NAISTELEHE KAANELUGU | Maris Järva Kivisaare vallandamiskatsest: keerulisel ajal ei jäeta kedagi üksi

Helle Rudi, 21. oktoober 2020

«Natuke lootusetu tunne tekib. Mida rohkem üritad selgitada, seda rohkem lähed omadega rappa,» ütleb Sky Plusi ärataja Maris Järva meediatormide kohta, mis hommikuprogrammi aeg-ajalt räsivad.

«Olen laisaks läinud,» naerab Maris (36) auto tagaistmel lebavale võileivakarbile viidates. Laiskuse all peab Maris silmas seda, et alguses valmistas enesele kaasa peeneid roogi, kuid nüüd piirdub pelgalt võileivaga.

Moonakoti pakib naine kaasa eelmisel õhtul, sest muidu varitseb oht saate järel tühja kõhuga jääda. «Pean pärast tööpäeva midagi sööma ja olen raadiojaama ümbruskonnas piisavalt tiirutanud, aga enamik kohti avatakse alles kell 11,» selgitab ta. Saatejuhi hinnangul oleks majanduslikult mõtlevatele ettevõtjatele Sky Plusi lähedal enne lõunast tipptundi süüa pakkuda igati kobe äriidee, sest tõenäoliselt jaguks huvilisi veelgi.

KAS TERAV TÄHELEPANU ON PALGANUMBRI SEES?: «Mina ei oska öelda. Töötan praegu nendel tingimustel, millega töötan. On põhjust hommikul tõusta ja eetrisse minna.» (Stanislav Moshkov)

Head suhted on väärtus

Eesti väiksust arvestades tundub kuidagi raiskamisena, et sorava jutuga fotogeeniline Maris on pidama jäänud meediumisse, mis pilti ei näita. Oma peas jõudis naine telega korra isegi tõsisemalt flirtida, ent see pakkumine polnud päris see. «Hindan väga seda, kui kolleegidega on head suhted. Olen varasemalt töötanud kohtades, kus suuremalt jaolt tundus kõik hästi, aga miski uss oli ikka sees. Midagi pole teha, suurtes firmades tuleb seda ette, kuid Sky Plusis olen hoitud,» hindab ta nõndanimetatud inimtegurit kõrgelt.

Kuigi naljaga võib ju kolleege Alari Kivisaart ja Kristjan Hirmot pidada raadiosõpradeks, saab kolmik väga hästi läbi ka eetriväliselt. Pidevalt suheldakse oma «intranetis» ehk vahetatakse sõnumeid. «Esmamulje on esmamulje. Selline ühtsus tekib ajaga. Hommikuti intensiivselt koos olles näed erinevaid tujusid ja meeleolusid ning saad täpselt teada, kellega tegemist on,» räägib ta.

Kui palju on aga meestel Marise kohta kompromiteerivat materjali kogunenud? «Midagi leiaks alati, aga minu arvates midagi väga hullu olla ei saa. Suurt raha nende teadmistega kokku ei aja,» naerab ta.

KULDNE KOLMIK: «Kui midagi huvitavat ei räägi, ei ole kuulajal huvitav. Kui läks lappama, siis läks,» iseloomustab Maris raadiolõike, mis nii mõnelgi karva turri ajab. Üks on kindel – enamik kuulajaid ei ole kuhugi kadunud. Rahvahääletuse põhjal on Sky Plusi hommikuprogramm alati favoriit. Vasakult: Kristjan Hirmo, Maris ja Alari Kivisaar. (Teet Malsroos)

Need klikimagnetid

Meediahuvi hommikuprogrammis räägitu  vastu on aeg-ajalt üllatavalt suureks paisunud. Löövaid pealkirju võtab Maris aga rahulikult. «Nahk on piisavalt paksuks kasvatatud. Olen ise samasuguseid lugusid kirjutanud ja nõmedaid klikimagneteid teinud – ma tean, kuidas statistika nimel kontekstist midagi välja rebida või millist pealkirja panna. Samas, mis seal salata, alati käib korra ikka külmavärin ka üle,» tõdeb ta.

