Karmel Killandi: „Eurovisioniga on seotud minu elu kolm olulist meest.“

Verni Leivak, 13. mai 2020

«Eurovisioniga on seotud minu elu kolm olulist meest,» avaldab viisteist korda lauluvõistlust kajastanud rahvusringhäälingu elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi. Isegi tulevase abikaasaga tutvus ta Eurovisionil!

Karmel (49) on mais, pungade puhkemise ajal aastaid paarinädalases töölähetuses viibinud. Just praegu peaksid tal Rotterdamis olema kiireimad tööpäevad, kuid võta näpust – kuri viirus seiskas isegi 65. Eurovisioni lauluvõistluse. Ja kuna Karmelit saadab enamasti neil reisidel abikaasa Rait, ütleb pereema, et: «17aastasele Karoliina Josefiinele ja 20aastasele Karl Elmarile on vanemate eemalolek aasta oodatuim sündmus. Siis saab omapead olla.» Tõsi, sel aastal läks teisiti.

Saatuslik Oslo

Oli aasta 1996, kui Karmel esimest korda Eurovisioni Oslosse kajastama sõitis. Toona oli ta üks iganädalase kultuurisaate juhte, kuid ka selle produtsent. Seetõttu pandigi telejuhtide kinnitatud eelarve jälgimine just talle ülesandeks. Et sel aastal õnnestus raha oluliselt kokku hoida, tekkis Karmelil idee tuua vaatajani ka Eurovisioni melu – jälgida, kuidas Eestit esindaval artistil läheb ja mida põnevat antud riigis toimub. Oli ta ju näinud, kuidas legendaarne spordireporter Lembitu Kuuse olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi kajastades suutis ka võistluste toimumispaiga nii huvitavaks rääkida, et tekkis tahtmine ise sinna sõita.

SIIS, KUI KÕIK ALGAS: Esimene Eurovision Oslos 1996. aastal. «Mäletan siiani seda rikkalikku võistlusvälist programmi, mida lauljatele ja neid saatvatele delegatsioonidele pakuti. Olin siis ka ise hästi noor, kuid sain suurepärase kogemuse kiirest reageerimisest ja välismaal töötamisest.» Karmeliga on koos pildile jäänud Olavi Pihlamägi ja Rait Killandi. (Erakogu)

Tutvumine tollipunktis

Raha jagus piisavalt, et kogu saatetiim Eestist kaasa võtta. Juhtus aga nii, et kaamera pidas Norra toll piiril kinni. Appi ruttas juba Norras viibinud toonane Eesti Televisiooni turundusjuht Rait Killandi. Seal tollipunktis nad asju ajama ja hiljem vestlema jäidki.

«Nagu elus ikka, on juhusel vahel suur roll ja meie puhul see nii oligi,» tähendab Karmel. Naine tunnistab, et varem televisioonimajas nende pilk teineteisel pidama ei jäänud. «Pärast seda kohtumist jäi. Igatahes kutsus Rait mu õhtusöögile ja mõtlesin, miks mitte. Juhatuse liikmega võib ju ikka õhtusöögile minna ja sööma ju peab.»

Karmeli sõnul romantilise õhtusöögi mõõtu esimene einestamine siiski välja ei vedanud. Pigem oli see kantud töisest meeleolust ja murest kaamera saatuse pärast. «Ent nagu ma olen alati öelnud: uusi olukordi karta pole mõtet,» tähendab ta kavalalt.

Järgmisel aastal sõitsid Karmel ja Rait Dublinis peetavale Eurovisionile juba kui töö- ja elukaaslased. «Olime selleks ajaks oma suhetes selgusele jõudnud.»

Kui Eesti tegi ajalugu

Aastal 2001 töötasid Karmel ja Rait nüüdseks ammu hingusele läinud TV1 ridades, kuid Eurovisioni fännidena ei tahtnud kuidagi võistlusest kõrvale jääda. Tänu Eesti delegatsiooni juhile Juhan Paadamile saidki nad kaasa sõita, kuid reisikulud tuli endal tasuda. Nii nad Kopenhaagenis 38 000 fänni mahutanud Parkeni saalis Padarile-Bentonile 12. mail kaasa elasidki.

Eesti oli saanud juba nii mõneltki riigilt maksimumpunktid, kui nende ees istunud rootslased äkitselt märkisid: «Teie, eestlased, olete selle võistluse võitjad.»

