariniga.

Karin Olumets (73) meenutab, et ligi kümme aastat tagasi kooris ta oma Sõrve suvekodus õunu, kui sai ühtäkki vaablaselt sutsaka. Olles varemgi putukatelt nõelata saanud, ei pööranud naine sellele esiti tähelepanu ja jätkas õunte koorimist. Õige pea aga pidi töö katkema, sest käsi läks randmest küünarnukini täiesti paiste, punetas ja oli valulik. Karin proovis paistetust külmaga leevendada, aga kuna valu ei taandunud ja õhtupoolikul tõusis palavik, tuli ette võtta 53kilomeetrine sõit Kuressaare haigla EMOsse.

Ootamatu uudis
Haiglas sai krapsakas proua teada, et tal on tekkinud putukaallergia. Karin oli siis 63aastane ja imestas suuresti, kuidas veel nõnda kõrges eas allergia tekib. Arst aga selgitas, et allergia võib tekkida igas eas. Niisiis anti naisele allergiaravimit ning soovitati enda tervist ja hingamist pingsalt jälgida.
«Hullemaks enam ei läinud, aga palavik ei tahtnud alaneda. Järgmiselgi päeval oli veel palavik üle 38 ja paistetus püsis mitu päeva,» meenutab Karin ja lisab, et elu esimesest allergiahoost taastumiseks kulus tal üle nädala.
Arst hoiatas naist, et ka mõne teise putuka hammustus võib allergia esile kutsuda. Sestap kannab Karin kevadsuvisel hooajal allergiaravimit alati endaga kaasas. Seda on tal ka vaja läinud.
«Järgneval aastal sain jälle sutsaka ja sellestki tekkis meeletu paistetus. Siis ma juba oskasin ennast hoida ja võtsin kohe allergiaravimit. Sõrmed muutusid siiski jämedaks nagu sardellid ja küünarnukini oli käsi täiesti paistes,» meenutab ta. «Helistasin tookord öösel palaviku tõustes perearsti nõuandeliinile 1220 ja sealt anti soovitus jälgida hingamist – niipea kui hingamine läheb imelikuks, tuleb kohe kiirabi kutsuda.» Õnneks kiirabi vaja ei läinud ja seegi allergiahoog möödus.

Allergia muudab ettevaatlikuks
Hiljem on Karin märganud, et ta ei kannata enam ka sääski – hammustuskohad lähevad punaseks ja paiste. «Puukidest ma parem üldse ei räägigi – borrelioosi olen kaks korda põdenud. Alles eile leidsin endalt neli puuki. Miks nad kõik mind just tahavad?» muutub naine mõtlikuks ja tunnistab, et on kõige selle tõttu putukaid suisa pelgama hakanud. «Nende põrin ajab ikka iga kord hirmu nahka,» väristab ta õlgu.
Hilises eas avaldunud putukaallergia tõttu Karinil siiski midagi tegemata ei jää. «Korilasena käin ikka metsas vaarikal ja metsmaasikaid korjamas. Oleme siin suvekodus nende putukatega harjunud ja eks pean nendega lihtsalt leppima,» tõdeb proua. «Imelik on tõesti see, et vanasti ei olnud mul ühtegi allergiat, aga nüüd tekitab igasugune putukas mingi reaktsiooni.»


Reageeri kiiresti!
Kuigi sagedamini räägitakse allergiast seoses lapse- ja noorukieaga, on tegelikult ohustatud igas eas inimesed.
Kui rääkida putukaallergiast, kutsuvad kõige tugevamaid allergilisi reaktsioone esile mesilase ja herilase pisted, teab Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum. Samas esineb ülitundlikkust ka sääskede, kihulaste, parmude ja teiste putukate suhtes. «Kui tavaliselt tekib nõelamiskohal vaid punetus, turse ja valulikkus, siis putukamürgi suhtes allergilisel inimesel järgneb kiiresti, vaid minutite jooksul peale paikse reaktsiooni üldine raske allergiline reaktsioon, mis võib olla eluohtlik,» hoiatab spetsialist. Allergeeniks on putukate kehaosakesed või mürgid. Kui mõni sumiseja on nõelanud, tuleb nõel kiiresti koos mürgikotiga eemaldada, et takistada mürgi edasine pääsemine organismi.

Mida teha?
Kergemate nahaärrituste korral võib abi olla ka allergiakreemidest, nagu näiteks Bepanthen Anti-exem, Ciccarelli SOS-kreem või Allergostop. Nõelamiskohale võib teha ka jahedat kompressi ja valu leevendada valuvaigistitega. Sügelemise leevendamiseks sobivad allergiavastased tabletid, mida saab osta apteegi käsimüügist. «Kui tead, et oled allergiline, hoia allergiarohud alati käepärast,» jagab Anne-Mai nõu.
Allergia võib avalduda nii kerge nahaärrituse, huulte-, suu- või neelupiirkonna sügeluse ning tursena või hoopis hingamisteede või seedevaevustena. «Ent näo, eriti silmade piirkonna turse, hingamisraskused või muud tõsisemad nähud võivad olla väga ohtlikud ning sellisel juhul tuleb kutsuda kiirabi,» ütleb proviisor ja soovitab putukaallergia kahtlusel konsulteerida allergoloogiga, sest vereanalüüsiga saab putukamürgivastaste antikehade abil allergia kindlaks teha ja soovitada ka parimat ravi.


Allergiahoog võib muutuda ka eluohtlikuks
Mõnel juhul võib allergia väljenduda eluohtlikult tugeva reaktsiooni ehk anafülaksiana (selle korral esineb õhupuudustunne, pulsi kiirenemine, vererõhulangus, iiveldus ja oksendamine) − selline allergiline reaktsioon vajab kohest ravi!

  • Pea meeles kiirabi telefoninumber 112.
  • Kui sul on esinenud allergilist reaktsiooni, kanna alati kaasas adrenaliini autoinjektorit ja oska seda kasutada!
  • Reisides välismaale, võta endaga kaasa sealses keeles paber, kus on kirjas, millistele allergeenidele sa tundlik oled.
  • Õpi vältima peidetud allergeene valmistoitudes.
  • Väljas süües küsi kelnerilt, ega toit sisalda sulle ohtlikke aineid.

Allikas: Virtuaalkliinik.ee

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?