Augustis püüa vähki, see pole mingi kunst!

Liis Ilves, 12. august 2020

«Vähipüük on tore tegevus, saak on selle boonuseks,» rõhutab kogenud vähipüüdja Kaur Salus ja märgib, et vähipüük ühtki vähki saamata ei ole midagi ebaharilikku.

Teraviljakasvataja Kaur Saluse huvi vähipüügi vastu on kestnud üle kümne aasta. Selle hobi «süüdlaseks» võib pidada üht juhuslikult jõe ääres kohatud vähiteadlast, kes rääkis vähkidest nii põnevalt, et Kaur oli hoobilt müüdud mees. Sellest ajast peale näpistabki ta igal aastal augustikuus mõne päeva, et nautida seltskondlikku vähipüüki.

Seltskondlik tegevus
«Ega vähipüügiga ole tegelikult mingit kunsti. On vaja leida üks veekogu, kus neid on, ja panna püügivahendid koos söödaga vette. Nii lihtne see ongi,» julgustab mees teisigi huvilisi vähipüüki proovima. Seejuures koputab Kaur aga harrastajate südametunnistusele jääda eetiliseks: vähipüügile ei maksa minna suure saamahimuga, vaid seda tuleb võtta meeldiva ajaviitena.
«Kui vähki on palju ja tal veekogus piisavalt süüa ei ole, tuleb ta ka päeval edukalt mõrda. Aga minule meeldib öine püük. Paned söödaga mõrrad vette ja käid neid öösel paar korda vaatamas,» kirjeldab Kaur oma augustikuist hobi. «Võtad kaasa head toitu, mõned head sõbrad ja teed endale mõnusa õhtu, kus saad veekogu kaldal lõkke ääres juttu ajada. See on mõnus meditatiivne tegevus. Kui hommikul paar mõõdus vähki ka mõrras on, on see lihtsalt täpp i peal.»
Vähipüük on ka tore perekondlik ajaveetmise võimalus. Leia aga sobiv veekogu, kus on hea kallas või paadisillad. Siis on lastel seal kindlasti põnev proovida nattadega vähki püüda. «Asetage söödaga natt vastu põhja ja jälgige taskulambiga, kuidas vähid sinna peale tulevad. Seejärel tõmmake natt välja ja mõõtke koos lastega, kas vähk on mõõdus või mitte – see on väga kihvt tegevus,» lubab hobivähipüüdja.

Kõigesööja vähk
Söödavalikule tasub läheneda loominguliselt – vähk on kõigesööja ehk püügiks sobivad nii toores kala kui ka näiteks maksatükid. «1930ndate ajalehes kirjutati, kuidas Pangodi järvel olid kõik konnad ja tuvid ära söödetud ja siis avastati, et ka koerakorjusega saab väga hästi vähki püüda,» toob vähipüüdja naljatades näiteks. Olgu siinjuures aga märgitud, et praegu on kõik konnad Eestis looduskaitse all.
Vähipüügiks sobivad veekogud on kõik avalikud, vali aga endale meelepärane välja ja osta püügiluba. Mandri-Eesti parim veekogu vähipüügiks olevat Kauri sõnul Pangodi järv, kuid sinna on piiratud arv lube. Kui lube hakatakse 1. juulil kell üheksa müüma, siis juba hetk hiljem on need otsas. Nii juhtus ka sel aastal. Teistele veekogudele saad vabalt loa osta vahetult enne veekogule minekut.

Suurt vähisaaki ära oota
Sel aastal lubatakse ühel inimesel püüda ööpäevas maksimaalselt sada mõõdus vähki. Ent saada Eesti veekogudest ööpäevas viie mõrraga sada vähki on Kauri hinnangul utoopiline.
«Mina kümne aasta jooksul sellist saaki näinud ei ole – ma ei ole näinud veekogu, kus tuleks ühe mõrra kohta 20 mõõdus vähki. Hea saak on pigem see, kui oleme näiteks Pangodi järvest saanud kaks vähki mõrra kohta,» kirjeldab Kaur reaalsust. Ta rõhutab, et liiga suurte ootustega ei tasu vähipüügile minna. On täiesti võimalik, et saad ööpäevaga viie mõrraga püüdes vaid ühe mõõdus vähi. Siis tunne rõõmu sellestki! 

undefined (K8)


Vähipüüdja meelespea

  • Vähki võid püüda vaid augustis

Vanasti puudusid vähipüügil keeluajad ja erinõuded. Praegu võib aga vähki püüda ainult augustis, sest sel ajal on vähi kest juba kõva ja vähid ei ole veel marjas ehk ei kanna järglasi.