«Püha müristus, me tõesti võidame,» arvutasid Karmel ja Rait samuti kähku punkte kokku. Teades, et ETV polnud võiduga arvestanud ja seetõttu ei võetud kaasa ka lisakaamerat, sai nende taga istunud balkanlastelt 200 dollariga videokaamera ja rootslastelt televisioonile sobiv videokassett ostetud. 19 aastat tagasi ei saanud ju veel mobiiltelefoniga kvaliteetseid kaadreid võtta.

«Mäletan häguselt, kuidas Juhan Paadam aitas mind üle lavaesise barjääri tõsta ja saime kohe Padari-Bentoni intervjuu ära teha. See oli ainus intervjuu tol õhtul üldse ja tore, kuidas me kolleegidena kokku hoidsime.» Kogu materjal kingiti hiljem ETV-le.

KALLI KOLLEEGIGA: Karmel ja Marko Reikop järjekordsel punase vaiba üritusel. «Töötame nagu kahemehesaega.» (Erakogu)

Kahemehesaag

Teiseks oluliseks meheks oma Eurovisioni-elus nimetab Karmel püstolreporter Marko Reikopit. Eriti erksalt on see tandem tööle hakanud viimase kümne aasta jooksul, mil korraldatakse nn punase vaiba üritust. Sel lauluvõistluse ametlikul avapäeval kõnnivad umbes 40 riiki esindavad artistid aeglaselt mööda punast vaipa ja annavad neid barjääri taga kõnetavatele ajakirjanikele lühiintervjuusid.
Mõistagi eelneb vaibaüritusele põhjalik taustatöö, et kiiresti kõigi artistide või nende tiimiliikmete elust ja loomingust midagi erilist välja uurida ning nendega seoses küsimusi esitada.

«Meil on Markoga nii kokku lepitud, et tema jälgib, mis riik meile läheneb, ja asub siis mind justkui intervjuuks häälestama. Näiteks Soome delegatsiooni lähenedes hakkab mu selja taga soome keeles rääkima. Või siis vene keeles, kui venelased vaatevälja ilmuvad,» valgustab Karmel saatetegemise telgitagust. «Samas on Markol kombeks hakata üle minu õla kisendama: «Estonian television! Estonian television!», ja kuna ta teeb seda nii väärikalt, uhkelt ja tähtsalt, siis enamikule artistidest tundub, et nad peavad kindlasti meie juurest läbi astuma. Samal ajal jõuan märkmetest kiiresti järele vaadata, mida sellelt seltskonnalt küsida. Ja siis hakkab Marko juba järgmist otsima. Töötame nagu kahemehesaega, kuigi esialgu, kui ta neid asju ette hoiatamata tegi, kahtlesin, kas tal on kõik mentaalselt hästi ...»

Ausus maksab

Aastatega on Karmel saanud intervjueerida mitmeid tähti. Ta toob esile Alexander Rybaki, Björn Ulvaeuse ja Eurovisioni kolm korda võitnud Johnny Logani.

«Intervjuu Ulvaeusega oli mulle tõesti oluline, sest kasvasin ABBA muusika saatel üles ja muusikat õppinud inimesena nende lugude kompositsiooni imetlenud,» tunnistab kogenud saatejuht.

Eeltöö kohtumise nimel kestis pool aastat ja Ulvaeuse esindaja tundis huvi nii esitatavate küsimuste kui ka vaatajate auditooriumi suuruse kohta. Mõne aja eest oli Stockholmis avatud ka ABBA muuseum, mistõttu tundus igati paslik bändi originaalliikmelt intervjuud paluda. Ometi kartis Karmel, et ehk saab komistuskiviks Eesti vaatajate pea olematu hulk – 200 000 võimalikku huvilist on ju muu maailma suurte jaamade vaatajahulgaga võrreldes vähem kui köömes.

«Mulle meeldis, et olite aus,» öelnud Ulvaeus Karmelile hiljem. Mees, kes lubas intervjuu lõpetada kohe, kui tal igav hakkab. Ent südamest südamesse sai räägitud koguni 40 minutit.

AMMUNE TUTVUS: «Soe, tore ja töökas superstaar, kes on argielus täiesti tavaline. Temaga on väga huvitav rääkida,» iseloomustab Karmel Filipp Kirkorovi. (Erakogu)

Kolmas oluline mees

Kolmandaks oluliseks meheks oma Eurovisioni-maratonil peab Karmel Vene tähte Filipp Kirkorovit, kellega tutvus tegelikult juba möödunud sajandil.
Nimelt pani naine hoolega tähele, kuidas suured kuulsused Urmas Oti saadetes külas käivad. Aga tema? Alati olid tema kohtumised staaridega toimunud kuidagi kiiruga ja pooljuhuslikult lennujaamas või vahetult enne lavaleminekut. Kunagi ei teadnud, mitu küsimust küsida jõuab ja palju üldse usutluseks aega antakse. Ja tulemus sai enamasti pealiskaudne.

