„Eestimaa uhkuse“ žürii liige Ivo Linna: väljajäänute hulgast jäid hinge peale need, kes on enda eluga riskides päästnud kellegi teise elu

Helle Rudi, 17. veebruar 2021

«Kui saade viis aastat eetris ei olnud, tuli igal aastal minu isiklikule töömeilile paar kirja, kus keegi esitas kandidaadiks oma sõbra või kiitis naabrimeest,» sõnab varasem «Eestimaa uhkuse» saatejuht ja seekordne žüriiliige Annely Adermann.

«Eestimaa uhkuse» tänugala tuleb taas pärast mitmeaastast pausi. Aasta alguses valis tuntud inimestest koosnev žürii rahva pakutud kandidaatide seast välja need kümme, kelle vaprus, tragidus või järjepidevus on eeskujuks kõigile. Kokku laekus lauale 40 inspireerivat lugu. Uurisime žüriiliikmetelt, milline neist pikemalt mõtteis saatma jääb.

«EESTIMAA UHKUSE» ŽÜRII: Vasakult aasta põllumees 2020 Kaja Piirfeldt, poliitik ja Fenix Casino esindaja Urve Palo, vehkleja Nikolai Novosjolov, maalikunstnik Epp Maria Kokamägi, kirjanik ja ajakirjanik Andrus Kivirähk, muusik ja näitleja Mari Jürjens, laulja Ivo Linna ja TV3 avalike suhete juht Annely Adermann.

Maalikunstnik Epp Maria Kokamägi:
«Mina tahan esile tõsta Tõrva kultuurimootorit Ilmar Kõverikku, kes koroonast hoolimata hoiab kultuurielu väikeses linnas elus. Leiab võimalusi tuua näitusi ja kontserte. Olen temaga isiklikult kunagi kokku puutunud, sest minu näitus oli üleval Tõrva kirikus. Tean, kui haruldaselt vitaalne ja hea inimene ta on. Kahju, et Ilmar välja jäi, aga kui saaksin, annaksin auhinna temale. Tõeline imeinimene Eestimaal, kellesarnast teist ei ole.»

Laulja Ivo Linna:
«Alustan täiesti traditsioonilise žüriiliikme halaga. Kui ees on 40 kandidaati ja need on tõelised lood, on nende vahel väga raske valida. Väljajäänute hulgast jäid hinge peale need, kes on enda eluga riskides päästnud kellegi teise elu. Selliseid päästmisepisoode leidus valikus mitu. Oli neidki, kes teevad lihtsalt heast südamest kogukonnale head. Näiteks viiakse külabussiga rahvale toitu koju. Naersime omavahel, et järgmisel korral tuleks välja anda 40 auhinda, siis jääb kõikide süda rahule.»

KLOMP KURGUS: Ivo Linna on varem olnud žüriis, kuid esinenud ka galal. «Vaatad ja kuulad neid lugusid. Pidevalt tõuseb klomp kurku, aga samas on väga puhastav tunne seal istuda.» Foto kannab aastanumbrit 2010.

Vehkleja Nikolai Novosjolov:
«Ausalt öeldes jäävad kõik lood kuidagi kripeldama. Võtame kuueaastase lapse. Tema ema kaotas teadvuse, aga poiss helistas kiirabisse. Selge see, et temale esitati õigeid küsimusi ja abistati, aga ikkagi on see imetlusväärne, kui laps ei satu paanikasse. See on üks lugu, mis jäi kindlasti meelde. Kuna õnnetusi juhtub väga palju, on hea, et üksteisele appi tullakse. Kunagi ei tea, kuidas käitud stressirohkes olukorras enne, kui seisad sellega silmitsi. Võid olla kangelane omas valdkonnas, kasvõi profisportlane, aga ei tea – kas kangestud või tormad kahtlemata appi.»

Muusik ja näitleja Mari Jürjens:
«Mind liigutas väga lugu noormehest, kes oli lihasehaigele sõbrale iga päev abiks, et ta saaks hingamisaparaadi alla. Polnud vahet, kas see oli õhtu või öö. Kui elekter läks ära, aitas sõbra teise ruumi. Ta oli teda niimoodi aastaid toetanud.»

