Toimetaja veerg

Merle Luik, 21. oktoober 2020

Tänases ajakirjas õpetab legendaarne tohter Tiina Toomet, kuidas oma lemmikloomade toitumisel silma peal hoida ja neid mitte paksuks sööta. Kuuldavasti on see viimasel ajal suur probleem. Eks ta ole, loomad on ju kavalad – kes meist poleks näinud söögilaua alt vaatamas niiiii haledaid silmi, justkui oleks loom viimati süüa saanud nädalaid tagasi …

Meie pere praegune koer on arstide rõõmuks üsna hästi kasvatatud. Kuigi vahel näen, et lapsed talle midagi salaja poetavad, siis üldiselt on Pontu üsna rahul sellega, et talle kaks korda päevas krõbinaid ette pannakse.

Raskem lugu on muidugi pärast seda, kui oleme looma mõneks päevaks eaka naabrinaise kätte hoiule andnud. Näiteks siis, kui perega reisil oleme. Me ise naerame, et koer käib sel ajal sanatooriumis. Umbes nii see näib olevat, sest oma looma saame tagasi alati märkimisväärselt kosununa. Tavaliselt keeldub härra koer siis mitu head päeva meie pakutavast kuivtoidust. Kui siis naabrinaine ükskord rääkis, kuidas nemad seal kahekesi vahepeal söönud on – ikka hommikuks lõhevõisaiad, lõunaks supp ja õhtuks praad, saime aru küll, miks pärast «sanatooriumi» krõbinate peale pirtsutatakse … Päriselt. Koer vaatab oma kaussi siis alati umbes sellise näoga, et «pagan, kus mu soe toit on?».

Aga pean ütlema, et mulle endale tundub, et koer on pärast pikka kodutoidu saamist kuidagi loium ja väsinum. Lisakilod nagunii, jah. Aga tundub suisa, et see toit ei tee ta tervisele head. Täna lugesin dr Toometi juttu ja saingi oma kõhklustele kinnituse – ka arstid soovitavad anda loomale kodutoitu vaid 10% ulatuses päevas. Vot siis – iga päev ikka õpin midagi!

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?