Viimane sarnane pealkiri ilmus suvel, kui Maris rääkis eetris Eesti Ekspressis ilmunud Aivar Mäe ahistamisskandaalist. Leidus kuulajaid, kelle kõrva riivas Marise väljend «lõbus sell». Et keegi selle veebis kärmelt uudiseks vormistas, sai saatejuht teada, kui pärast uinakut telefoni vaatas. Mitu vastamata kõnet ja sõnum ajakirjanikult ei tähenda kunagi head. «Leian, et järgnev oli meelevaldne. Mina keskendusin raadios ühele seigale, mille peale ise ei oskaks küll solvuda, kui keegi minu töö juures niimoodi käituks. Muidugi taust oli Estonias teine ja mina sealseid tagamaid ei tea, aga kindlasti ei alaväärista ma juhtumit. Ekspressi loos paljastus seiku, mis on naljast ikka väga kaugel,» räägib ta.

Sellega, et iga lause võib hiljem internetis oma elu elama hakata, on Maris leppinud. «Väga paljudel juhtudel pole ma enda arvates midagi öelnud, aga kellegi elus on midagi just pooleli – ja see mõjutab teda. See on normaalne,» tõdeb ta. Lõputult välja öeldud sõnu aga selgitada ei tasu. Seegi kogemus on Marisel omast käest võtta, et hiljem sünnib sellest rohkem kahju kui kasu.

PARIM RAVIM LAISKUSE VASTU: Diivanitunnid on pärast koera võtmist kõvasti kahanenud ja hilisõhtune õuetiir on nii Marisele kui ka CJ-le väga meeltmööda. (Stanislav Moshkov)

Habras ühiskond

Augustis kaebas Alari Kivisaar kohtusse tema vallandamist nõudnud petitsiooni algataja. Sellele eelnenud meediatormi kohta ütleb Maris, et eks see tuli ootamatu käiguna, aga tema märkas kollektiivis kokkuhoidmist – üksi keegi keerulisel ajal ei jää. Kuigi kunagi ei tea, millega võid liiga teha, ei tohi eetris kolmikule iseloomulik teravus kaduda.

«Ühiskond on hapraks muutunud ja oleme sellest omad järeldused teinud. Samas peab mingi kaine mõistus alati säilima ja kõike ei saa ühte patta kokku panna,» arutleb saatejuht. On praegu ja on varasemaltki lauale kerkinud teemasid, mida hommikuti eetris ei arutata. Alati on see valik tehtud sisetunde põhjal ja tehakse edaspidigi.

Õnneks ootab pidevalt järjekord külalisi stuudio­ukse taga, sest kes ei tahaks ühe kuulatuma raadio eetrisse pääseda. «On klassika, et kohalikud staarid tulevad ja hoiavad kramplikult kinni enda uuest laulust ja millestki muust rääkida ei taha. Aga palju ei peagi rääkima, anna midagigi,» muigab Maris. Siinkohal toob saatejuht professionaalina välja Elina Nechayeva. Lauljanna kinkis endale sünnipäevaks reisi Londonisse. Ühe pilvelõhkuja 50. korrusel soojendatud prill-laual istudes tabas Elinat inspiratsioon ja muusik leidis oma loole lõpu. «See oli kõigest taustalugu ja jõudsime kenasti tema uue lauluni,» jagab Maris näpunäite intervjuuks valmistumisest.

VALIKUTE KÜSIMUS: «On praegu ja on ­varasemaltki lauale kerkinud teemasid, mida hommikuti eetris ei arutata. Alati on see valik tehtud sisetunde põhjal ja tehakse edaspidigi,» tõdeb Maris. (Martin Ahven)

Kindel sammas

Enda eraelust ei löö naine raadios kunagi letti kõike, vaid ainult valitud katked. Abikaasa Argo hommikuti saadet ei kuula ja temani jõuab info ringiga – mehe töökaaslased räägivad parimaid palu edasi. «Argo töötab täiesti teises valdkonnas, aga mõistab seda, mida teen. Ta pole kordagi kiununud selle pärast, mida olen temast rääkinud. Ta üldse ei sekku.» ütleb saatejuht. Tõsi – põgusalt oli eraelu jagamine teemaks suhte alguses. Leidus paar hetke, kus Argo pidas vajalikuks mainida, et raadios ei pea kaugeltki kõike kuulajatega jagama.