Kirjanik ja ajakirjanik Andrus Kivirähk:
«Mina olin esimest korda žüriis. See on selline ettepanek, mis väga palju aega ei nõua. Loed toredad kirjeldused läbi, mis inimesed on oma sõprade kohta kirjutanud, valid sealt välja mõned – mitte parimad, sest kõik on suurepärased – ja saad teada, mis Eestis sünnib. Mind ei üllatanud midagi, sest umbes teadsin, mis tulla võib. On kahte sorti lugusid. Ühekordsed sooritused mõne ootamatu õnnetuse korral ja teised on olnud aastaid maasoolaks või külaelu eestvedajaks. Mõlemad on väga olulised. Nad kõik olid head, aga paraku reegel nõuab kümmet. See pole nagu spordis, kus esimese ja viimase vahe on väga suur. Ei ole nii, et üks tegi trenni ja teine jääb kõvasti maha. See valik on puhtalt maitse-eelistus. Oleks teised žüriis olnud, oleks valik olnud teine.»

VAPPER POISS: 2008. aastal sai auväärt tiitli ka Leonardo-Paul Männiste. Väike poiss sattus koos kurtide vanematega Tartumaal Ülenurme ülesõidul avariisse, helistas ise päästeametisse ja kutsus abi. Fotol koos žüriiliikme Elle Kulliga.

Poliitik ja Fenix Casino esindaja Urve Palo:
«Minule jäi meelde üks 70ndates hooldajana töötav härra. Ainuüksi see muutis ta meeldejäävaks, et on üks väga vähestest meestest, kes sellist tööd teeb. See pole kindlasti amet kergemate killast – depressiivne ja kurnav ka füüsiliselt. Aga ta ei hoolda ainult enda patsiente, vaid läheb appi sinna, kuhu vaja. Tema kohta oli kirjutatud umbes selline lause, et kuni tema jalad liiguvad, siis nii kaua tema aitab.»

HEA AURA: Naljaga pooleks, aga kui öelda «Eestimaa uhkus», läheb Annelyl selg kohe sirgeks ja soe heldimus valdab kogu keha. «See saade avab südameklapid, mille stress kinni kitib,» selgitab ta. 2009. aastal juhtis Annely saadet koos Sven Soiveriga.

Aasta põllumees 2020 Kaja Piirfeldt:
«Olen varem osalenud oma erialaga seotud žüriides ja valikut on olnud teha kordades lihtsam. Mul oli kandidaate väga keeruline võrrelda. Lähtusime sellest, et võimalikult palju erinevaid teemasid saaks märgatud. Minule läks väga hinge üksikema, kes kolmikuid kasvatab. Isa loobus laste kasvatamisest juba alguses. Minu jaoks on lastekasvatamine juba iseenesest kangelastegu, aga kasvatada üksi kolme last ja mitte kibestuda, see on see, mis väärib kiitmist. Teiseks on meeles pikaaegne abipolitseinik, kes teeb seda kõigi muude tegemiste kõrvalt. Vaadates seda töömahtu, siis see küündis umbes saja tunnini kuus. Põhimõtteliselt tähendab teist töökohta. Vabatahtlikkus väärib alati kiitmist.»

SUUR PABIN: Žüriis oli vehkleja Nikolai Novosjolov sel aastal esimest korda, aga 2014. aastal andis üle auhinna. «Pabistasin väga. Olin oma valdkonnas tubli, aga anda auhind neile, kes on hoopis suurema asjaga hakkama saanud − raskelt tulid sõnad suust.»

TV3 esindajana avalike suhete juht Annely Adermann:
«Mulle meeldivad külasädemed, kes teevad seda kõike heast tahtest. Kõigil on see võimalus olla sädeinimene, aga kõik seda ei ole. Oluline on, et nad tõmbavad kaasa teisi ja seetõttu on kõigi elu rohkem väärt. Muidu elu maal edasi ei läheks, kui keegi midagi ei teeks. Kusjuures müstiline, et nad nipsutavad sõrme ja terve pilv toredaid inimesi on kohe ümber. Öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole. On küll. Tore, et neid ikka oli.»

«Eestimaa uhkus on TV3 eetris 21. veebruaril kell 19.30. Tänugalat juhivad Ingrid Teesalu ja Mart Mardisalu.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?