Naistelehe kultuuriuudised: naudi kolme kunstniku muhedusi ja kirglikku armastuslugu

Helina Piip, Silja Paavle, 17. veebruar 2021

Naistelehe kultuuriuudised pakuvad vaatamiseks kolme kunstniku muhedusi ja kirglikku armastuslugu.

KINNO
Hukutav armastuslugu

Iselaadselt hüpnootiline film «Undine» toetub iidsele legendile Undiinist kui vetevaimust. Saksa režissöör Christian Petzold jutustab armastuslugu tänapäeva Berliinis. Undine (Paula Beer) töötab giidina muuseumis ja ka vaatajale jagatakse tubli annus loenguid Berliini linnaehitusest – näeme maketti, kus vanade, hävinud hoonete asemele on ehitatud uued. Oluline roll on vanas kirikus asuval kohvikul. Siin jätab üks armastus Undine’i maha ja siit leiab ta uue, tuuker Christophi (Franz Rogowski). Kirglikus ja soojas armastusloos naise askeetlikus kodus ja salapärasel jõel, kus töötab mees, on maagilist realismi. Ning algusest peale ka tragöödia aimdust, kui teada legendi. Paula Beer pälvis rolli eest mitmeid auhindu.

LOE
Lõpuni paeluv

Soomlase Max Seecki põnevik «Uskmatu» teeb teoks kujutluse, millele krimifännid ehk vahel vilksamisi mõtlevad – aga mis siis, kui kirjandus reaalsuseks saab? «Uskmatus» hakkabki sündima mõrvu, millest on kirjutanud raamatus tegutsev krimikirjanik. Helsingi kriminaalpolitsei vanemkomissar Erne Mikson on muide eestlane, kes aina köhib, tõmmates sigarette Rumba. Peategelane on aga detektiiv Jessica Niemi, keda abistavad sümpaatsed ametivennad. Teost on tõlgitud juba 38 keelde! Mitmed tõlked kannavad pealkirja «Nõiakütt», sest tegelaste taustas on ka okultismil oma roll. Raamat tõusis USAs bestselleriks ja Soome autoritest on see varem juhtunud vaid Mika Waltariga. Huvitav fakt: aastatel 2005–2008 elas Seeck Tallinnas ja õppis siin majandust.

NÄITUSELE
Kolme kunstniku muhedused

21. veebruarini saab Tartu Kunstimaja väikeses saalis imetleda kolme omanäolise ja andeka kunstniku – Evi Gailiti, Maris Tuulingu ja Tõnis Kriisa ühisnäitust «Kolmpromiss». Kunstnikud käsitlevad viimase aasta jooksul valminud väljapanekus inimkehaga seonduvat. Evi Gailitilt ja Maris Tuulingult on väljas maalid ning Tõnis Kriisalt skulptuurid. «Kehakeele osa suhtlusest on väidetavalt 70–93%, aga kui kirjaoskamatud me selle lugemisel nii sageli veel oleme,» seisab kirjas näituse tutvustuses. Ja õigusega, muhelust ja mõtteainet pakuvad nii Gailiti kui ka Kriisa värviküllased ja veidi nihkes tööd, aga ka Tuulingu veidi realistlikumad hetked. Kunstnike kinnitusel on näituse õigeid tõlgendusi täpselt nii palju, kui vaatajate peas lugusid sünnib.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?