Abikaasat kirjeldab Maris kindla sambana, kes on vähese jutuga, ent väga hea inimeste tundja. «Ei teagi, mis värk sellega on, aga tülitseme jube vähe. Olen isegi vahel mõelnud, et peaks nüüd ühe korraliku riiu üles tõmbama,» naerab Maris. Naine pakub, et suurte tülideni ei jõuta sel põhjusel, et tema ise saab väga hästi aru, millal on üle piiri läinud. «Endal hakkab tohutult paha ja annaks kõik, et olukord paremaks läheks.»

Marise soolo CJga

Viimane «hullus», kuhu Maris pere kaasa tõmbas, oli koera võtmine.

Hoolimata koerahammustuse armist põsel, valitses naise peas kindel plaan, et majapidamisse kunagi üks neljajalgne sõber tuleb. Emana oli Maris enda arvates kaval ja mõtles oodata, kuni tütar Marliis (5) koera lunima hakkab.
Tütrekese lemmikud vahetusid aga iga päev – kord tahtis koera, siis jälle papagoid. «Nii ei saanud. Mis mõttes minu laps ei taha koera?» küsib ta lõbustatult. Järelikult tuli kutsikas ise majja võtta ja ­vaieldamatult oli see selle kevade üks kõige paremaid otsuseid. «Hakkasin vaikselt laisaks ­muutuma, kuid enam ei saa, sest koera eest on vaja hoolitseda.»

Kuna kutsikakool sai läbi, käivad perenaine ja Jack Russelli terjer CJ nüüd usinalt agility (põnev spordiala, kus koer ja koerajuht läbivad koos aja peale ­mitmesugustest ­takistustest koosneva raja – H. R.) trennis. Juttu jätkub kauemaks, sest peale trenni kohtab koerapoiss seal oma vendi ja ema. Küsimuse peale, palju on väikemees kodus pahandust ­teinud, tekib esmalt vaikus. «Need paar uksepiita ei loe, sest CJga on rõõmu ikka rohkem,» vastab Maris hetk hiljem kiirelt.

Hapnikumask esmalt endale

Mõnikord ootab peale CJ Marist töölt koju ka Marliis, kes enamasti käib siiski lasteaias. «Kui autos kuulan veel mõnda hommikul kuuldud head laulu või jutusaadet, siis kodus eelistan vaikust,» lausub saatejuht. Ent seda ei tee selgeks lapsele, kes on äsja ärganud ega jõua ära oodata, mis emal plaanis on.

«Ma pole selline ema, kes raamatus näpuga järge ajab. Ma ei põe selle pärast, et ei tunne neid süümekaid, millest kõik emad räägivad. Miks ei või laps multikaid vaadata, kui tahan tunnikese magada? Tean, et ta on armastatud ja hoitud,» räägib ta. Helendavaid ekraane Maris ainult vaenlasena küll ei näe, sest tütrel on juba praegu inglise keel selge tänu arendavatele nutimängudele.
«Vist hoolin endast liiga palju. Aga tean, et kui ise hull olen, ei tõuse sellest tulu ka teistele,» tõdeb ta. «Minu elus kehtib sama loogika, mis on paika pandud lennukis: esmalt hapnikumask endale ja alles siis saab teisi aidata.» 
Tütre kasvamisele edasi mõeldes nendib Maris, et tahaks Marliisi vati sees hoida. «Et ta ei teeks vigu, mida mina olen teinud,» mainib ta vaikselt.

Pea nagu prügikast

Järgmise viie aasta jooksul arvatavasti Eesti raadiomaastikul midagi suurejooneliselt ei muutu. Ja kuigi praegu on Marise kohta veel vara öelda legendaarne raadiohääl, siis miks mitte mõne aja pärast. «Äge, kui nii läheks,» tõdeb ta.

Hoolimata jabural ajal tõusmisest, on siililegi selge, et naisele meeldib tohutult varahommikul kuulajaid äratada. Ainult et mõnel päeval tahaks peas avada sahtli, kuhu on kuhjunud kõik veidrad teadmised, millest on kasu ainult eetris. «Pea on nagu prügikast – kõigest tean natuke,» muigab saatejuht. 
Silmaring on naisel tõesti lai, sest hätta ei jää ta päevapoliitika ega rallisõitja Jari-Matti Latvala endise tüdruksõbra nime meenutamisega. «Täiesti masendav,» naerab ta isegi.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?