  • Hangi vähipüügiluba

Vähipüügiks pead hankima püügiloa ehk kalastuskaardi. Kõige lihtsam on see osta veebist – Pilet.ee. Ühele isikule antakse ühe maakonna või veekogu piires luba püügiks kuni viie püügivahendiga. Loa saad osta kuni kolmeks ööpäevaks, v.a Saaremaal ja Pangodi järvel, kuhu saad loa üheks ööpäevaks. Ühe püügiloa hind ööpäevaks on 3 eurot. Püügiluba kehtib kella 15st järgmise päeva kella 15ni.

  • Kasuta seaduspäraseid püügivahendeid

Vähipüügiks on lubatud kasutada mõrda, millel võib olla kuni kolm pujust (lehtrikujuline kitsend, mis takistab vähkide tagasipääsu). Teine lubatud püügivahend on natt ehk tõstevõrk, mille läbimõõt võib olla kuni 50 sentimeetrit. Suuremad püügivahendid ja teised püügiviisid, näiteks taskulambivalgel vähkide käsitsi noppimine, on keelatud. Vähipüügivahendid leiad kalastuspoodidest.


Vähimõrd. Hind veebipoes Kalastus.eu 7.65


Vähinatt. Hind veebipoes Saarevork.ee 7.90

  • Tähista oma mõrrad

Kui jätad vähimõrrad iseseisvale püügile, tähista need vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga, millel on peal püüdja isikukood. Järelevalveta tähistamata püügiriistad korjavad inspektorid kontrolli käigus välja kui röövpüügivahendid. Kui aga püüad parasjagu vähki näiteks ühe nataga ja oled ise seal samas lähedal, siis tähistust tarvis pole – saad vajadusel ise tõendada, et püügivahend kuulub sulle.

  • Alamõõdulised vähid lase vette tagasi

Vähi alammõõt on 11 cm. Pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). Alammõõt on kehtestatud selleks, et suguküpsed vähid saaksid anda järglasi ja kasvatada populatsiooni. Alamõõdus vähid tuleb kindlasti vette tagasi lasta. Vastasel korral on see nõiaring – kui hakkame ära võtma natukene alamõõdulisi vähke, siis järgmisel aastal on juba mõõdus vähke jälle vähem.
* Raporteeri püügitulemused
Pärast püügi lõppu on kohustuslik viie päeva jooksul esitada andmed oma püügi tulemuste kohta, seda saad teha veebilehel Pilet.ee.
Allikas: Kaur Salus


Ära lase vähki raisku
Eestimaine jõevähk on kulinaariamaailmas hinnatud delikatess. Niisiis, kui oled mõne väärtusliku selli kätte saanud, tasuks teda austada ja maksimaalselt kasutada.


Selleks on kolm lihtsat võimalust:
1. Keeda vähid ära. Tõsta elusad vähid keevasse vette, lisa natuke soola, suhkrut, tilli ja teisi meelepäraseid maitseaineid. Umbes 12 minuti pärast peaks seljakoorik lahti lööma, siis ongi hõrgud vähid valmis. Et kõhtu täis saada, serveeri vähkide kõrvale hulk kohalikku toorainet.
2. Vähkide keeduleemest valmista hõrk supp. Lase aga fantaasial lennata ja lisa vähipuljongile meelepäraseid tooraineid.
3. Koortest valmista vähivõid. Kuivata puhtad koored, hõõru need uhmriga peeneks, prae võiga läbi, vala juurde veidi vett ja keeda läbi. Suru saadud võisegu läbi sõela, et eemaldada kooretükid. Lase külmas hanguda ja võta hangunud või vee pinnalt. Vähivõi sobib suurepäraselt toitude maitsestamiseks.
Allikas: Kaur Salus

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?