Tulevane Norra kuninganna armastab telgis magada ja suusatada

Tõlkinud Allan Espenberg, 5. august 2020

Ühel ilusal päeval pöörab kogu maailm pilgu Norrasse, kui troonile tõuseb Ingrid Alexandra – esimene täieõiguslik naismonarh riigi ajaloos.

Praegu on tulevane kuninganna küll alles 16aastane teadmishimuline teismeline, kes järk-järgult oma kõrge staatusega harjub.
Ingrid sündis 2004. aasta jaanuaris kroonprints Haakoni esiklapsena ja pidulikku sündmusesse suhtuti kohe kui riiklikku pidupäeva. Rõõmustada võis ka teisel põhjusel: lapseke nägi ilmavalgust alles 2,5 aastat pärast oma vanemate abiellumist. Ja kui varem suhtusidki norrakad kroonprintsi kõmulise minevikuga abikaasasse Mette-Maritisse teatud umbusuga, loksus pärast Ingridi sündi kõik paika.

Tüdruku sündi kuningaperre võib pidada sümboolseks ka seetõttu, et Norra võttis seaduse absoluutse esmasünniõiguse kohta vastu juba ammu enne Ingridi ilmaletulekut. Nimelt sätestab 1990. aasta seadus, et tulevaste pärijate hulgas on troonipärilusjärjestuses eelispositsioonil vanim laps, sõltumata soost.

Avalik debüüt

Mõnel õnnelikul alamal õnnestus kuninglikku pisipiigat silmata üsna pea, sest vanemad võtsid kahekuuse beebi kaasa Holmenkollenis toimunud suusahüppevõistlustele.

Ametlik debüüt toimus printsessi ristimispäeval Oslo kuningapalee kabelis. Tema ristivanemateks said kuningas Harald V, Taani kroonprints Frederik, Rootsi kroonprintsess Victoria, Hispaania kroonprints Felipe, lihane tädi ehk printsess Märtha Louise ja pisiprintsessi emapoolne vanaema Marit Tjessem. Viimase kutsumisega vaderiks rikuti kuninglikku traditsiooni, sest varem polnud ühekski ristivanemaks saanud tavakodanik. 

Muuseas  – esimese hooga taheti esmasündinule nimeks panna hoopis Tyra Eufemia, sest mõlemad nimed olid kunagi kasutusel Norra kuningannadel. Sellest plaanist siiski loobuti, sest tegemist on unustatud nimedega. «Mõtlesime, et see on liiga spetsiifiline nimi. Me ei tahtnud riskida,» selgitas kroonprintsess Mette-Marit.

Muidugi korraldati nii rõõmsa sündmuse puhul suuri rahvapidusid ja kuninglik perekond astus kohustuslikus korras lossirõdule, et tulevast kuningannat Norra alamatele ametlikult tutvustada. 

Ehkki printsess Ingrid Alexandra sünnipäeva ei peeta Norras riigipühaks, heisatakse sel päeval kogu riigis ametlikult lipud, et tähistada kuningliku perekonna erilist sündmust lipupäevana

Käis kohalikus lasteaias

Vanemad hakkasid pisikest printsessi kõikjale reisidele kaasa võtma. Juba enne esimest sünnipäeva jõudis piiga välisriikidest külastada Jordaaniat, Islandit ja Suurbritanniat.

Ajakirjanduses on kindlalt väidetud, et Ingrid käitus juba alates imikueast kroonitud persoonina. Näiteks 2005. aastal Norra konstitutsioonipäeval sulatas kuninglikul rõdul väikese lipukesega lehvitav aastane tüdrukuke kõigi südamed.
Troonipärija oli peaaegu kaheaastane, kui läks koduresidentsi lähedal asuvasse Askeri lasteaeda. Printsessi vanemad on korduvalt meediale rääkinud soovist oma tütrele ja pojale pakkuda võimalikult tavapärast ning normaalset lapsepõlve, kuhu kuuluvad lihtsad jalutuskäigud, tavalised mängud ja mänguasjad.

Suusatamine on peresport

Haakon ja Mette-Marit ei soovinud laste lapsepõlve kuninglikku protokolli ja seetõttu toodi Ingrid haruharva rahvamasside ette. Erandiks oli muidugi igal aastal 17. mail tähistatav riigipüha, mil kuningriigi alamatele avanes võimalus rahvariietes tüdrukut imetleda ja veenduda, kui hästi saavad omavahel läbi Ingrid Alexandra ja tema noorem vend, prints Sverre Magnus. Ilmselt oligi nende lapsepõlv tõesti lõbus, sest isegi ametlikel üritustel lubati õel-vennal olla ennekõike lapsed ja alles siis kuningliku perekonna liikmed.

Elu esimese ametliku ürituse tegi printsess viieaastaselt paleeväljakul peetud ökoparaadil. Fotode põhjal otsustades oli troonipärija debüüt selgelt edukas, ehkki pisut väsitav.

