Unusta piinlikkus – igale murele leidub lahendus

Liis Ilves, 13. mai 2020

Levinud arusaama järgi juhtub voodimärgamist ainult lastel, kuid tegelikult võib see tabada ka täiskasvanuid. Õigete elustiilivalikute ja ravimeetoditega saad olukorra kontrolli alla. Uroloog Gennadi Timberg jagab soovitusi.

Tahtmatut voodimärgamist nimetakse öiseks enureesiks ehk kusepidamatuseks. Uuringud näitavad, et selle probleemiga on kimpus koguni 1–3 protsenti täiskasvanutest. Kui koged voodimärgamist juhuslikult või ühekordselt, pole tõenäoliselt vaja muretseda – õnnetusi ikka juhtub. Püsiv ja sagedane enurees on aga ebamugav ja murettekitav häire, mille tagamaad on väga erinevad.
Kõige tähtsam on unustada piinlikkustunne ja arstiga nõu pidada. Olenemata haiguse põhjusest või tõsidusest-sagedusest, aitavad mitmed lahendused elada oma elu sotsiaalselt normaalselt.

Ole olukorra peremees
Väga palju on abi elustiilimuutustest. Selleks vabane kohe kahjulikest harjumustest, mis põhjustavad haiguse ägenemist ja üldseisundi halvenemist. Olulist rolli mängib ka tervislik toitumine. Tarvita päevas vähemalt kaks liitrit vedelikku ja väldi liiga soolaseid, vürtsikaid ja rasvaseid roogi.
Enureesi raviks on tänapäeval ka palju meditsiinilisi ravivõimalusi: ravimid, nii füsioteraapia kui ka kirurgilised protseduurid. Ravi viiakse läbi kompleksina, mis hõlmab ravimite võtmist, spetsiaalsete harjutuste läbiviimist kusepõie treeninguks, füsio-, psühho- ja käitumisteraapiat ning harjumuspärase elu muutmist. Ravi teostavad meeskonnatööna nefroloog, neuroloog, endokrinoloog ja uroloog. Õige lähenemisviisi korral võib haigusest vabaneda ühe-kahe kuu jooksul.


Mis võivad enureesi põhjustada?

  • Geneetiline eelsoodumus. Kui sama haigus kimbutas sinu ema või isa, seisad ka sina tõenäoliselt probleemiga silmitsi.
  • Kuseteede kaasasündinud strukturaalsed arenguhäired: väike kusepõis, paksud ja mitteelastsed seinad, kusepõie arenguhäire (eesseina puudumine jms).
  • Kui põielihased tõmbuvad valel ajal kokku, ei pruugi sa urineerimist kontrollida. Seda seisundit võib nimetada ka üliaktiivseks põieks. Põielihaste kokkutõmbeid võivad põhjustada ebanormaalsed närvisignaalid aju ja põie vahel või põie ärritajad.
  • Antidiureetiline hormoon (ADH) on kuseeritust vähendav hormoon. Keha toodab öösel seda rohkem, et meid magamiseks ette valmistada. See aitab vähendada vajadust ka öösel tualeti vahet käia. Mõnel meist ei teki aga piisavalt ADHd või keha ei reageeri sellele hästi. ADH kõrvalekalded mõjutavad öist voodimärgamist.
  • Mõned retseptiravimid (nt antipsühhootikumid, uinutid) võivad esile kutsuda sagedasema urineerimise ja suurendada põie kokkutõmbeid.
  • Enureesi põhjustajaks võivad olla ka suguelundite infektsioonid, põletikud ja uroloogilised haigused.
  • Mõned healoomulised või pahaloomulised kasvajad võivad samuti häirida kusepõie ja aju närviimpulsside juhtimist.
  • Neurootilised seisundid, nagu krambid, epilepsia, Sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi, võivad häirida kontrolli põie üle.
  • Uuringute käigus on leitud, et ka uneapnoe puhul esineb voodimärgamist. Häire süvenemisel võib magamise ajal urineerimine muutuda sagedasemaks.
  • Naistel on üheks kõige sagedasemaks enureesi põhjuseks vaagna ja vaagnapõhjalihaste nõrgenemine pärast sünnitust või günekoloogilist kirurgiat.
  • Haiguse võimalikeks põhjusteks loetakse ka seljaajuvigastusi, emotsionaalset stressi, psühholoogilist traumat, rasket alkoholisõltuvust, vaimseid häireid, menopausi, diabeeti ja rasvumist.


8 nippi probleemi ohjeldamiseks
1. Väldi stressi – rahulikus olekus on end alati lihtsam kontrollida.
2. Ära tarbi kofeiini (kokakoola, kange tee, kohv).
3. Loobu suitsetamisest, alkoholist ja teistest diureetilise toimega toodetest (jõhvikamahl, kasepungad, keedised, maasikad, arbuus).
4. Pärastlõunal vähenda vedeliku tarbimist 2–3 korda, ära joo neli tundi enne magamaminekut.
5. Enne magamaminekut söö tavalist leiba soolaga või joo pool klaasi soolvett. Sool säilitab kehas vett ja väldib vedeliku kogunemist põide.
6. Seadista äratuskell igaöiseks tualettruumi külastuseks. Äratuse aega muuda nii, et ei tekiks harjumust ärgata iga kord ühel ja samal ajal.
7. Maga kõval madratsil. Kui lülisammas on normaalses paindes, kantakse närviimpulssi põiest ajju paremini edasi.
8. Jälgi pidevalt tervislikke elustiilinõuandeid – liigu piisavalt ja kontrolli oma toitumist.

Tee harjutusi!
Ennetamiseks ja tõhusaks ravimeetodiks peetavad Kegeli harjutused tugevdavad vaagna- ja põielihaseid. Harjutused seisnevad põie ja suguelundite lihaste kokkutõmmete ning katkestamise süsteemses kordamises.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?