Seitse küsimust naistearstile enneaegse menopausi kohta

Liis Ilves, 17. veebruar 2021

Kas teadsid, et nii mõnelgi juhul võib menopaus naisi tabada juba enne 40. eluaastat? Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst dr Kai Haldre selgitab enneaegse menopausi tagamaid.

Keskeltläbi peatub naistel munasarjade talitlus umbes 50.−51. eluaastal. Kõige märgatavamaks tunnuseks on menstruatsioonide lakkamine. See võib toimuda järk-järgult mõne aasta jooksul – menstruatsioonide esinemine muutub ebaregulaarseks ja/või harvaks – või nii-öelda päevapealt. Kuna munasarjad toodavad erinevaid hormoone, võivad mõned naised seda hormoonide suhteliselt äkilist puudumist tajuda näiteks kuumahoogude, unehäirete, meeleolumuutuste ja mitmete teiste sümptomitena. Kõige viimast iseeneslikku menstruatsiooni nimetatakse menopausiks. See on alati tagantjärele hinnang – viimase menstruatsiooni aega ei ole võimalik ette ennustada.

Mis on varajane ja mis enneaegne menopaus?

Varaseks loetakse menstruatsioonide lakkamist enne 45. eluaastat. Kui munasarjade töö lakkab aga veelgi varem, enne 40. eluaastat, on see enneaegne munasarjade puudulikkus. Need vanuselised kriteeriumid on väga olulised, sest erinevad terviseriskid ja sellest tulenevalt ka ravi ning uuringute põhimõtted on otseselt seotud naise vanusega hormonaalse puudulikkuse tekkimisel. Enneaegse munasarjade puudulikkuse korral on terviseriskid nii tõsised, et ilma sekkumiseta on see seisund otseselt seotud naiste lühema elueaga.

Millised märgid viitavad varasele menopausile?

Menstruatsioonide muutumine ebaregulaarseks ja harvaks on esimene märk, mis nõuab kindlasti tähelepanu. Kui menstruatsioon puudub juba paar kuud, võib naine tunda ka ootamatuid kuuma- ja higistamishooge, võivad olla unehäired. Need tundmused võivad taanduda, kui menstruatsioon korraks-paariks taastub. Kui alla 45aastasel naisel (ja eriti veel alla 40aastasel) tekivad menstruaaltsükli häired, tuleb olukorra selgitamiseks pöörduda naistearstile.

Kas varajase menopausi sümptomid on täpselt samad, mis tavalisel menopausil?

Sümptomid on samad, aga kui munasarjade töö lakkab enne 40. eluaastat, lisanduvad olulised terviseriskid. Kui munasarjade töö lakkab järsku (näiteks kirurgiline eemaldamine), on sümptomid oluliselt ägedamad kui spontaanse munasarjade töö lakkamise korral. Sellega aga osatakse ja teatakse arvestada.

Mis mõjutab enneaegse menopausi algust?

Enneaegne, s.o enne 40. eluaastat munasarjade töö lakkamine tabab umbes 1% naistest. Põhjusi on väga erinevaid, vähemalt pooltel juhtudest jääb põhjus ebaselgeks ka pärast põhjalikke uuringuid. 

Olukord on loomulikult arusaadav, kui on juba ette teada, et mõne kaasuva haiguse ravil on võimalik selle hävitav toime munasarjale. Näiteks kui tehakse keemia- või kiiritusravi pahaloomuliste kasvajate korral või on vajalik ulatuslik operatsioon ja munasarja koe eemaldamine. Sel juhul on ka patsient juba ette toimuvast teadlik ja võimalusel on raviplaanis ravijärgne hormoonasendusravi. Kui on aktuaalne edasine lastesaamine, saab enne põhihaiguse ravi munarakud külmutada nende kasutamiseks tulevikus.

Kui aga munasarjade töö lakkab iseenesest ilma selge põhjuseta, korraldab arst geneetilised uuringud ning erinevad vereanalüüsid olukorra selgitamiseks. Geneetiliste uuringute tulemusest sõltub edasiste uuringute vajadus ja raviplaan – olenevalt geneetilisest leiust võib kaasuvana olla näiteks risk tõsisteks südameprobleemideks, kilpnäärmepuudulikkuseks, mõne pahaloomulise kasvaja arenemiseks või teisteks mittegünekoloogilisteks haigusteks.

Teisalt aitab see informatsioon mõista, kas tuleks uurida ka naissoost lähisugulasi. Kui sul on näiteks tütar või õde, saab juba varakult uurida, kas geneetiline patoloogia on ka talle üle kandunud ja kas ta peaks lastesaamist või tervisekontrolli tulevikus vastavalt planeerima.

Vahel harva on munasarjade talitluse ootamatu lakkamise põhjuseks autoimmuunne munasarja kahjustus või väga äge mädane munasarjapõletik. Väga paljud uuringud näitavad sedagi, et menstruatsioonid lakkavad keskmisest varem nendel naistel, kes suitsetavad.

Kas ja miks peaks enneaegset menopausi kartma?

Kuna esmassünnitaja vanus Eestis on tõusuteel, on suur traagika nendel naistel, kes pole jõudnud soovitud lapsi sünnitada ja see võimalus ootamatult kaob. Kui munasarjade töö lakkab, ei toodeta enam munarakke ja spontaanne rasedus pole võimalik. Seda protsessi kuidagi tagasi pöörata ei saa. Vahel on sel juhul valik doonormunarakkude kasutamine kehavälise viljastamise kontekstis. See pole paraku aga sobiv ja aktsepteeritav lahendus kõigile paaridele. Harvade menstruatsioonide perioodil käib võidujooks ajaga.

Kui hilisemas vanuses on hormoonasendusravi pigem naise valik, siis enneaegse menopausi korral on see elupikendav ja tervist hoidev hädavajalik ravi. Naissuguhormoonidega asendusravi peaks kestma kuni loomuliku menopausi vanuseni – 50.−51. eluaastani, seega vahel koguni enam kui paar aastakümmet. See on tähtis südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmiseks, luude tervise tagamiseks, hormoonide puudulikkus viib kognitiivse võimekuse languseni ning psühholoogiliste probleemideni. Mõne seisundi korral esineb kaasnevana ka teiste hormoonide puudulikkus (kilpnäärmehormoon, neerupealise hormoon, diabeet jm). Regulaarne tervisekontroll on vajalik läbi elu.

Kas ja kuidas saab menopausi enneaegset algust ennetada?

Peamiselt on tegemist siiski geneetilise ettemääratusega, isegi kui kõiki geneetilisi põhjusi ei osata veel tuvastada. Muud põhjused on harvemad. Seetõttu ennetada seda veel ei osata. Loobuda tuleks aga suitsetamisest. Kindlasti peaksid juba varakult laste saamisele mõtlema need naised, kes teavad, et nende emal lakkas menstruatsioon enne 40. eluaastat. Samuti peaksid laste saamist planeerima need noored naised, kellel on diagnoositud ja opereeritud sellised munasarjade haigused, millised kipuvad korduma ja vajama uusi operatsioone. Vajadusel saab alati nõu pidada munarakkude külmutamise võimaluse üle.

Kuidas varajase ja enneaegse menopausi sümptomeid leevendada?
Hormoonide puudulikkusest tingitud sümptomite kõige tõhusam leevendus on hormoonasendusravi. Kindlasti tuleb siinjuures aru saada, et alla 40aastastel naistel on hormoonasendusravi seotud ka oluliste haiguste vältimise ja seeläbi pikema eluea saavutamisega.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?