90ndate lõpul toimus Tallinna linnahallis Kirkorovi kontsert ja Karmel otsustas laulja TV1 stuudiosse kutsuda. Võimalik, et TV1 mõjus superstaarile kohaliku juhtiva telekanalina, nagu seda on Rossija 1, kuid laulja võttis Pirita teel asunud stuudios terveks tunniks istet.

Nii see tänaseni kestev teletutvus alguse saigi ja nüüdseks on naine isegi superstaaril kodus külas käinud.

«Soe, tore ja töökas superstaar, kes on argielus täiesti tavaline. Temaga on väga huvitav rääkida,» iseloomustab Karmel Filippi. Ta usub veendunult, et tänavusel Eurovisionil olnuks just tänu sellele mehele Uku Suviste esinemisel ette näidata ka võimsalt ja eriliselt lahendatud telepilt.

Kilomeetrid läbi võsa

Veel meenub Karmelile lugu 2017. aasta lauluvõistluselt Kiievis. Maidan oli juba toimunud ja pealinn ehitas end uuesti üles.

«Tahtsime saada intervjuud maailmakuulsa poksija, linnapea Vitali Klõtškoga, sest Kiievit tuli ju tutvustada,» põhjendab ta. Üritanud juba Tallinnas kohtumist kokku leppida, ei liikunud asi edasi ega tagasi ning Eurovisioniga seotud linnapea vastuvõtul sai selgeks, et loo saamiseks tuleb võttemeeskonnal sootuks teise paika liikuda. Selleks aga oli saatetegijail vaja mitu kilomeetrit läbi olematut teed rühkida, piltlikult öeldes end läbi võsa rebida.

«Teades, et Klõtško on pikk mees, panin veel küsitlemiseks kontsakingad jalga, kuid võtsin need jalast, et üldse kohale jõuda. Kaameramees oli tehnikakoormast väsinud ja Marko tassis kaamerajalga. Kui kohale jõudsime, oli linnapea just ära läinud,» muigab Karmel. Sama pikk maa läbi võsa ja lõpuks jõuti hotelli.

«Sain vaevalt toauksest sisse, kui teatati, et mulle on linnapealt kiri. Mis kiri, mis linnapealt? Mõtlesin algul, et Tallinna linnapealt. Selgus, et Klõtško ootab meid oma kontoris. Ja see oligi toredam. Ta näitas meile oma poksikindaid, rääkis oma linnast ja kuidas ise Maidani barrikaadidel võitles.»
Teleajakirjanik tunnistab, et viieteistkümne külastuskorraga pole Eurovision ja selle ümber keerlev melu end tema jaoks kaugeltki ammendanud.
«Ma ei salga üldse, et mulle see meeldib. Jah, muidugi oleme Markoga mõelnud puruväsinuna naastes, et äkki peaks järgmisel korral mõne noorema saatma, aga töö käigus jõuame sinna välja, et läheks ikka korra veel.»

OSKAB RÕÕMU LEIDA: «Ma tean, mis on tõsine mure, ja ma tean, et kui kõik on korras, siis see ongi rõõm,» on alati naerusuine Karmel ühes varasemas intervjuus tunnistanud. (Erakogu)



Eurovisioni asemel

Kuigi lauluvõistlus jääb tänavu ära, saab ETVs suursündmusele ikka kaasa elada.

Sel reedel meenutavad oma lemmikhitte 65aastaseks saavalt lauluvõistluselt Eurovisioniga seotud inimesed.

Laupäeval jõuab eetrisse Euroopa Ringhäälingute Liidu ehk EBU toodetud pisut enam kui kahetunnine saade, kus esitatakse fragmente kõigist võistlusel osalema pidanud lauludest ja artistide tervitusi. Näha saab ka lauludevahelisi «postkaarte». Lisaks esitavad kõik osalejad ühisloo, milleks on Suurbritannia 1997. aasta võidulugu «Love Shine A Light».

Enne seda jõuab aga eetrisse saade Uku Suvistest ja Tõnis Niinemetsa vahendusel osa «Eesti laulu» parimatest naljasketšidest läbi aastate.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?