Kahe pere lood: mis tunne on võõrustada oma kodus vahetusõpilast?

Helle Rudi, 5. august 2020

Otsus võõrale ja hoopis teisest kultuuriruumist pärit noorele kodu pakkuda võib tunduda üsna hirmuäratav. Selle tõestuseks, et vahetuspereks olemises pole midagi hirmsat, räägivad oma loo kaks peret.

«Eks see üks omamoodi kiiks ole.»

Elsa Leiten naerab, et valgusti küljes ripub ikka veel silt «lamp» nii jaapani kui ka eesti keeles. Koos tütre Monaga on vahetusõpilasi võõrustatud kolm kooliaastat järjest.

Elsa märkas õpilasvahetusprogrammi YFU reklaami mõni aasta tagasi. Tütar Mona oli ettepanekuga päri, et kaheliikmelise perega võiks ajutiselt liituda koolinoor välismaalt. Kuna peretütar huvitub Jaapani kultuurist ja animest, ei arutatud pikalt, mis riigist võiks külaline tulla. «Mona on valiku komitee,» naerab Elsa, et tema tutvub kandidaatide profiilidega alles lõpus.
«Vahetusõpilastega on nagu oma lastega − sa ei jaksa pidevalt nende meelelahutuse eest hoolitseda ega peagi,» räägib kogenud võõrustaja. Üldiselt üritab naine siiski noore huvidega arvestada. Sel sügisel saabuvat noormeest huvitab näiteks tehnoloogiaga seotud Eesti edulugu ja mõned mõtted juba on, kuhu võiks koos minna.
Ent kultuuriprogrammi kokku pannes ei pea üle oma varju hüppama. «Neid noori huvitab peamiselt Eesti,» ütleb Elsa. Seetõttu pandi uus vahetusõpilane kirja ka siinset kultuuri tutvustavale kursusele ERMis. Täiesti kindlalt ei tea aga kunagi, mis noort kõnetada võib. Kui suurlinnadest pärit jaapanlastele oli Tartu eksootiline väiksuse poolest, siis Austraalia farmist pärit tüdrukule tundus ülikoolilinn tõelise metropolina.

ELSA, MAHO JA MONA: Esimese päeva ehmatus on ühel pildil selgelt näha, kuid teisel on juba ühiseks pereks kasvatud.

Koduigatsuseta ei saa
«Meeles tasub pidada, et vahetusõpilasele esitatakse kõige suurem väljakutse. Tema jaoks vahetub kõik,» nendib Elsa, et koduigatsus on kindlasti üks osa vahetusaastast. Küll lisab ta, et olemuselt sobivad eestlased ja jaapanlased omavahel väga hästi. «Nad on kõigega nõus. Pigem on raske kätte saada seda, mis neile päriselt meeldiks,» selgitab ta. Probleeme pole vahetusõpilastega seni olnud ja üheks põhjuseks pakub naine seda, et kultuuriruumist tulenevalt jälgitakse lepingut väga täpselt.
Vahetusõpilasest kujuneb selles mõttes hea test, et oma nelja seina vahel istudes on hea mõelda endast kui avatud loomusest. Kui täiesti teistsugune kultuur koju kätte tuuakse, pelgalt mõtlemisest enam ei piisa. «Toidu koha pealt pole muret olnud,» lükkab Elsa ümber levinuima hirmu, et külmkapp tuleb ümber organiseerida. «Arvestan niikuinii tütre soovidega ja sellest pole midagi, kui üks laps juures on,» leiab ta. Nii leidis sealt alati sülti, kuna see osutus ühe noore lemmikuks. Austraaliast pärit Eve armastas jälle röstsaia või ja banaaniga. Elsa naerab, et tänu külalistele Aasiast on tema pulkadega söömise vilumus nii vinge, et saab juba noortelt kiita. «Vahetusõpilasi käib meie juures seni, kuni tütar on huvitatud. Usun siiski, et jään YFUga pikemalt seotuks.»

«Noorest tuleb teha eestlane.»

«Lahkumisel lennujaamas pisar silma ei tulnud, aga hiljem tundus kodu küll kuidagi tühi,» tõdeb Kadri Kõiv, et nende perele puges vahetusõpilane südamesse.