Norra kuningapere armastab traditsiooniliselt sporti, eriti talisporti. Kõik lapsed pannakse suuskadele väga varases nooruses ja printsess Ingrid pole selle koha pealt erand. Kuuenda sünnipäeva eelõhtul avaldas kuningapalee mitu fotot, et demonstreerida, kui kindlalt tüdruk suuskadel seisab. Lisaks meeldib Ingridile kikkpoks, surfamine ja loodus. «Loodus rahustab teda. Enim meeldib talle magada telgis lageda taeva all,» rääkis Ingridist tema isa.

2010. aasta suvel astus printsess üles üritusel, kus osalevad peaaegu kõik kuninglikud lapsed – Ingrid Alexandrast sai lilleneiu oma ristiema, Rootsi kroonprintsessi Victoria pulmas.

Kõigepealt kohalik kool

Kuueaastaselt püstitas troonipärija taas kuningliku rekordi – temast sai sinivereliste esimene liige, kes asus õppima kohalikku Jansløkka tavakooli. Printsess käis kohal nagu kõige tavalisem laps. Nii lootsid tüdruku vanemad, et tütar pääseb liigsest tähelepanust ja mõtleb rohkem õppetundidele ning sõprusele klassikaaslastega.

2012. aasta kevadel viisid Haakon ja Mette-Marit mõlemad lapsed kolmepäevasele ringreisile mööda riiki, kust järeltulijad said hulgaliselt toredaid muljeid, aga neist tehti ka väga vahvaid, liigutavaid ja naljakaid fotosid. Ent juba mõni aasta hiljem pandi tüdruk võõrkeelte paremaks omandamiseks Oslo ingliskeelsesse prestiižsesse erakooli. Hiljem selgitas ajakirjandus välja, et selles koolis ei õpetatud norra keele uusnorra ehk nynorsk’i varianti (üks norra keele ametlikest vormidest), mida mõned vaatlejad pidasid suureks miinuseks tulevase kuninganna hariduse koha pealt. Mõne aja pärast kinnitasid kuningliku pere esindajad avalikkusele, et Ingrid Alexandra õpib nynorsk’it piisavas mahus iseseisvalt.

Aina iseseisvam

Viimastel aastatel ilmub printsess üha enam üldsuse ette koos vanemate ja vanavanematega, et näidata monarhiat väärilisest küljest. Nii võib Ingridit pidada isa ja vanaisa järeltulijaks talispordi populariseerimisel. 2016. aastal demonstreeris Ingrid kuningas Haraldi valitsemisaja 25. aastapäeva tähistamisel hiilgavaid võimeid ja tulemusi nii laskmises kui ka suusatamises.
Paar nädalat hiljem austati Tema Kuninglikku Kõrgust hoopis uue ja tähtsa riikliku ülesandega: Ingrid süütas olümpiatule noorte taliolümpiamängudel Lillehammeris. 22 aastat varem oli tüdruku isa, kroonprints Haakon süüdanud Lillehammeri taliolümpiamängude tule.

Ingrid Alexandra muutub samm-sammult kuninglikus peres iseseisvamaks. Ehkki veel täiskasvanute saatel, on ta hakanud juba ka iseenda nimel rääkima ning osaleb heategevuslikel üritustel.

Suurepärane võõrustaja

Paar aastat tagasi võõrustas Ingrid silmapaistvaid ja kõrgeid külalisi Suurbritanniast – Cambridge’i hertsogit ja hertsoginnat. Kuigi neiut saatsid nii vanemad kui ka vanaema, lubati tal siiski käituda ja toimetada ürituse perenaisena. Huvi pakub seegi, et Ingridil on kõik õigused ka Suurbritannia troonile, sest tema eelkäijate hulgas oli Briti kuninga Edward VII tütar, hilisem Norra kuninganna Maud.

Eelmise aasta augustis toimus Ingrid Alexandra elus oluline sündmus, kui neiu läbis Euroopa kuninglike persoonide ehk oma ristivanemate silme all leeri. Leeritamine oli printsessi jaoks kohustuslik, sest sellega kinnitati tema kuuluvust Norra kirikusse ja evangeelsesse luterlikku kirikusse.

Ees ootab uus kool

Oslo rahvusvahelises koolis õppis Ingrid kuni 2019. aastani, ent sama aasta augustist sai tema uueks õppimiskohaks Uranienborgi kool Oslos, kus neiu lõpetas põhikooli. Kuna seal rohkem klasse pole, peab printsess alates käesolevast augustist minema taas uude kooli. Ajakirjandus on põnevil, aga arvatavasti saab üldsus printsessi otsusest teada alles mõne nädala pärast.
Trooniletõusu peab Ingrid Alexandra loomulikult veel kaua ootama, sest enne teda on järg tema isa, kroonprints Haakoni käes. Praegu teda troonipärimisasjad veel eriti ei huvitagi, hoopis põnevamad on õppimine ja suhted sõpradega. Tema puhul pole tegu ka raske teismelisega, sest lapsepõlvest saadik on Ingrid Alexandra olnud mõtlik, mõistlik ja rahulik tüdruk.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?