Pärast maovähendusoperatsiooni uue elu saanud Maire: „Vanad tuttavad ei tunne mind enam ära.“

«Küsisin abikaasalt, kas ta on nõus mind aastate pärast ratastoolis lükkama. Tema ütles, et ei ole. Sellega oli maovähendusoperatsioon otsustatud,» meenutab Maire Koch.

Kaaluprobleem on Mairet (58) kummitanud kogu elu. «Juba kooliajal olin päris raske – lihast jagus, sest tegelesin kergejõustikuga,» kõneleb naine. Samas ei saa öelda, et kaalunumber oleks suisa katastroofiline olnud – pärast viie lapse sünnitamist püsis naine 70−80 kg kandis.Umbes neljakümneselt hakkas kaal aga vaikselt ja märkamatult tõusma, 42aastaselt jõudis see 95 kiloni. «Siis oli juba tõesti raske olla. Võtsin ette elu esimese dieedi, muutsin toitumist, hakkasin rohkem liikuma. Toimis! Kahe aastaga sain tagasi 82 kg peale. Nägin välja päris peenike,» hindab Maire tagantjärele.Ent seda ilu ja paremat enesetunnet ei jätkunud kuigi kauaks. Peagi läks asi jälle käest. Naine teab ka põhjust: ta oli just sel ajal hakanud FIEna lasteriideid õmblema ja käis oma kaupa ka laatadel müümas. «Jõudsin hilja koju, sõin õhtuti palju ja nii see kaal kogunes.»Mida ebaregulaarsemaks muutus toitumine, seda enam lisandus kilosid.