Tegelikult on kõiges süüdi noormees Austraaliast, kes mõni aasta tagasi Antsla kooli sattus. Tegemist oli mustervahetusõpilasega, kes oma pealehakkamisega tervele kooliperele mällu sööbis. «Tütar selle peale vahetuspere idee välja käiski. Olen muidu avatud meelega, aga ei haakunud esialgu. Kui kuulsin, et mees on nõus, ei saanud enam pidur olla,» muigab Kadri. Vahetusõpilast peab pereema heaks tõukeks, sest tänu talle tehti ära pikalt edasi lükatud remont. «Palju oli abi ka kodukülastusest. See võttis maha hirmu, et mida kõike on veel vaja. Ei ole vaja oma tuba, vaid oma voodit ja oma nurka. Sulle ei tule tähtis külaline, vaid pereliige.»

ESIMESED JÕULUD: Jõulud jäid Piengpienele nii eredalt meelde, et oma lõpupeol palus ta söögiks verivorsti. «Leidsime juulis verivorsti,» naerab Kadri. Magustoiduks oli vastlakukkel.

«Kõht on täis!»
Kaks enim levinud müüti on, et vahetusõpilase võõrustamist kompenseeritakse natuke rahaliselt ja kodus saab inglise keelt harjutada. «Mitte mingit raha ei liigu ja noorest tuleb teha eestlane,» naerab Kadri. Viimane osutus kõige raskemaks, sest sellele ei olnud pere enne mõelnud. Ent programm peab oluliseks just kohaliku keele õppimist. «Eks me inglise ja eesti keele vahel kõikusime,» möönab pereema. Küll sai esimese nädala jooksul Taist pärit 16aastane Piengpien Niyatale selgeks lause: «Kõht on täis!» Kadri naerab, et eluliselt vajalikud laused hakkavad noortele ikka külge.
Kõige suuremaks kultuurierinevuseks pakub naine seda, et pere ajataju oli võrreldes võõrsilt tulnud noorega hoopis teine. «Kuhugi hiljaks me ei jäänud, aga kuhugi varem ka ei jõudnud,» meenutab ta, et ei näinud iial Piengpieni kiirustamas. Kokkuvõttes ongi keeruline öelda, mis on kultuurierinevus ja mis sõltub noore iseloomust.
Paika pidas ka YFU ütlus, et kuigi ühe pere lapsed saavad omavahel hästi läbi, ei tähenda see kohe sõbrannasuhteid. Kuigi Piengpien jagas peretütrega tuba, suhtlesid kooliväliselt mõlemad pigem oma sõpradega. «Poeg hakkas küll palju paremini inglise keelt rääkima ja tema enesekindlus kasvas. Kusjuures pojal oli erinevalt õest isegi rohkem ühiseid jututeemasid – muusika ja arvutimängud.»
Otsusega vahetusõpilast võõrustada on perekond väga rahul. Võõra kultuuri ja poliitikaga on nad nüüd hoopis paremini kursis, kui oleks lihtsalt reisil käinud.


Enne olulise otsuse langetamist teadvusta endale, et …

  • Kindlasti on väga määraval kohal, kui mitte lausa esimesel, lapse huvialad ja hobid. Kas teismelise ankeedis kirjutatu vastab tõele ka veel siis, kui ta Eestis kohal on? Nende tujud ja eelistused võivad muutuda väga kiiresti ja seetõttu ei tasu ankeete kunagi 100% tõesena võtta. Vahetusaastale tullakse end avastama ja sageli soovitakse siin proovida uusi asju. Kui laps on tulemas eriprogrammi, võib aga kindel olla, et vähemalt see huvi on temas suur.
  • Peale hobide on oluline päritoluriik – Aasiast või Ladina-Ameerikast pärit õpilase võtmisel tuleb silmas pidada, et sealsete riikide kultuur ja tavad erinevad Eesti omadest. Õpilasele tuleb teha päris palju selgitustööd selle kohta, kuidas Eestis asjad käivad.
  • Enne õpilaste saabumist Eestisse toimub peredele ühepäevane koolitus, kus jagatakse kogemusi, räägitakse praktilistest teemadest ja otsitakse tekkinud küsimustele üheskoos vastuseid.
  • ELi õpilased tulevad Eestisse Euroopa ravikindlustusega. Üldjuhul on neil ka täiendav kindlustus, mis korvab muud kahjud. Väljastpoolt Euroopat tulijad teevad kindlustuse YFU ametliku esindaja juures.
  • Õpilastele saadavad iga kuu taskuraha (soovitatavalt 150–250 eurot kuus) nende pärisvanemad, mille eest lapsed tasuvad lisaks igapäevakulutustele ka bussisõidud ja kooliraamatud. Vahetuspere lepib muud raha puudutavad reeglid õpilasega ise kokku.

Lisainfo: Yfu.ee/vahetuspere/ või Asse.ee/vahetuspere/

Allikad: YFY, ASSE

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?